Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Füüsika osakond
Üliõpilane: Diana Turja
Teostatud:
Õpperühm: EALB 41
Kaitstud:
Töö nr: 1
TO:
ÜLDMÕÕTMISED
Töö eesmärk:
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel.
Töövahendid:
Nihik , kruvik , mõõdetavad esemed (plaat ja toru)
Skeem
Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus an on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti põhiskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle põhiskaala kriipsuga, kuna n*an=(n-1)a. Suurus a/n määrab nooniuse täpsuse ehk T=a/n, kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Mõõtmistulemuse leidmiseks loetakse esmalt põhiskaala näit M, mille määrab põhiskaala viimane kriips, mis jääb nooniuse 0-kriipsust vasakule. Seejärel leitakse, mitmes 0-kriipsule järgnev nooniuse kriips (N) ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. Saadud arv N korrutatakse nooniuse täpsusega T, nii saadakse nooniuse näit ning see liidetakse põhiskaala näidule M. Mõõtmistulemuseks L on põhiskaala näidu ja nooniuse näidu summa L=M+N*T.
Nihik
Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
Kruvik
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi.
Katseandmete tabelid
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr ...
Nooniuse täpsus … mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1
Katse nr
di , mm
, mm
, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ...
Nooniuse täpsus … mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.2
Katse nr
di , mm
, mm
, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr ...
Nooniuse täpsus … mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.3
Katse nr
di , mm
, mm
, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr ...
Nooniuse täpsus … mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.4
Katse nr
di , mm
, mm
, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.