ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne:
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki. Linnakoolid Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust, et omandada teadmisi majandusest. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse ...
Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost. Negatiivsusi oli palju ja positiivsusi vähe, kuid suured. Eesti on palju üleelanud ja palju halba näinud, kuid siiski kõigele alati vastu hakanud ja kõigega hakkama saanud Mark Erik Eik
· Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku liikumise liidrid, nende seisukohad ja tegevus; d) rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. a) Eeldused :
Tehnoloogia ja meditsiin Johann Laure Kalle Jaaagup Annabel Brita Tallinna Reaalkool 7.b 2013 Tehnilised uuendused Kardeti et ohustab elu tasakaalu Võeti kasutusele siiani kasutatavad tehnilised lahendused Veski (tuule, vesiveski) Veejõul töötavad ääsid Tulirelvad Kell Mehaaniline kell Taskukell (1500) Spiraalne kellavedru Tunniosuti Trükikunsti leiutamine Johannes Gensfleisch Tähed metallist 50 korda kiirem Trükisõna levis kiiresti Arstiteaduse arenemine Tugines antiikaja õpetusele 4 kehamahla tasakaal Harmoonia kaob ja isik haigestub Paracelsus Doktorikraadiga 1527 reklaamkutse Iga aine ravim või mürk Haavad paranevad ise pestes ja sidudes neid La...
Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine Auditooriumi hõlmatus väljaandega (regulaarne lugemine + juhulugemine) Lugejaskonna sotsiaaldemograafiline koosseis- vanus, haridus, amet Maalehe tiraaz ja lugejate arv on ainsana kasvanud 2010-2015 aasta jooksul, sest Maaleht pakub inimestele rohkem neile lähedasi teemasid.
hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. - 1525.a leidsid taolised sündmused samuti aset teistes Eesti linnades. (enamik kloostreid suleti;linnades sai valitsevaks luterlus) Tagajärjed:-Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. - 1525.a esimene teadaolev eestikeelne trükis-Lübekis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See hävitati kohe.
Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised,
keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna (õpikud, perioodiliste väljaanded) Teoseid Kokku 18 Isa portree. Õli. 1826–1899 "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Eeva granaatõunaga" "Tütarlaps allikal" Ema portree. Õli. 1857–61 "Truu valvur". Õli. 1878 http://www.wikiart.org/en/johann-koler/portrait-of-t he-artist-s-father-1864 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ketraja, _1724_Johann_K%C3%B6ler_Ketraja_1863_akvarell_3 8.6x28.8_EKM_M1787_ilma_hallskaalata
täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.
Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul
kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), s.o aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega.
kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu toomkoolid(kasvatati tulevasi
RAHVUSLIKLIIKUMINE *Selle all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. 19.saj rahvusliku liikumise eeldused: *19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine *talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega *stabiiline talurahva koolide võrk *Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna *ühistegevuse kogemused:ülestõusud, talgud, usuvahetus, välja rändamine, simmanid. 1857-I Üldlaulupidu Tallinas 1864 Palmekirjade aktsioon 1865 Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1868 Jakobsoni 3 isamaa kõnet(Aadli ja kiriku vastased) 1869 Üldlaulupidu Tartus 1870 Laulu ja mänguselts koit, Eesti põllumeesteselts 1872 Eesti kirjameeste sets 1878 Sakala 1882 Suri Jakobson. Venestamise ametlik algus 1882 EUS Sini-must-valge õnnistamine J.V.Jannsen-eesmärk rahvaharimine
radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri ümber koondunud "Peterburi rahvasõprade" rühmitus oli tihedas kontaktis Kreutzwaldi, Jakobsoni, Hurda ja teiste rahvusliku liikumise juhtidega. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine. Kokkuvõte
Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad.
SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes 5 ÕPETATUD EESTI SELTS 1838 loodi Feahlmanni eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärgiks oli eesti keele ja kultuuri edendamine 6 KALEVIPOEG 1857 aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetama
Eestis avaldus pietism vennastekoguduse liikumisena. See levis rahva seas kiiresti ja võeti ka kergesti omaks, sest koguduse sisekorra järgi oli kõigil õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada isegi trükisõnas. 18. saj II poolel asus pietismi kõrvale vastandsuunaline nähtus ratsionalism, mis pidas häda ja viletsuse põhjuseks sotsiaalset korraldust. Nende eesmärgiks oli rahva valgustamine. Selleks oli vaja eestikeelset trükisõna. Enne Piibli ilmumist - 1686. a Riias lõunaeestiline ,,Wastne Testament", mille tõlkisid isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. 1715 avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena ,,Uus Testament". Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibel (Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna.......") ilmus eesti keeles 1739. aastal, seda trükiti Tallinnas J. Köleri trükikojas 6015 eksemplari ja selles oli 1415 lehekülge
Tekkis taasristijate sekt. T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled. Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi keskenduma sotsiaalsetele ja majanduslike probleemide lahendamiseks. Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu.
Ajalehed ilmusid suurte tiraažidena, mis saavutati tihti pealesurutud/ kohustusliku tellimisega 1970 aastal ilmus Eestis 43 ajalehte- 31 eestikeelset ja 12 venekeelset Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis Ajakirjandusest sai ettevõtluse haru Saavutas sõltumatuse poliitikutest ja riigist Ajakirjandusest sai avatud ja neutraalne ruum, kus võis avalikult esitada erinevaid huve ja seisukohti Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta
• Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest,
aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine. juhtis kindralkuberner). luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5. Talupoegade jaoks oli (teoorjus). 5. Aadlikud omasid poliitilisi ja rohkem õigusi, nad võisid 5
Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad.
seisuslikud privileegid, mida tema eelkäijad seni olid alati teinud. Ning sama dekaadi keskpaigast algas siinses piirkonnas tugev venestamine. Siiski oli sellel ka järgnevale arengule positiivne tähendus just seoses balti erikorra kärpimisega. Siiski süvendas venestamispoliitika kriisi eesti rahvuslikus liikumises, mitmed rahvusliikumise tegelased sattusid venestamise sõiduvette, mida soodustas ka 7 tsensuuri ränk surve ajakirjanduse ja trükisõna üle. Venestusaja algusega Eestis 1880ndatel võiks kaasneda ka n ö põlvkonnavahetus, st peale tulevad uued inimesed. Esile kerkisid Ühelt poolt Jakobsoni "järglased" Jakob Kõrv, Ado Grenzstein, kes toetasid venestuspoliitikat ja arvasid, et sellestpoleks midagi kui eestlased venestuksid. Grenzstein, kes aga nägi varsti, et Jakobsoni poliitika polnud vilja kandnud leidis, et väikerahva eksisteerimisel pole mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate
panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike
vabastada. 7. Levisid tapvad nakkushaigused. Keskajal oli eestis mitmeid katkuperioode. Muistse vabadusvõitluse alguses 1210 a puhkes Eestis suur katkuepideemia. 8. Tekkisid linnad Eestisse tekkis keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Narva; Rakvere, Paide, Vana- ja Uus Pärnu ning Haapsalu. Kõige vanemaks võib pidada Tallinna, kes sai tekkinud asulatest kõige esimesena linnaõiguse. 9. Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna. Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid, kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt- Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommu...
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstilig...
1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5 Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks. 6 Wanradti ja Koelli katekismus q Oli üks luterliku õpetuse keskseid põhimõtteid
a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks) Sõda puhkes tsaar Ivan Julma ajal, kelle eesmärgiks oli Venemaa piiride laiendamine mereni
Konik, nemad lugesid ette Eesti manifesti. 23.02 loeti see ette Pärnus, päev hiljem Tallinnas. 24. 02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms. Saksa okupatsioon : (3.03 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile, rahvusväeosad saadeti laiali. Paljud rahvuslikud poliitikud K. Päts, Otto Strandman, K. Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus :
uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. * Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes
23. Veebrual loeti Manifest Pärnu Endla teatri rõdul ette. 24. Veebruar Tallinnas tekkisid väikesed tulevahetused. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ( Peaminister oli Konstantin Päts). 25.veebruar loeti Tallinnas Manifest ette. Saksa okupatsioon. 3. märtsil Brest-Litovkis sõlimitud leping jättis Eestimaa Saksamaale. Ajutise Valitsuse ja maanõukogu tegevust ei sallitud : · Rahvusväeosad saadeti laiali · Poliitiline tegevus keelustati · Trükisõna allutati tsensuurile · Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega · Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: ,,Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta". Kuni 19.sajandi II pooleni kirjutas igaüks vastavalt oma hariduse, keelemurde või sisetundele. Kui trükisõna hakkas rohkem levima, vajati ka ühtseid keelereegleid, et kõik saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on valdkondi, kus siiski peab keelenormidest kinni pidama. Näiteks ajalehtede ja isegi mõnede kirjastuste töö on lohakas. Igasuguse teksti kirjutamine on kompromiss standardi
Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel.1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremassemõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täielikku rakendamist ei leidnud. Eestimaa kubermangus oli koolide rajamine veelgi aeglasem. Lugemisvara aga vaatamata kooliolude kesisusele levis siiski koduõpetamine ja seetõttu oli vaja emakeelset trükisõna. Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. XVIII sajandi II poolel hakkas laiemalt levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.1731. a. ilmus esimene teadaolev maarahva kalender, mis sisaldas rohkesti erinevaid näpunäiteid (põllupidamine, arstimine, ilmateade). Rootsi ja Vene vaimuelu erinesid üksteisest üsnagi palju. Rootsi aeg, mida armastatakse kutsuda ``heaks Rootsi ajaks``, tõi kaasa palju positiivseid kuid samas karmikäelisi muudatusi
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
3 Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Avita, 2005, lk 105. olid 17. sajandi lõpuks talurahvakoolid kogu Eestis. Mõnda aega tegutses koolmeistrite seminar, kus sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. Tänu sellele, et luterliku ideoloogia kohaselt peaksid pühakirjad ja usu põhitõed olema lugeja emakeeles, hakati pärast trükikodade avamist tootma valdavalt eestikeelseid trükiseid. Teadaoleva eestikeelse trükisõna ajaloo algus on seotud tihedalt reformatsiooniga. Arvan, et talurahva harimiseks tehtu oli piisav ning haridus üldiselt sai suure tõuke just Rootsi ajal, sest varasemalt sellega ei tegeletud. Tallinnas ja Tartus avati gümnaasiumid ning aastal 1632 allkirjastas Gustav Adolf korralduse, mis muutis Tartu gümnaasiumi ülikooliks. See oli märkimisväärne edasiminek hariduse vallas. 1680. aastal kuulutas Rootsi riigipäev välja nn suure mõisate reduktsiooni.
elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: „Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta“. Kuni 19.sajandi II pooleni kirjutas igaüks vastavalt oma hariduse, keelemurde või sisetundele. Kui trükisõna hakkas rohkem levima, vajati ka ühtseid keelereegleid, et kõik saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on valdkondi, kus siiski peab keelenormidest kinni pidama. Näiteks ajalehtede ja isegi mõnede kirjastuste töö on lohakas. Igasuguse teksti kirjutamine on kompromiss standardi
Karmi hinnangu annab reformatsiooni haridusvaenulikkusele Rotterdami Erasmus, kes ütles, et sinna, kuhu siseneb luterlus, sealt lahkub ka teadus. Reformatsioon koondas ühiskonna peatähelepanu religiooni probleemidele. Religiooni katte all arutati ka majanduslikke ja poliitilisi probleeme, kuid see nõrgestas siiski humanismi löögijõudu. Reformatsiooni tähtsamaks tulemuseks tuleb siiski pidada seda, et kooli- ja haridusloos oli püüe levitada luterlikku ideoloogiat trükisõna ja koolihariduse kaudu. Selleks tuli aga asutada uusi koole ja õpetada rahvast lugema ja levitada haridust. Tänu sellele tõusis rahva kirjaoskus maades, kus oli levinud luterlik reformatsioon. Need impulsid avaldasid mõju ka Baltimail. (Piirimäe 1982 ,31) Uued ideed jõudsid Baltimaadele tänu Saksamaa ülikoolides õppinud noormeestele. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis kirikliku hierarhia kaotamist, kiriku- ja
Iseseisvuse väljakuulutamine Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebr...
23. veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri juures. 24. veebruaril läks Tallinn rahvuslaste kontrolli alla. Sama päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. 25. loeti iseseisvusmanifest ette Tallinna Reaalkooli trepil. Kohe pärast seda jõudsid saksa väed linna ja Eesti iseseisvus katkes. Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki. Rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. 3. Vabadussõda vabadussõja põhjused, miks oli Eesti olukord sõja algul üpris lootusetu, kuidas toodi sõja käiku murrang, Landeswehri sõda, Tartu rahuleping (millal, kes, mis tingimustel sõlmis). Ptk. 29. [11. novembril 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitusese legaalne koosolek
ajalehtedega Perno Postimees ja Eesti Postimees, Lydia Koidula oma isamaaliste värssidega, noored pedagoogid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson jt) ajalehekirjutiste ja seltsikõnedega õhutama rahvusteadvust. Algas ärkamisaeg. See on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann
Reformatsioon usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine, erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiit...
tiitli saanu olema kõrget päritolu. Võib öelda, et tiitleid jagas Napoleon nende oskuste pärast, mitte nende päritolu pärast. Napoleoni aega iseloomustab tugev keskvõim. Prantsusmaa eri piirkonnad kandsid nime departemang - haldusüksus, neis oli võim prefekti käes. Prefekt oli otseselt keisri poolt määratud. Samuti toimiti linnades, keisri poolt olid ametisse määratud linnapead. Kohapealne otsustusõigus oli küllaltki väike keisril suur. Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope,
8.MIS OLI PILDIRÜÜSTE TEGLEIK MÕTE? See oli ennekõike pildikummardamise vastu suunatud rituaalne tegu. Kirikule tehti selgeks, et kirik on jumalateenimise paik, mitte koht rikkuste kogumiseks. 9.KES LÄKSID LIIVIMAAL USUPUHASTUSEGA KAASA? MIKS? Linnad, sest neis hakati esimesena üles ehitama evangeeliumi usu kirikut. Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON? Andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule, uued sõnad eesti keelde, kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast) Rajati tütarlastekool ja vaeste koolipoisteinstitutsioon. Emakeelne õpe, koole tehti juurde. 12.MIKS AITAS LUTHERI KIRIK KAASA USU LEVIKULE EESTLASTE SEAS? Seati sihiks inimeste harimine, eestikeelne jumalateenistus, ilmusid esimesed eestikeelsed raamatud. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
