Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUUSIKA JA TANTS 1920.-1930.aastatel (0)

1 Hindamata
Punktid
MUUSIKA  ja TANTS 
1920.­1930. aastail
Kuigi  jazz  (Eestis pige   

džäss) tekkis 19.sajandi     JAZZ
lõpus, sai see Euroopas 
tuntuks  just 
Džäss kasvas välja USA 
1920. aastatel.
mustanahaliste 
töölauludest, bluusist ja 
spirituaalidest ehk 
Tekkis Aafrika ja 
palvelauludest.
Euroopa  rahvamuusika  
ristumise tagajärjel.
Džäss jaguneb 
Inimesed nägid džässis 
kolmeks: 
hirmu, kuna see tõotas 
traditsiooniliseks 
purustada kõik vanad 
džässiks, svingiks ja 
kultuuri pärandid ning 
nüüdisaegseks 
kombed.
džässiks.
Džäss levis 
alkoholikeelu tagajärjel.  JAZZ
Algselt mängiti seda 
ainult bordel ides.
Üks kuulsamaid 
džässmuusika vilelejaid oli 
Louis Armstrong.
Louis Armstrong – What A Wonderful 
World
 
http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU
Koos Armstrongiga, oli ka Bix 
Beiderbecke üks kuulsatest 
džässi vilelejatest, kes paraku suri 
väga noorelt(28.aastaselt).
Džässmuusika 
stiil, mis sai 
SVING
alguse 1930. 
aastatel.
Svingis võib kuulda 
klarnetitsaksofoni
Svingmuusika  orkestrit 
trompetit, kontrabassi, 
nimetatakse Big Bandiks.
klaverit , trumme jt pil e.
Count  Basie
Duke  Ellington 
Ühed  kuulsaimad  
svingmuusika 
orkestijuhid on 
Duke El ington ja 
Count Basie.
Duke Ellington – Sweet Jazz O’Mine (1930) 
http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8
   Bal etimaailmas lõi laineid 
moderntants (20.saj. algul, 
USA’s), mil e kuulsamaks  BALLETT
esindajaks oli San 
Franciscost pärit  Isadora  
Duncan.
Tal puudus tehnika oma  tantsus  ja 
sel e peale ütles ta, et iga li gutus 
on saanud alguse loodusest.
Tema algsetel esinemistel ei 
suutnud rahvas ära oodata, 
kuna ta kava lõpetab, sest 
Duncan õppis bal etti ni  
see olevat ni  kohutav. Hiljem, 
Londonis kui ka New 
kui ta Euroopas suurematel 
Yorgis , kuigi see tal e 
lavadel üles astus, sai ta 
sel el hetkel eriti ei 
kiiresti tuntuks ja 
meeldinudki.
armastatuks.
TANTS Ta avas Saksamaal 
Mary  Wigman oli 1930.­ 
Dresdenis oma 
aastatel Saksmaa kuulus 
tantsukooli, mis oli 
tantsijakoreograaf  ja 
hiljem üks Euroopa 
instruktor. 
tugevamaid. 
M. Wigman olnud kord 
öelnud: “Tants on keel, 
mil ega inimene on 
sündinud.”
Mary Wigman’i 
Läks ajalukku 
“Nõiatants” - 
http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v=cJaYuejjdk8
tugeva isiksusena 
ja  karmi , ent 
tasemel 
tantsuõpetajana.
TANTS
1920.­1930. aastatel 
läksid Euroopas ja 
Ameerikas moodi 
fokstrott (foxtrot), 
Charleston –  tekkeaeg  ja –
koht kattuvad foxtrotiga. 
tango , tšarlston 
http://www.youtube.com/watch?v=IWLOliYi2w8&feature=related
(charleston) jt tantsud.
Foxtrot – tekkis 20.sajandi algul USA’s
http://www.youtube.com/watch?v=hMTrDxcLx1s
Kasutatud kirjandus: 
http://en.wikipedia.org/wiki/Estonia
http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia
http://www.youtube.com/
http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w i
9.klassi ajaloo õpik (ptk. 10)

Document Outline

  • Slide 1
  •     JAZZ
  • JAZZ
  • SVING
  • BALLETT
  • TANTS
  • TANTS
  • Kasutatud kirjandus: 
Vasakule Paremale
MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #1 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #2 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #3 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #4 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #5 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #6 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #7 MUUSIKA JA TANTS 1920 -1930 aastatel #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eleri25 Õppematerjali autor
Powerpoint-esitlus, kus on kõik vajalik, mida on vaja teada 1920.-1930. aastate muusikast ja tantsust. Soovitan!

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun