Korrake mõõtmisi d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud:
poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95. Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand (); 2-seadekaliiber (); 3-mõõtevarras ( ); 4-hülss (); 5-trummel (); 6-käristi (); 7-pidur (); 8-look ()
di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku: Tabel 2.1 Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm s= Jaotiste arv trumlil – Null-lugem - Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku:
Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga Nooniuse täpsus T = null-lugem Plaadi paksus Tabel 1
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v:
Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. 845417 Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm. Detail M41 Katse di , mm d-di , mm (d-di )2 , mm2 nr. 1
Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. 845417 Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm. Detail M41 Katse di , mm d-di , mm (d-di )2 , mm2 nr. 1
Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5) Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viga. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem mm. Detail Katse di, mm d-di, mm (d-di)2, mm2 nr. 1. 2.
Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja nooniuse täpsuse, samuti nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmise paksuse ja selle laiendatud liitmääramatus. Toru sisediameeter mõõdetud nihikuga Tabel 1. Toru sisediameetri mõõtmine. Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1
Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. 845417 Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem – 0 mm. Detail M41 Katse di , mm d-di , mm (d-di )2 , mm2 nr. 1
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi. Katseandmete tabelid
c1 := 3mm (1, Tabel 24, lk 21) Trumli pikkuse leidmine l = 2ls + 2l ä + l 0 (4, lk 29) l s trumli keermestatud osa pikkus l ä trumli äärmise sileda osa pikkus ll 0 trumli keermestatud osade vahekaugus Trumli keermestatud osa pikkus ( l s = Zp + Zs + Zt t 1) (4, lk 30) Zp trossi kinnituskeerdude arv trumlil Zs trossi varukeerdude arv lasti alumises asendis lZt trossi töökeerdude arv trumlil Zp := 3 (4, lk 30) Zs := 2 Töökeerdude arvu leidmine Zt trossi töökeerdude arv Zk H H lasti etteantud tõstekõrgus Zt := = 31
6. Betooni või mördi valmistamiseks tuleb segamistrummel lukustada vastavas asendis. 7. Ei tohi asetada käsi töötavasse segumasinasse. 8. Masinat tohib sisse ja välja lülitada ainult lüliti abil (mitte pistikust). 9. Kui masin seiskub tingituna ülekuumenemisest, tuleb enne uuesti käivitamist lasta mootoril jahtuda. 10. Enne töö lõpetamist tuleb segumasin korralikult puhastada (selleks kallata trumlisse veidi vett ja mõned labidatäied kruusa ja lasta trumlil pöörelda). 11. Töö lõpetamisel tuleb lülitada masin välja ja alles seejärel eemaldada pistik pistikupesast Pilt 1. OPTIMIX M 190 E -4- 3. Eskiisjoonis Joonis 1 Eskiis 3.1. Kuluarvutus Betooni valamine 18m2 põrandale 8cm kiht. 18 x 0,08 = 1,44 kanti. ~1000 kr maksab üks kant
105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN. Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm kus e tööreziimist sõltuv tegur, mis valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 20 ... 35, meie juhul e = 20 [2]. Valime D = 160 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm [2]. 4. Mootorreduktori valik
................................................................. 8 3.3. Trumli soone sammu t leidmine .......................................................................................... 8 3.4. Trumli soone raadius R leidmine ......................................................................................... 8 3.5. Trumli üldpikkuse l leidmine ............................................................................................... 8 4. TROSSI OTSTE KINNITUSVIISI VALIK TRUMLIL .................................................... 11 5. PLOKIRATASTE LÄBIMÕÕDU JA STANDARDSE PLOKIRATTA MÄÄRAMINE ............................................................................................................................ 13 5.1. Plokiratta läbimõõdu Dpl leidmine ..................................................................................... 13 5.2. Standardse plokiratta leidmine ..............................................................................
3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb
leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem d 1.Korrake mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse. 1. MÕÕTMINE NIHIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm detail - di - katsekeha paksus keskmine katsekeha paksus KATSE NR di, mm -d1, mm (-di)2, mm
Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga. 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast. 3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Tabel 1. Katsekeha nr.1 h = - hi 1. 3,91 0 2. 3,94 -0,03 3. 3,91 0 4. 3,91 0 5. 3,90 0,01
kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise
Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrtostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng. Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik. a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter
1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast. 3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1 (Silinder) lubatud = 0,4% Mõõtmise _ _ nr. d1 = d1- di h = h - hi 1
· Filter- äravõetav filter peab kinni riidetupsud ja niidiotsad, mis muidu võivad pumba ummistada. · Pump- pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab pump trumli. · Amortisaator- trummel toetub amortisaatoritele, mis aitavad leevendada vibratsiooni. · Küttekeha- enne trumlisse jõudmist kuumeneb õhk elektrilise küttespiraali toimel. · Õhupuhur- tiivikratas puhub õhku küttekehale, kust õhk edasi läheb trumlisse. · Keerdvedru- trumlil on riputivedrud, mis vähendavad vibreerimist. · Programmisättur- limbide ja nuppude abil saab juhtseadmele sättida soovitavat pesemis- või kuivatusprogrammi. · Uks- veetihedal uksel on läbipaistev aken, kust saab jälgida pesemist. · Tihend- asub ukse ja trumli ühenduskohas, kust vesi ei pääse uksevahelt välja. 4. Pesumasina põhimõtteline ehitusjoonis 5. Kasutatud allikad http://caperfrasers.wordpress.com/2011/02/18/do-you-remember-22/
5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9.5 mm 2. Ringjõud trumlil, trumlite läbimõõdud, pikkused ja pöörete arvud Vedava trumli ringjõud, kui kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e -1 P := Sp = 5.5 kN f e Trumli lä bimõõt, kui kr := 150 m (2, lk 192, Tabel 45) D := kr i L mm = 300 mm (2, lk 192)
F Fmax [F ] = kr S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 680 9,81 6671 N, kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Sele 2. Tross TEK 13308. Siis trossi kriitiline jõud Fkr = Fmax [S ] = 6671 5,5 36,7 kN. Pidades silmas trossi võimaliku keeramist nii trumlil kui ka alt olevate trossi keerdude peal valime tross TEK 13308 [3], mille Ft = 38,2 kN. Ft 38,2 Siis Fmax = 6,67 kN < [F ] = = 6,95 kN S 5,5 Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D = ed = 20 8 = 160 mm kus e tööreziimist sõltuv tegur, mille valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 20 ... 35, meie juhul e = 20 [2]. Valime D = 160 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus;
nõutava täpsusega tulemusi. See sõltub sellest, kui mitmeks osaks on antud mõõteriist võimeline jagama ühe millimeetri. See toimub erinevatel mõõteriistadel erinevate tehnikatega. Nihikutel erineva pikkuse ja jaotuste arvuga nooniuse skaaladega. Kruvikutel trumli jaotuste arvuga ühel täispöördel millimeetri osa kohta. Kruvikul mõõtetäpsus 0,01 mm saavutatakse järgmiselt: 0,5 : 50 = 0,01 0,5 kruviku spindli keerme samm 50- jaotuste arv ühe pöörde kohta pöörleval trumlil 14 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) Hälve- lubatud nimimõõtme kõikumine ühes või teises suunas. Tolerants- lubatud alumise ja ülemise piirhälvete vahe. Istud- detailide omavahelise seondumise viis. · liikuvad (liugistud) · liikumatud (pingistud) · üleminekuistud 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD
vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R
vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R
vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R
T = ( * nR ) / 30 = 3,14 * 27 / 30 2,826 rad/s Trumli tegelik pöörlemissagedus nT = nR / uK = 27 / 2,8 = 9,643 min-1 ja tegelik ringkiirus v = ( * nT * D ) / 60 = (3,14 * 9,643 * 0,2) / 60 = 0,101 m/s Erinevus nõudva ja tegeliku kiiruse vahel võib olla kuni 3% Praegu on see: [(0,101 0,1) / 0,1] * 100% 1% < [3%] Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3%, võib selle parandada kettülekande ülekande arvu uK muutmisega. Kontrollime vajalikku võimsust trumlil: P = PM *1 *2 * 3 = 1,1 * 0,94 * 0,92 * 0,99 0,941 kW > PT = 0,748 kW Järeldus: Valitud mootorreduktor rahuldab nõutavaid tingimusi. 5. Kettülekande arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment Tketiratas = T / uK * 2 * 3 = 748,4 / 2,8 * 0,92 * 0,99 = 293,46 Nm uK = 2,8 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral Z1min = 19...23, keskmistel Z1min = 17...19, väiksematel Z1min = 13...15
b kreenballasti ümberpaigutusõlg; l ripploodi e. pendli pikkus mõõteskaalani; a kalde lugem mõõtelatilt; l laeva mass tühilastis veeväljasurvel. Sama kreeninurka võib mõõta ka vedelik-kreenimõõturi (vesilood) abil. Ripploode olgu vähemalt 2 või soovitavalt 3 ning pendli pikkus väikestel laevadel vähemalt 1,5m ja suurtel laevadel 4 ... 6m. Kreenikatse inklinograafiga, mis mõõdab kreeninurga lühikese pendli abil ja kirjutab pöörleval trumlil olevale paberlindile, mille skaalavõrgustik võimaldab määrata kreeninurga ja õõtse perioodi. Lõplik arvutus toimub kahe eelmise valemi abil. Täpsuse kontrollimiseks kasutatakse tavaliselt kahte inklinograafi ja korratakse katset mitu korda. Näidis 3. Kreenikatse laevale = 4000 t teostati kreenballastiga m =6 t , mille ümberpaigutusõlg b = 13,5 m . Kalde lugemid pendlil pikkusega l=7,5 m olid 81, 78, 85, 83, 79, 82, 84 ja 80 mm. Arvuta metatsentri kõrgus. Lahendus
a) pirnikujuline (vt TV lk37 joon 4.1,4.2 ja 4.3), b) tüvikoonuseline (vt TV lk37 joon 3.1), c) kaksikkoonuseline. 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? a) trumli kallutamisega (vt TV lk37 joon 3.1) b) trumli pöörlemissuuna muutmisega (reverseerimisega) (vt TV lk38 joon 4.1...4.4). 267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused? Iseliikuvate ja autobetoonisegistite trumlil on vähemalt kaks pöörlemissagedust aktiveerimissagedus ca 1...2 p/min segamis- e töösagedus kuid võib olla ka kolmas tühjendamissagedus, mis võib olla suurem kui töösagedus 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi?
muutuma. Kasutatakse ka faksides. Tindiprits (juga printer): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Andmevahetus mikroarvutis:(erinevad siinid(AB, DB,CB) ja nende osa andmevahetuses
Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkemvalgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega
Mida rohkem on nõelu, seda parem on printeri eraldusvõime(nt. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi jne). Printimiskiirus ulatub 200...400 tähte sekundis e. 90-180 rida minutis. Maatriksprinteri nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ning lärmakas. Tänapäeval ei ole laias kasutuses. *Laserprinter Tööpõhimõte on järgimine: a). Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. See trumli osa, millele laseri valgus langeb, kaotab laengu ning muutub juhiks. Osa, mis laseri valgust ei saanud, säilitab aga laengu ning seeläbi tekib trumlile sisuliselt laengust kujund. b).Trummel paigutatakse seejärel tahmaanuma lähedale. c).Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. d).Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni(seepärast on leht ka soe).
Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkemvalgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem
Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spetsiaalse paberi vajadus ja trükitu ei säili kaua. Kasutatakse kinopiletite ja kviitungite trükkimisel. 2.2. Fotoelektriline printer 2.2.1. LED-printer 2.2.2. Laserprinter Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator. Trumlile antakse laeng, mille käigus tekkib elektrostaatilisest laengust kujund trumlile. Edasi liigub trummel tooneri lähedale ja tõmbab laetud kohtadega tooneri külge. Toonerist moodustub kujund trumlile. Lõpuks kuumutatakse tooner paberile kinni ning trummel puhastatakse tooneri jääkidest ja laengust. 2.3
Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkemvalgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem
M = 7,4 mgr . Leida trumli 1 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel, mil trumli 1 liikuv raadius on teinud 2 täisringi. Antud: m1 = m ; m2 = 2m ; m3 = 3m ; m4 = 24m ; r1 = 2r ; R3 = 3r ; r3 = r ; i3 = 2r ; r4 3 38 1 r 3 =30° M = 7,4mgr r = 0,2 ; µ= ; = 4 ; ; ; m; trumlil 1 on mass piirdel ; vaadalda hetke, 5 20 mil trumli 1 liikuv raadius on teinud täisringi. 2 1 3 M 4 C Variant 38
t1 = 2 s O x (1/s) 18 Variant 33. Süsteem koosneb kolmikplokist 1 massiga m1, kehast 2 massiga m2 ja kehast 3 massiga m3. Kolmikploki 1 trumlite raadiused on: kõige suuremal trumlil R, keskmisel r2 ja kõige väiksemal r3 . Kolmikploki inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i. Keha 2 asub kaldpinnal kaldenurgaga = 30° , liuge-hõõrdetegur on . Süsteemi paneb liikuma konstantne jõud P. Leida kinnitusvarrastes OA ja OB mõjuvad jõud S1 ja S2, aga samuti jõud, mis mõjuvad kehadesse 2 ja 3 minevates nöörides. A P B
min; 15. Vintskokkuvedu. Eestis kasutati vintskokkuvedu peale sõda, sest puudusid traktorid. Kasutati põhiliselt ühe- ja kahetrumlilisi vintse ja palgid veeti lohistades virna juurde. Vintsi tross tuli tagasi langile viia inimjõul, mis pikema veokauguse korral oli füüsiliselt raske töö ja seetõttu leidurid konstrueerisid järjest uusi vintse juurde suurendades trumlite arvu kuni kuueni, kus igal trumlil oli oma ülesanne. Näit. 1950. kuni 1955. aastani moodustas kokkuvedu selle viisiga 15 milj. m3. Venemaal kasutati 1928.a. kuni 1950.a.-ni vintse TL-1 ja TL-3, 1951.a. L-20 ja L-19 ning hiljem täiuslikumaid TL-4 ja TL-5, viimast sai kasutada juba jämedamate materjalide transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6. Nagu näha joonistelt on vintskokkuvedu suurte kolimis-paigaldamiskuludega ja erineva läbimõõduga trosside kogus on ka väga suur (tabel 6.5
Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse
Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale
Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon. Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse
kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: 1) Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. 2) Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Siin on hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkem valgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem
Mida rohkem nõelu seda suurem printeri eraldusvõime. NT 9 nõelaga mustandikvaliteet, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteet jne. Printimiskiirus 200-400 tähte sekundis ehk 90-180 rida minutis. Nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ja lärmakas. Tänapäeval pole laias kasutuses. LASERPRINTER laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. See trumli osa, millele valgus langeb kaotab laengu ning muutub juhiks. Osa, mis valgust ei saanud säilitab laengu ja seeläbi tekib trumlile laengust kujund. Trummel paigutatakse seejärel tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele ning tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni (seepärast ka leht soe).
muutuma. Kasutatakse ka faksides. Tindiprits (juga printer): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid.
Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinteri töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkemvalgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud
solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). o laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkemvalgust muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud
annaabi.ee 
