närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest. F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest. Aktiini filamendid on "dekodeeritud" tropomüosiini heterodimeeridega ja troponiini kompleksidega. Troponiini kopleksid koosnevad troponiin T (TnT), troponii I (TnI) ja troponiin C (TnC) vormidest. Peene filamendi struktuur: tropomüosiin on superkeerdunud ümber F-aktiini heeliksi, kusjuures iga tropomüosiini dimeer interakteerub aktiini kuue järjestikuse monomeeriga. Troponiin T seostub tropomüosiinile "pea-saba" põhimõttel. Paksude filamentide struktuur: Müosiin - 2 rasket (230 kD), 4 kerget (2 paari erinevaid 20 kD ahelaid) ahelat. Raskete ahelate "peadel" on ATPaasi aktiivsus 2 ning lihaskontraktsioonid toimuvad hüdrolüüsi arvel. 4.) Sarkomeeri funktsioneerimise alused. Aktomüosiini kompleks. Libisevate
44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
kohad. 47. Mis abistavad mikrofilamente? · ARP valgud (struktuurilt aktiiniga sarnased, nende peal hakatakse aktiini filamente kokku panema) · Z-valk (blokeerib + otsa) · tropomodulliin (blokeerivad otsa) · gelsoliin, kofiliin (lõikab tükkideks) · fimbriin, villiin (struktuuride tekkeks) · filamiin (hoiab koos valke, millel on seostumiskoht kahele filamendile korraga) · troponiin, tropomüosiin (seostuvad piki valku) 48. Mis toimub vigastuse ajal trombotsüütides? Pikad aktiini filamendid otsad eemaldatakse Lõigatakse pooleks (gelsoniin) Uus aktiini filamentide võrgustiku moodustumine Pikad filamendid saavad kimpude kaudu ühineda Tekib selline struktuur, mis võimaldab verel hüübida 49. Aktiini mootorvalkude liigitus ja nende omadused · Müosiin I monomeersed, sammu pikkus 10-14 nm, liiguvad suhteliselt
Müosiinipea on seondunud aktiinimolekuliga. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist. Müosiinipea paindub ja lükkab sellega edasi aktiinifilamenti. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist, et seonduda järgmisega. Toimub sarkomeeris Lihaste kokkutõmbed toimuvad tänu peentele aktiinifilamentdele, ja jämedatele eraldunud peadega müosiinifilamentidele(sajajalgne). Osalevad ka regulatoorsed valgud-troponiin ja tropomüosiin-viimane ümbritseb spiraalselt aktiinifilamenti. Kui CA ioon ühineb troponiiniga, väändub troponiinimolekul selliselt, et ta nihutab tropomüosiini(spiraali) aktiinilt edasi nii, et vabanevad müosiini kinnituskohad, kuhu saabki siis kinnituda müosiini pea, mis liigutab aktiini enda poole, selle tulemusel filamendid libisevad teineteise suhtes ja sarkomeer lüheneb ehk toimub kontraktsioon. Protsessiks vajatakse energiat, mida saadakse ATP-st. (adenosiintrifosfaat).
inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini lihasekõõluse kinnituskohtade läheduses, veresoonte läheduses ja Golgi kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes) Jäme müosiini filament. · koosneb 300-400 müosiini molekulist · peakesed haakuvad aktiini filamendiga Peenike aktiini filament · Koosneb peamiselt aktiini molekulide kaksikspiraalist · koostisesse kuuluvad veel regulatoorsed valgud (tropomüosiin ja troponiin I, T ja C) Sarkomeer lihase väikseim funktsionaalne ühik Skeletilihaskiudude tüpiseerimine ·Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel I tüüpi lihaskiud ·Aeglane kokkutõmme · Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus · Vähem arenenud SR ·Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus · Kõrge mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud
41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks "lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine"
laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja
Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile Sümptomite (sügelus) vastu aitab Zn sisaldav kreem, hormoonkreemi (kortikosteroidkreemid) [paikselt] Putukad inhibeeritava allergeenina prussakad, liblikad, rohutirtsud Ämblikallergia võrguga kokku puutudes anafülaksia Tropomüosiin selgrootute panallergeen silelihastes, tingib ristallergiat (putukate) selgrootute vahel Putukallergia seedetrakti kaudu söömise kaudu võib kujuneda Kontakt dermatiit näiteks liblikaga kokkupuutel VÄLISÕHU SAASTEALLIKAD O3 osoon Õhusaaste suurendab hingamisteede vastust aeroallergeenidele Sisekeskkond õhu kvaliteet, saasteallikad ärritajad [gaasipliidid, NO 2 mis eraldub puiduga köetavast kaminast, tubakasuits]
Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2
ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS • Vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. • Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust. TEHNOLOOGILISED NÄITAJAD • Tehnoloogiline kvaliteet on kogum kompleksseid ja varieeruvaid omadusi, mis sõltuvad mitmetest vastastikku toimivatest faktoritest, näiteks tõuaretus, genotüüp, toitlustamine, loomade tapmiseelne
Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks aktiini LF slaid 30; füsiol lk 186 ühineda? aktiivsustsentreid ja selle tulemusena aktiin saab müosiiniga reageerida 115. nimeta 2 regulaatorvalku, mis on seotud aktiini 1. troponiin 2. tropomüosiin füsiol lk 183 molekulidega? 116. kuidas nimetatakse lihase kontraktsiooni, kui Kontsentriline (kükki tehes üles liikumine) http://www.eviva.ee/lihaste- lihaskõht lüheneb? Silval sama kontraktsioon-ehk-kokkutombumine/
retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis),avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile- müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad.
atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis),avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile-müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad.
Sensoorne tagasisidestus tekitab spinaalseid reflekse ja supraspinaalseid vastuseid, mis kontrollivad lihase kontraktsiooni. Ehk: golgi organ reageerib pinge kasvule, reaktsiooni tajutakse valulikkusena või ebameeldiva tundena lihases. Annab signaali, et ei tohi lihast väga järsku ja jõuliselt enam edasi venitada. Aitab vältida vigastusi ja ülevenitusi. 4.4. Skeletilihase kontraktsioonimehhanism. Ca-ioonide osa kontraktsioonil. Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini sidumiskoha müosiini jaoks. Tropomüosiini molekuliga on seostunud proteiin troponiin. Troponiinil on mitu Ca +2 seondumiskohta. 2. Närvisignaal antakse AP kujul sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile → Ca +2 vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist 3. Vabanenud Ca+2 seondub troponiiniga → troponiini ehitus muutub → tropomüosiini molekuli asukoht muutub → aktiini molekulil avanevad müosiini seondumiskohad. 4
◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid ◦ vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid ◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud
- piimavalgud - lihaskoe valgud - membraansed valgud - tsütoplasmaatilised valgud - ribosomaalsed valgud - rakutuuma valgud - lüsosomaaalsed valgud jne. 4. Funktsionaalne klassifikatsioon * ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. * transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na-pump, Ca-pump) * struktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid * kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, tubuliin * regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid * retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL-retseptor * kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin * toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin V a l k u d e b i o f u n k t s i o o n i d (s.t. roll organismis) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1
Aktiini filamendid on "dekoreeritud" tropomüosiini heterodimeeridega ja troponiini kompleksidega Troponiini kompleksid koosnevad troponiin T (TnT), troponiin I (TnI) ja troponiin C (TnC) vormidest LIISI KINK 46 BIOKEEMIA test I Peene filamendi struktuur Tropomüosiin on superkeerdunud ümber F-aktiini heeliksi, kusjuures iga tropomüosiini dimeer interakteerub aktiini kuue järjestikuse monomeeriga. Troponiin T seostub tropo- müosiinile "peasaba" põhimõttel. Paksu filamendi struktuur Müosiin - 2 rasket, 4 kerget ahelat
Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu
+otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad
Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu
siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale
kokkutõmbe. Ca2+ osa. Ca konts. kasv tsütosoolis põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Ca konts. on puhkeseisundis madal ja see tagatkse Ca-ATPaasi abil, mis Ca pidevalt rakust välja pumpab. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, muutub EP ja toimub depolarisatsioon. Signaal toimetatakse mööda spetsiifilisi signaaliülekande ahelaid sakroplastilise retiikulumi Ca pumpadeni, mis avanevad ja Ca kontsentr. suureneb. Selle mõjul aktiiniga seondunud valgud tropomüosiin ja troponiin muudavad oma asetust aktiini filamentidel, vabaneb aktiini müosiiniga seostumise piirkond ja müosiin saab mööda aktiinifilamenti liikuda. 136. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. kinesiin 137. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. düneiin 138. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ..50-100 nm . kaugusele Mikrotorukesed 139. Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad)
RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud) · Toiduallergeenid (taimsed, loomsed) · Injetseeritavad allergeenid (putukad) INHALEERITAVAD ALLERGEENID (IA) JA TOIDUALLERGEENID (TA)
reastada. 12 Sarkoplasmaatiline retiikulum – lihaskiu endoplasmaatiline retiikulum Sarkomeer – lihaskiududes olev kontratiline algühik Skeletlihaste struktuur: Sarkolemm (lihase rakumembraan) Müofibrillid Niidikujulised filemendid lihaskius Aktiin (peened filamendid) Troponiin Tropomüosiin Müosiin Z-ketas A-vöö I-vöö Sarkoplasmas: Sarkoplasmaatiline retiikulum (13%) Ristitorukesed Lõpp-tsisternid (kogunevad Ca) Skeletilhaste struktuur: sidekoelised ümbrised Epimüüsium ehk sidekirme (fascia) – Ümbritseb kogu lihast, seob üksikud lihaskimbud kokku Perimüüsium – Ümbritseb lihaskiudude kimpe
Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu – otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele
Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele. Lihasraku ehituslikud iseärasused Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned
Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifi lamentide libisemisest üksteise vahele. Müosiin – Müosiinifilamendid koosnevad müosiini molekulidest. Igas müosiinimolekulis on eristatav pea- ja sabaosa. Müosiinimolekulide pead sirutuvad müosiinifilamendist ristisuunaliselt välja kõrvalasetsevate aktiinifilamentide suunas. Aktiin – valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente. Tropomüosiin – madalmolekulaarne valk, mis on skeletilihastes assotseerunud peene filamendi valkude kompleksi ning täidav lihaskontraktsiooni seisukohalt valdavald sidestavad ja struktuurset rolli. Troponiin – üks regulatoorsetest valkudest, mis kujutab endast ekvimolaarset kompleksi kolmest komponendist, mis täidavad lihaskontraktsiooni regulatsioonis erinevaid funktsioone. 4. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete -
Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
·Silelihaskoest silelihasrakk: d=2-5m, p=100-400m ·Vöötlihaskoest e skeletilihaskoest lihaskiud: d=10-100m, p=10-15cm (max30cm) ·Südamelihaskoest kardiomüotsüüt: d= 15m, p=80m F-aktiin(peenike filament) ·Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina (d=7-8 nm) ·Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga ·Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga Troponiini kompleksTropomüosiin G-aktiini molekul F-aktiin(peenike filament) ·Müosiini molekulil (d=16nm, pikkus ~160 nm) eristatakse saba ja pead. Viimasel on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATP aasne aktiivsus Libisevate niitide teooria (Huxley& Hanson,1954) ·Aktsioonipotentsiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu
Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3
Sisaldab palju tuumasid, tuumad paiknevad perifeerias. (joonis) Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Iga fibrilli läbimt on 1-2 mikrom. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, kus peale aktiini esinevad veel tropomüosiin ja troponiin; paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad
Kuldilõhn on tingitud põhiliselt skatooli- ja androstenoonisisaldusest lihas. Liha õrnus on üks olulisemaid sensoorseid näitajaid. Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. Lihaskoe tuimus on vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust. Tehnoloogilised näitajad Tehnoloogilised näitajad määravad sealiha kõlblikkuse ümbertöötlemiseks kodustes või tööstuslikes tingimustes. Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse
lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2
kaudu t-torukeste süsteemi. AP vallandab sarkoplasmaatilisest retiikulumist Ca++. T-torukeste membraanis on potentsiaalisõltuvaid retseptoreid, mis on Ca++ kanalitega mehaaniliselt ühendatud. Kui depolarisatsioonilaine jõuab retseptorini, avanevad Ca++ kanalid ja Ca-ioonid difundeeruvad tsütosooli. Muidu madal Ca++ kontsentratsioon tsütosoolis suureneb kuni 100korda. Ca-ioonid seonduvad troponiiniga. Lõõgastunud lihasel ristisildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse oma asendist välja, ATP-st vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm, ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb. Aktiini- ja müosiinifilamentide tegelik pikkus selle juures ei muutu. Lihase lõõgastumine algab siis, kui Ca++ ATP-st saadava energia arvel lõpptsisternidesse tagasi pumbatakse. Seega nõuab ka lihase lõõgastumine energiat.
aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist.Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: libisemisteooria põhiseisukohad. Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud (isomeetrilistes tingimustes), tekib tema sees pinge. Libisemisteooria põhiseisukohad: *Jämedate (müosiini-) ja peente (aktiini-) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu
annaabi.ee 
