Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raimond Kaugver (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Raimond  Kaugver
Koostaja : Mina
Biograafia
Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis ta 
progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti 
jalaväerügementi. 1945–1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal.
Aastail 1950–1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka  kaevuri
puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana.
Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik.
Oli Eesti Kongressi liige.
Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja
Looming
Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda 
mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse.
Romaanid
Ø
"Keskpäevavalgus" (1962)
Ø
"Igapäevane leib" (1964)
Ø
"Seitsmendas Läänes" (1965)
Ø
"Nelikümmend küünalt" (1966; 1. trükk:  Rooma  1976; 3. trükk 1979; 4. trükk 
1995; 5. trükk 2008)
Ø
"Jumalat ei ole kodus" (1971)
Ø
"Ja kõik on  kuhugi  teel" (1974)
Ø
"Suurte arvude seadus" (1978)
Ø
"Kolm romaani" (1979, romaanide "Seitsmendas 
läänes", "Nelikümmend 
küünalt" ja "Jumalat ei  ole kodus" kordustrükk)
Ø
" Disko " (1982; 2. trükk 1995)
Ø
"Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002)
Ø
"Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996)
Ø
"Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002)
Ø
"Tee isa juurde" (1987)
Ø
"Kas ema südant  tunned  sa?" (1988)
Ø
"Laev keset rägastikku" (1990)
Ø
"Postuumselt rehabiliteeritud" (1990)
Ø
"Peotäis tolmu" (1992)
Ø
"Laevad  kaotavad  tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet 
Kallas)
Ø
" Sillad  põlevad" (2007, lühiromaan)
Ø
"Põhjavalgus" (2010)
Ø
"Võõra mõõga teenistuses" (2011)
Novelli­ ja jutustustekogud
Ø
"60 minutit" (1968)
Ø
"Tuuleveskid" (1974)
Ø
"Külalisteraamat" (1977)
Ø
"Oh mis kena maailm" (1983)
Ø
"Kirjad laagrist" (1989)
Jutustus
"Keerdtrepp" (1976)
Tunnustused
1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju")
Friedebert  Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi 27. veebruar 1988 ja 
kogumikus "Kirjad laagrist", 1989)
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Biograafia
  • Slide 3
  • Looming
  • Romaanid
  • Slide 6
  • Novelli- ja jutustustekogud
  • Jutustus
  • Tunnustused
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Raimond Kaugver #1 Raimond Kaugver #2 Raimond Kaugver #3 Raimond Kaugver #4 Raimond Kaugver #5 Raimond Kaugver #6 Raimond Kaugver #7 Raimond Kaugver #8 Raimond Kaugver #9 Raimond Kaugver #10 Raimond Kaugver #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rannar123 Õppematerjali autor
Esitlus Raimond Kaugveri elu kohta

Sarnased õppematerjalid

Raimon Kaugver
6
doc

Raimon Kaugver

TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia...............................................................................................................

Ajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

lumivalge habemega vanamees. 1840. aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 ­ 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker.

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" ­ oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija).

Kirjandus
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku

Ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun