Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. ...
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida
Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse
Barbara Bonney. · EE 8 . Eesti Entsüklopeedia , 1995 a. , Lk 468 . 29 LISA 1 SIBELIUSE KOORITEOSED JA KANTAADID OP.7 ,,Kullervo", sümfooniline poeem sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. (1892) 1. Introductione 2. Kullervo noorus 3. Kullervo ja tema õde 4. Kullervo sõttaminek 5. Kullervo surm Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.14 ,,Armastatav" (sõnad ,,Kanteletar", I. raamat) 1. Kus on mu armsaim? (173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898 OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella 1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900 2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904
- 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94
docstxt/.txt
Esimene legendaarne Juhatas valgete kornetist muusikute orkestrit Noorte muusikute Trummar inspireeria JOE KING OLIVER (CREOLE JAZZ BAND) Kuulus kornetist Chicago mõjukaim bänd Creole Jazz Band LOUIS ARMSTRONG Karjääri alustas Creole Jazz Bandis Suur menu Hot Fivega Talent mängida trompetit ja laulda SIDNEY BECHET EARL HINES Klarnetist Tegi Louis Armstrongiga sopransaksofonist plaadi Talent ei paistnud silma Imiteeris Armstrongi TÄNAN VAATAMAST!
stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule tugevat mõju Muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. When The Saints Go Marching In Kenny Ball 22. mai 1930 7. märts 2013 Inglise dzäss-muusik Tuntud kui bändijuht, juhtiv trompetimängija ja solist ansamblis Kenny Ball ja tema dzässimehed 1953. aastast hakkas ta professionaalselt bändides mängima trompetit 1958. aastal asutas ta oma dzäss-bändi Midnight in Moscow
· ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996 · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud toes oli lail ,,Ei ole üksi ükski maa" K · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988) ,,Kaunimad laulud"(F. A Saebelmann/A. Mattiisen), ,,Mingem üles mägedele"(K.A.Hermann/A
poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia
· Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi.
Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan. Hoolimata ilusast, päikesepaistelisest ilmast oli kontserdisaal peaaegu täis. Kuulajaskonnas oli nii nooremaid, kui ka vanemaid inimesi, paljud olid kindlasti
Sisediameetri muutused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, et tagada korralik intonatsioon. Trompeti tüübid Trompeteid on mitu tüüpi; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga allavajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompetit kasutatakse paljudes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Kuulsad trompetistid 1. Louis Armstrong (1901 1971) 2. Miles Davis (1926 1991) 3. Chet Baker (1929 1988) Head lood Louis Amstrong- https://www.youtube.com/watch?v=kmfeKUNDDYs Miles Davis- https://www.youtube.com/watch?v=zqNTltOGh5c Chet Baeker- https://www.youtube.com/watch?v=vP02sgYrHsw Küsimused Mis aastast pärinevad vanimad trompetid? Mitmeks osaks võib trompeti jagada
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise"
aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi.
Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist) Hedvig Hanson (laulja) Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid
Berenice" kuulub väga varajasse Mozarti loomingusse, see on kirjutatud 11-aastaselt ning teist aariat võib liigitada Mozarti keskmisse muusikakirjutamisperioodi. Kontserdi 2. osa Haydn Kontsert jätkus teise osaga. Teises osas mängiti ainult Joseph Haydini loomingut. See algas Trompetikontserdiga Es- duuris, mis oli jaotatud järgnevateks kolmeks osaks: · Allegro · Andante · Finale: Allegro Solistina mängis Indrek Vau sümfooniaorkestri kõrvale trompetit. Taaskord olid esimene ja viimane osa vägagi sarnased. Keskmine, teine osa oli rahustav ja sobis vägagi kahe allegro osa vahele. See oli andante ehk aeglane. Haydn on tuntud oma Trompetikontseri poolest, ma sain aru ja kuulsin miks. Nautisin esitust ning trompetit mänginud solisti, kes lisas põnevust orkestrile ning palale. Kontserdi viimane sümfoonia oli ,,Üllatussümfoonia" G-duuris, koosnes neljast osast: · Adagio Vivace assai · Andante · Menuetto, Allegro molto Trio
· Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria". Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama. Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad. Meloodia oli küll hoogne ja kõlav aga midagi jäi puudu. Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi
vaimulikud laulud. Saatepill orel, mida võis laulu saatmiseks kasutada alates 19sajandist lisas minu arust veel vunki juurde. Üks keskaja muusika žanritest – rüütlilaul on minule arvatavasti kõige hingelähedasem. Tundub kuidagi ilus ja austav, kuidas rüütlid oma südamedaamidele õukondades laulmas käsid ja niimodi daamidele muljet avaldasid. Rüütlilaulude saateks mängiti põhiliselt : fiidelit, rebekki, harfi, põikflööti, trompetit, käsitrummi ja tamburiini. Kõige sümpaatsem loetelust tundub harf, kuna selle mahe kõla tunduvad rüütlite armastuslauludega kõige paremini kohanevat. Keskaja ehitised olid massiivsed ja suurgsugused – turvatunnet pakkuvad. Just nagu minu iluideaalis ette nähtud. Suured sambad ning väga palju pisidetaile hoonete seintel ning akendel. Ümarkaared ning jumalikud maalid seintel muutsid minu arvates vaatepildi pehmeks ja usutavaks.
https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc Corrido Populaarne mehhiko laul, luulevorm ja ballaad Räägib tavaliselt ajaloost ja keskkonna probleemidest On tavaliselt ½ või ¾ taktimõõdus Üks kuulsaimaid esitajaid on Chalino Sanchez https://www.youtube.com/watch?v=DoYjjGozYmg&list =PLWu-swybzbKygKMhwc8f0e7L_gsXOpLBi Mariachi Mehhiko filgi muusika vorm Ansamblisse kuuluvad tavaliselt 2 viiulit, kaks trompetit, Hispaania kitarr, vihuela ja akustiline basskitarr Ansamblite jaoks on väga tähtis riietus Kantakse kirevaid riideid ning pähe pannakse sombreerod https://www.youtube.com/watch?v=klVe7_2UEQ8 Vihuela 19. sajandist pärit kitarrilaadne pill Viie keelega Mängitakse tavaliselt Mariachi ansamblites Mehhiko vihuela on suuruselt väiksem kui Hispaania vihuela Marimba Pärit Veracruz’ast Ksülofoni perekonnast Valmistatakse puust Teeb mahedat häält
Üks kuulsamaid dzässmuusika vilelejaid oli Louis Armstrong. Louis Armstrong What A Wonderful World http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie. Duke Ellington Sweet Jazz O'Mine (1930) http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8 Balletimaailmas lõi laineid moderntants(20
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17
tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule.
Louisil oli muidugi hea meel pilli üle,aga ta oli kurb,et isa selle varastama pidi.Ka isa ise tundis end sellepärast halvasti.Louis riputas kaela oma tahvli,võttis kaasa trompeti ja lendas uuesti Sami juurde,et küsida nõu,kuidas raha saaks,et trompet kinni maksta.Esimese asjana muretses Sam talle muusikaõpiku,mille järgi lind saaks mängima õppida.Kui mäng selge,muretses Sam talle esimese töökoha Kookooskoosi poistelaagris,kus ta pidi trompetit puhuma nii hommikul,lõunal,kui õhtul.Lastele ta väga meeldis ja ka luik oli tööga rahul.Ta päästis ühe poisi uppumissurmast,sai kuulsaks ja talle anti selle eest medal.Kuna ta kuulsus oli levinud,sai ta kutse Bostonisse tööle minna.Ta otsustaski selle töö kasuks,lasi ennem ainult Samil oma jala ujunaha sisse lõhed lõigata,et ta saaks varbaid liigutada.Tänu sellele sai ta nüüd õppida trompetil igasugust muusikat mängima.Bostonist edasi sai ta töökutse Philadelphiasse.Seal
mängima. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest jazzmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. Chicago 1922 rändas Armstron Chicagosse, kuhu teda kutsus õpetaja Joe Oliver, et liituda Kreooli Jazzi Bändiga. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos. 1924 lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925. Pärast naisest lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis
Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid,
aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks. Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914.
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus
Lester Young Lester Young sündis Woodville, Mississippi ja kasvas üles muusikute perekonnast. Tema isa Willis Handy Young, oli lugupeetud õpetaja, tema vend Lee Young oli trummar ja mitmed teised sugulased olid professionaalsed muusikud. Tema pere kolis New Orleans, Louisiana, kui Lester oli imik ja hiljem Minnesota. Kuigi väga noores eas Young esialgu ei teadnud oma isa, sai ta teada, et tema isa oli muusik. Hiljem Willis õpetas oma pojale mängima trompetit, viiulit, trumme ja lisaks saksofoni. Lester Young mängis tema pere bändis nimega Young Family Band. Ta lahkus pere bändist 1927 aasta vanuselt 18, sest ta keeldus minemast Tourile Lõuna Ameerika Ühendriikides. Billie Holiday, pildistanud Carl van Lester Young Vechten, 1949 ja Billie Holiday Muusika https://www.youtube.com/watch? v=2AR93r-ASWI https://www.youtube.com/watch? v=FnGox3w4sb4 https://www.youtube.com/watch?
ja enamjaolt instrumentaalne - ainult vahetevahel kuuleb Armstroni laulu. Lugu on väga meeldiv kuulata, kuna tempo on mõnusalt keskmine ja instrumentide kooskõla on hästi läbi mõeldud ning lugu ise on osavalt komponeeritud. Vahest on kuulda ka naishäält koos Louisega laulmas. Instrumentideks on trummid, trompet, klaver, kontrabass. Järgmise loona kõlas "Basin Street Blues". Selles loos võib eristada rohkem muusikainstrumente, kui teistes. Selles palas on kuulda trumme, trompetit, klarnetit, trombooni ja basskitarri. Meloodia on üsna rütmikas ja kiire tempoga. Vahelduseks on sellist lugu väga hea kuulata, kuna pidev aeglane tempo väsitab ära - on vaja ka alternatiivsust. Palas on kuulda ka erinevaid instrumendisoolosid (näiteks trummidesoolo loo lõpus). Viies lugu oli "When The Saints Go Marching In". See lugu on väga kuulus. Pillikoosseis on sama, mis eelmises loos. Lugu on väga lõbus ja sõnad korduvad (ilmselt
EDUARD TUBIN 1905 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 1944 töötas "Vanemuises" dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930-
Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks
EDUARD TUBIN 1905 – 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930-
bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest". Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad
traagilise lõpu. Esitamise seisukohast, ei ole Gustav Mahleri teosed kindlasti kerged, võib-olla just selle pärast on tema sümfooniad kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite repertuaaris, näiteks Berliini filharmoonikud mängivad pidevalt Mahlerit. Lisaks oma keerulisusele on selle sümfoonia esitamiseks vaja ka väga suurekoosseisulist orkestrit. Nimelt on vajalik lausa 8 metsasarve ja 6 trompetit. Vaatamata selle teose nõudlikule iseloomule sai ERSO sellega väga hästi hakkama, eraldi mainiksin ära vapustavad bass-klarneti soolod mida mängis Meelis Vind. Väga hästi kõlasid ka metsasarvesoolod Vigo Uusmäe esituses 3. osas . Meeldivalt üllatas metsasarverühm, mis vaatamata oma suurele koosseisule oli kõige paremini häälestuv puhkpillirühm. Võrreldes ERSO esitust San Fransisco sümfooniaorkestri esitusega ,dirigendiks
puhkemisel ja natside sissetungi tõttu ei olnud tal võimalik Pariisist lahkuda. Ta ühines Prantsuse Vastupanuliikumisega ja oli üldiselt natsidest puutumatu, kes lubasid tal jätkata oma tööd ilma suurema vahelesekkumiseta. Küll aga oli Arthur sõjast rusutud, depressioonis. Sõja alguse ja oma surma vahel kirjutas ta viimased neli sümfooniat (numbrid 2 kuni 5), mis kuuluvad ühtede kõige jõulisemate 20. sajandi sümfooniate hulka. Nendest teine, mis sisaldab soolo trompetit mängimas Johann Sebastian Bachi koraal tooni ja kolmas alapealkirjaga ,,Symphonie Liturgique" on tõenäoliselt kõige tuntumad. Kirjutatud 1946 aastal, kohe pärast sõda, võib sellel paralleele leida Benjamin Britten'i teosega ,,Sinfonia da Requiem". Täiesti 3 erinev on aga tema lüüriline ja nostalgiline neljas sümfoonia, alapealkirjaga ,,Deliciae
muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu. Keskaja muusika areng toimus eelkõige kloostrites ning peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Keskaja laulude saateks kasutati lautot, harfi, fiidelit, flööti, trompetit. Muusikat kirjutati üles neumade abil. Minu arvates iseloomustab keskaja ilmalikku muusikat seotud acapella vokaal ning rändmuusikute muusikat vabameelsus ja rütmilisus. Keskaja muusikast meeldib mulle rohkem ilmalik. Renessanss tähendab taassündi. Sellel ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks Jumal, vaid siis oli oluline inimesekeskne elutunnetus. Muusika pidi olema inimeste
õhujoas trompeti sees. Trompeteid on mitmeid eri tüüpe; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga alla vajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Muusikut, kes mängib trompetit, nimetatakse trompetimängijaks või trompetistiks. SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon, altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. TROMBOON Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt.
Tromboone toodetakse mitmete erinevate firmade poolt. 20. sajandi tuntuimad tootjad on: F.E. Olds, Vincent Bach, King Musical Instruments, Conn, F.A. Reynolds, Yamaha Musical Instruments ja Jupiter Band Instruments. 5 Pilt 2 (Aabi Ausmaa) Pilt 3 (Glenn Miller) 6 TROMBOONI AJALUGU Sõna ,,tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus ,,tromba" tähendab trompetit ja lõpp ,,oon" suurt. Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja 1675. aastaks peaaegu lõppes. Austriast algas trombooni ,,taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin
Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad')
Eesti Kaitseväe orkester Rahvapilliorkestriks võiks nimetada mis tahes suuremat instrumentaalgruppi, mis moodustatakse peamiselt rahvapillidest. (Koos etnograafiliste pillidega kasutatakse vahel ka traditsioonilisi okrestriinstrumente). Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkester Jazz- orkestri ehk bigbändi koosseisu kuuluvad tavaliselt 17 instrumenti: viis saksofoni, neli trompetit, neli trombooni ja neljaliikmeline rütmigrupp (trummid, bass, klaver ja kitarr). Erinevalt teistest jazz- koosseisudest mängivad bigbändi liikmed muusikat noodist, ka sooloimprovisatsioonid on nooti sisse kirjutatud. Bigbänd esitab peamiselt svingi, mis on varaseim tantsulise jazz- muusika stiil. Eesti tuntuim bigbänd on Estonian Dream Big Band. Estonias Dream Big Band
Mõisted vihuela lame, kaarjate külgedega lautotaoline pill kitarr kuue keelega näppekeelpill kastanjetid kahest servapidi nahkpaelaga kinnitatud puutahvlikesest koosnev löökpill. tamburiin puidust võru, mille sisse lõigatud aukudesse on paigutatud väikesed metalltaldrikukesed ranchera mehhiklaste traditsiooniline muusika, mis pajatab loodusest ja armasusest. mariachi kindel ansamblitüüp Mehhikost, kuhu kuuluvad 2 viiulit, 2 trompetit, hispaania kitarr, vihuela ja akustiline basskitarr.
kammermuusikas algas klaveri kui soolo-, saate- ja ansamblipilli võidukäik. Keelpillikvarteti kõrval olid populaarsed ansamblikooslused klaveriga: klaveritrio, -kvartett ja -kvintett ning klassikaline puhkpillikvintett. Kujunes tüüpilise kosseisuga sümfooniaorkester, milles lisaks koorilaadselt paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.
Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu
Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet On vaskpuhkpilli rühma kõige kõrgem pill. Eelkäiad võib leida kõikjalt. Pragune pill on aga pärit 19 saj. Trompetil on särav ning pidulik kõla. Tänapäeval esineb nii soolos,orkestris,sümfooniaorkestris ja ka sõjaväeorkestris. Trompetit on raske puhuda,peab olema hea huultetöö. Tuntumad mängijad on Indrek Vilu, Priit Aimla, Jüri Leiter. Metsasarv Kõige suurema mänguulatusega vaskpill,ligi 4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool
Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" 9. Eduard Tubin ( 18.06.1905 Torila 17.11.1982 Stocholm ) Oli üks väljapaistavamaid heliloojaid eestis muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eestis ( 1905 1944 ) Eduard Tublin sündis 18. juuil 1905. aastal Peipsi ääres Torila kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10 aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu õpetajate Seminaril, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata " vanemuise " sümfooniaorkestri esitluses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heini Ellerini. Lisaks Seminarile astus Tubin 1924
Kujutavas kunstis tegutsevad Leonardo da Vinci, Micelangelo, Raffael. Renessanssiajastul tegutses ka Martin Luther, kes oma teesidega vallandas protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Ta soovis jumalateenistustel kaasata tervet kogudust ja muuta liturgia asukoha keelseks. Tekkis protestantlik koraal, mis osaliselt aitas kaasa homofoonia arengule. Tekkis ka iseseisev instrumentaalmuusika. Pillidest kasutati orelit, klavessiini, lautot, viiuli perekonda, mitmesuguseid flööte, trompetit, tromboone. Peamiselt kasutati pille siiski laulude saatena või mängiti pillidega laulmiseks mõeldud nootidest. Tähtsaim laululiik oli madrigal ja missa. Olulisemad heliloojad renessanssiajastul olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Palestrina. J. Deprez'i on väga paljud tema kaasaegsed nimetanud ,,muusikute vürstiks". Tegutses Milanos ja Roomas. Oli üks esimesi, kelle teoseid trükiti Veneetsia trükkal
annaabi.ee 
