68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.
saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar ja Pompeia lahutasid ning 58. eKr abiellus kolmandat korda konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ( roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia
ametikohti ning sai kuulsaks konservatiivsete senaatorite vastu võideldes. Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida. Ta vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud
Liisa Sõgel Julius Caesar ● Gaius Julius Caesar ● 13. juuli 100 eKr - 15. märts 44 eKr ● üks mõjuvõimsamaid mehi maailma ajaloos Julius Caesar ● väejuht, poliitik ja kirjanik ● lisaks konsul, diktaator, pontifeks ● pärit Rooma linna eliitperest ● oli väga järjekindel ● tema eluloo kohta teame Kommentaaridest (Commentarii) ● tapeti senaatorite poolt Kuidas jäi ajalukku? ● võitis rahva poolehoidu ● moodustas I triumviraadi ● vallutas Gallia, esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada ● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a
See oli Cicero poliitilise karjääri kõrghetk. Caesarit ja Crassust seostati mingil määral salaliidust osavõtuga, kuid kumbki ei määrinud oma nime lõplikult. Crassus tõmbus ajutiselt poliitikast tagasi. Caesar oli sel ajal pontifex maximus (ülempreester) ja seega puutumatu isik. Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks. U. 60 a. e.Kr. sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe ehk triumviraadi, mille kohaselt lubasid nad üksteist toetada (konkureerisid kolm väejuhti ja riigimeest Roomas ). Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, s.o. Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita
Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla. Mariuse ja Sulla võitluste ajal toimus ka Itaalia liitslaslinnade ülestõus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Järgnevalt kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi ("kolme mehe liit"). Pärast kolme mehe sõjaretki puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Taaspuhkenud kodusõdades tõuid esile kaks senist Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus. Antoniusst toetas seejuures Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Antonius sai Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse kus ta tappis end koos Kleopatraga. Rooma vabariigi lõpuks nim
lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine. Rooma õigus-roomlaste õigus Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus: • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega • Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega • Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega • Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus
adopteeris ta oma pärijaks. Gaius Octavius võttis siis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Kui Caesar märtsis 44 eKr mõrvati, viibis tema noor pärija Apollonias (praeguses Albaanias). Ta läks Itaaliasse ja värbas Caesari veteranidest sõjaväe. Roomat kontrollisid Caesari vabariiklastest mõrtsukad Marcus Junius Brutus ja Gaius Cassius. Ovtavianus sõlmis liidu Marcus Antoniuse ja Marcus Lepidusega. Need kolm moodustasid teise triumviraadi nimelise hunta ning käivitasid puhastuse mõrtsukate liitlaste seas. Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias Philippis oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu (42 eKr). Octavianus läks seejärel Rooma tagasi, Antonius aga siirdus Egiptusesse. Seal liitus ta Egiptuse kuninganna Kleopatraga, kes oli Julius Caesari endine abikaasa ja Caesari väikese poja Caesarioni (Kaisarioni) ema
Näited kodusõdadest: Kodusõda Mariuse ja Sulla vahel I sajandi alguses eKr. See lõppes Lucius Cornelius Sulla võiduga, kes 82. aastal eKr kehtestas Roomas oma diktatuuri. Sulla valitsemise ajal levis kogu Rooma vabariigis vägivald diktaator vabanes isikutest, kes talle vastu töötasid, nende varandus konfiskeeriti. 60. aastal eKr tekkis Roomas TRIUMVIRAAT see on kolme mehe võim ehk koosvalitsemine. Nendeks meesteks olid kolm tuntumat väejuhti Crassus, Pompeius ja Caesar. Triumviraadi aeg oli vabariigi lõpuaastail ajutine rahuaeg Roomas. Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte. Tema tähtsus Rooma ajaloos: 1) taastas riigis rahu ja korra ning vähendas makse. 2) Pidas oluliseks avalikku arvamust. Lõi ajakirjanduse
Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse,
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk
aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi. Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis väepealikud, kes tahtsid hiljem võimu haarata ning nende vahel puhkesid kodusõjad. Esile kerkisid kolm võimsat meest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar, kes moodustasid triumviraadi, kuid peale Crassuse surma puhkes ülejäänute vahel kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väe ning Pompeius tapeti ja Caesarist sai diktaator, kes aga tapeti 44. aastal eKr senati istungi ajal. Nüüd kerkisid esile Antonius ja Octavianus. Antoniuse laevastik sai 31. aastal eKr Octavianuselt lüüa ning Antonius põgenes Egiptusesse ning tappis end koos Kleopatraga ning 30. aastal eKr liitis Octavianus Egiptuse Roomaga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla
areenidel pontifex tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle pontifex maximus riigi ülempreester ("suurim pontifex") 2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi. Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. Caesar oli väejuht ja Rooma keiser, kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse.
Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Caesar, Antonius ja Octavianus Pärast Itaalia liitlaslinnade ülestõusu Rooma vastu kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi (,,kolme mehe liit"). Pompeius oli saanud kuulsaks vallutustega Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). Pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud, puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgenemist üritanud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja
Vastu võeti hoopis 1929. aastal uue poliitilise jõuna tegevusse astunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu projekt ning uus põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt vähendati parlamendi mõjuvõimu ja loodi riigipea ametikoht. Kahjuks aga ei saanudki see ilmselt parem demokraatlik skeem tööle hakata, sest 12. märtsil haarasid sõjaväelise riigipöördega võimu K. Päts, J. Laidoner ning triumviraadi kolmandaks liikmeks sai Karl Einbund. Ilma ametliku otsuseta saadeti parlament vaikivasse olekusse ning seadusandlik võimgi koondus valitsusele. Demokraatialootused ja alged kustutati ja pead tõstis tol ajal Euroopas leviv autoritaarne valitsemisviis oma tsensuuri, õiguste piiramise, propaganda ja ainuparteilisusega (Isamaaliit), kehtis kaitseseisukord (eesmärgiks stabiilsus, ohtu nähti kommunistides 1924. aasta 1. detsembri
Muuhulgas toimus ka Itaalia linnastumine. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. Esimene keiser Actiumi lahing, 2. septembril 31 eKr, autor Lorenzo A. Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium)
Raskejalavägi oli leegioni selgroog. See koosnes kodanikest, kes suutsid endale lubada vastavat varustust, mis koosnes raudkiivrist, kilbist, turvisest ning pilumist (viskeoda mille viskekauguseks oli umbes 30 meetrit). Isikud Caesar alustas poliitilisi tegevusi pärast keiser Sulla surma 78. eKr. 68 ekr oli ta kvestor. 61 eKr sai temast Lõuna-Hispaania asehaldur. 60 eKr moodustas ta koos Crassuse ja Pompeiusega triumviraadi. 59. eKr valiti ta konsuliks, suutis vastuseisust hoolimata kehtestada agraarseaduse. Vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat enda kätte haarata. Alustas 49 eKr kodusõda, mille võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 44 eKr mõrvati ta senaatorite poolt. Võttis kasutusele Juliuse kalendri. Augustus (Octavianus) (valitses 30 eKr 14 pKr) tõusis esile koos Antoniusega pärast Ceasari surma kodusõdades. Mõlemad oli Ceasari pooldajad
Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. 47 eKr sai Caesar poja Kleopatraga. Poja nimeks sai Caesarion.
EESTI KUNST 1980-2000 Küllap kipume juba unustama, et praeguse Eesti kunstielu endastmõistetav mitmekülgsus küpses 1990. aastate teravate kunstidiskussioonide ja järsult muutunud autoripositsioonide virrvarris. Vähem kui kümne aasta jooksul vahetus välja kunsti finantseerimissüsteem, tekkisid mitmed uued kunstist kõnelemise viisid, kujunes kuraatoriinstitutsioon, loodi kommertsgaleriid. Foto ja video läbimurd kunstipilti tõi kaasa maali, skulptuuri ja graafika triumviraadi lõpu ning maalikunsti priviligeeritud asendi järkjärgulise muutumise. Uut tüüpi kunstnik heitis uudishimuliku pilgu ajalooarhiividele, tärkavale reklaamikeskkonnale, moele, psühhoanalüüsile ja subkultuuridele. Autoripositsioonide valik teravdus ja kontseptualiseerus. Näitus "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990. aastatel" keskendub kaasaegse eesti kunsti jaoks võtmelisele aastakümnele. Toime tulemaks seda kümnendit katvate teoste rohkusega, toimub näitus kahes vahetuses ning
3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar abiellus 84 eKr Corneliaga olles ise 18-aastane ja tüdruk 13-aastane. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.
Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult. Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus rooma vastu, kõigile anti rooma kodakondsus. Pärast seda kerkis esile 3 võimsat riigimeest ja väepealikut: Crasus, Pompeius ja Caesar, esialgu tegid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu- triumviraadi. Pompeius vallutas Väike-Aasia ja Süüria, Caesar alistas Rooma võimule Gallia. Pärast seda kui Crassus oli langenud puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, Caesar purustas Pompeiuse väe, nii sai temast ainuvalitseja. 44a eKr tapeti Caesar senaatorite istungi ajal. 6. Varane keisririik: Pärast Caesari surma puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, Antoniust toetas Egiptuse valitseja Kleopatra. A 31 eKr sai Antoniuse laevastik Octavianuse omast lüüa,
" küsib ta esimese kõne alguses, samast kõnest on tulnud veel üks hüüatus ,,oh ajad, oh kombed". Cicero kõnemehetalent puhkes nendel aastatel täiele õitsengule, ta kohtu- ja poliitilised kõned olid kõnekunsti sedöövriteks. Ent Cicero mõju ei kestnud kaua. Tegelik võim koondus varsti a. 60 moodustunud triumviraadi (Pompeius, Caesarm Crassus) kätte, kuna Cicero vastu tõstatati süüdistus mõningate Catilina pooldajate seadusvastases hukkamises. Cicero läks a. 58 4 Kreekasse maapakku, kust ta tänu sõprade toetusele järgmisel aastal auga tagasi pöördus, kuid hoidis end nüüd mõnd aega poliitilisest elust eemal ja pühendus kirjanduslikule tegevusele. 51. a
Rooma sõjavägi muutus palgaarmeeks. 89. a eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse. Rooma riigi suurenedes tekib olukord, kus kõik kodanikud ei saanud täita oma kodanikukohust. Riigis kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid omavahel tülli. Tekkisid kodusõjad. Esimene selline leidis aset Mariuse ja Sulla vahel. Võidab Sulla ja kehtestab esimese Rooma riigimehena mõneks aastaks oma ainuvõimu. 60. a eKr moodustavad Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi. Kui Crassus hukkus sõjakäigul Aasias, puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel tüli, mis kasvas üle kodusõjaks. Caesar võidab Pompeiuse ja kehtestab oma diktatuuri, kuid 44 eKr ta tapetakse. Vandenõu organiseerijateks olid nobiliteedi liikmed, kes polnud rahul senati nõrgenemisega. Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus teevad koostööd ja kõrvaldavad kõik vaenlased, kuid siis lähevad nemadki omavahel tülli. Antonius tapab end koos oma armastatu, Egiptuse valitseja, Kleopatraga
Rahvakoosolekutele tuli ühe rohkem proletaalasi, kellel olid küll kodanikuõigused, aga nad ei olnud võimelised neid täitma. 82 eKr tuli Sulla diktatuur ja, lõi ,, mustad nimekirjad" ja korraldas proskriptsiooni. See oli nimekirjade järgi inimeste kahjustamine ja karistamine. Vastavalt nimekirjadele oli karistuseks: tagakiusamine, surm või varanduse ära võtmine. Triumviraat 60 eKr sõlmisid Roomas kolm mõjuka meest senati vastase liidu ehk triumviraadi. Nendeks olid: · Gaius Julius Caesar - pärines vanast patriitsi suguvõsast, aga poliitilistel põhjustel oli ta liitunud popularidega · Pompeius - oli väga kuulus väejuht ja oli Vahemere mereröövlitest puhtaks teinud · Grassus - tema sai kuulsaks Spartacuse maha surumisega 59 eKr valiti Rooma riigi konsuliks Caesar. Pärast konsuli aja lõppu lasi ta ennast määrata
Valeria vandus oma vennale, et jätab Rooma kodakondsuse, oma nime ja suguvõsa, et olla Spartacusega. Valeria palus, et Spartacus temaga jääks, kuid viimane vastas talle eitavalt ning lubas tagasi tulla siis, kui kõik läbi on. · Pompeius Suur (lk 129) Rooma väejuht ja riigimees I sajandil e.m.a. Oli konsuliks, sõdis Pontose kuninga Mithridatesega, sõlmis lepingu Crassuse ja Julius Vaesariga, moodustades triumviraadi riigi valitsemiseks. Astunud hiljem Caesariga võitlusse võimu pärast, kaotas ta Oharsalose lahingus ja põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti 48. aastal e.m.a. · Plebeid (lk 125) vanimas roomas nimetati nii mittetäieõiguslikke kodanikke, kes oli küll vabad, kuid ei võtnud osa poliitilisest elust. Visa võitlusega saavutasid plebeid III sajandil e.m.a. patriitsidega võrdsed kodanikuõigused.
· kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt · polnud nõus Stalini kritiseerimisega 1964.a. oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre; Hrustsov tagandati ja saadeti pensionile. Peep Reimer 1.3. NSV Liit L.Breznevi ajal (1964.a.-1982.a.): · NSV Liit 1960-ndate aastate teisel poolel: Pärast Hrustsovi tagandamist 1964.a. oli võim esialgu koondunud triumviraadi kätte: · L.Breznev NLKP Keskkomitee 1.sekretär (1966.aastast peasekretär) · A.Kossõgin Ministrite Nõukogu esimees (1964-1980) · N.Podgornõi Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1965-1977) 1970-ndateks aastateks koondas Breznev järk-järgult võimu enese kätte (1977.a. sai ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks). Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt: · tööviljakus oli väga madal
pölluharijad olla. Moodustati palgaline söjavägi. Mehed tundsid senati vastu vähem aukartust. Kodusöjad, vabariigi löpp Riigis körget positsiooni soovisid Marius ja Sulla. Aastal 82 eKr kehtestas Sulla vägivaldselt möneks aastaks ainuvöimu. Mariuse ja Sulla vöitluste ajal toimus ka Itaalia linnade ülestöus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid selle vältimiseks anti köigile Itaalia elanikele Rooma kodaniku kodakondsus. Caesar, Pompeius ja Crassus sölmisid triumviraadi (kolme mehe liit) senati vastu. Crassus langes söjakäigul Aasiasse ning suhted Caesari ja Pompeiuse vahel halvenesid. Puhkes vöitlus Caesari ja Pompeiuse vahel, millest tuli vöitjana välja Caesar. Caesr kuulutas end diktaatoriks. Aastal 44 eKr tapsid Caesari vandenöulased senati istungi ajal. Ködusöda Marcus Antoniuse ja Octaviuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra.
46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Siis võttis ta samuti enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Kui Caesar märtsis 44 eKr mõrvati, viibis Augustus praeguses Albaanias. Ta läks Itaaliasse ja värbas Caesari veteranidest sõjaväe. Samal ajal kontrollisid Roomat aga Caesari vabariiklastest mõrtsukad Marcus Junius Brutus ja Gaius Cassius. Augustus sõlmis liidu Marcus Antoniuse ja Marcus Lepidusega. Kolmekesi moodustasid nad triumviraadi nimelise hunta ning alustasid suure puhastusega mõrtsukate liitlaste seas. Seejärel läksid Antonius ja Augustus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes just olid põgenenud itta. Makedoonias Philippis oli Caesari armee väga võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu. See juhtus 42 eKr. Augustus läks aga seejärel Rooma tagasi, Antonius aga pöördus Egiptusesse. Seal hoidis ta ühte Egiptuse kuninganna Kleopatraga, kes oli Julius Caesari endine
· väepealikud, asevalitsejad iseseisvusid · senati võimu nõrgenemine · omapära · orajde ja lihtrahva mässud · rikaste ja väepealike omavahelised konfliktid · hääbusid umbes 60e.Kr · täielikult lõppesid 30e.Kr Gaius Julius Caesar 100-44e.Kr · kuulsaim roomlane · lengendaarne väejuht ja rooma valitseja · vallutas Gallia, Britannia, Egiptuse · tõusis esile umbes 60e.Kr · rajas roomas kolmikvalitsuse ehk triumviraadi · lisaks temale crassus ja Pompeius · caesar kõrvaldas nad kiiresti · sealt alates ainuvalitseja diktaator, imperaator · kuulus armulugu Kleopatrage · roomas hüüti teda egiptuse hooraks · caesar plaanis jääda egiptusesse-meelitati tagasi rooma · tapeti roomas senatis 15.03.44e.Kr Frangi riik 481-843 Eellugu ja kujunemine · suur segadus pärast lääne-rooma hukku · suur rahvasteränne-palju erinevaid riike · usuline vastasseis
ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1.sajandil eKr. kerkis Roomas esile 3 võimsat riigi- ja sõjameest Crassus, Pompeius ja Caesar. Nad moodustasid riigi ühiseks juhtimiseks kolme mehe liidu triumviraadi. Crassus langes sõjakäigul, võimuvõitluse käigus tapeti Pompeius ja 45.a. eKr sai Rooma ainuvalitsejaks Julius Caesar. 44.a. eKr tapeti Caesar Senati istungi ajal. Ka Caesari surma järel jätkusid kodusõjad. Tõsisemad vastased olid Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus. Konfliktiga oli seotud Egiptuse valitsejanna Kleopatra. 31.a. eKr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja sooritas enesetapu, temaga koos otsustas siit maailmast lahkuda ka Kleopatra. 30.a
ajaga piraatlus maha suruda. Aastatel 66-64 pidas ta maha järjekordse sõja Pontose riigiga. Tal õnnestus see vallutada ja liita Roomaga. Sõja järel naaseb ta Rooma ja hakkab otsima endale liitlasi. Roomas on sellel ajal kaks mõjukat tegelast: Crassus ja Caesar. Caesar oli olnud Sulla põlualune aga pärast Sulla taandumist oli ta alustanud karjääri ning saanud populaaride partei juhiks. Aastal 60 Pompeius Caesar ja Crassus sõlmivad omavahel esimese triumviraadi. Selle triumviraadi peaeesmärk oli murda senati võimu. Kõik need kolm meest juba liidu sõlmimise ajal ihkasid endale ainuvõimu. Kui Crassus aastal53 sureb laguneb triumviraat ning Pompeiuse ja Caesari vahel puhkes kodusõda. Vahetult enne seda Caesar oli edukalt sõdinud Gallias ning seal saanud prokonsuliks. Kui ta tahtis naased Rooma siis senat nõudis sõjaväe laiali saatmist. Caesar sellest keeldus ning toimusRubicojõeületamine, Rubicolahutas Galliat ja Itaaliat, enne
millele kujunes palgasõjavägi. Edukad väejuhid (mängisid riigis peamist rolli) võisid soovi korral senati otsuseid ignoda ja koguni väega rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada. Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine 1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud. Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus Caesar. Teise moodustasid senati vastu Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Peagi algus Octavianuse (võitis) ja Antoniuse vahel kodusõda kui nad mõlemad koos võimul olid. Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist
3) Väepealiku autoriteedi suurenemine Sulla oli esimene riigimees, kes kehtestas (82 eKr) riigis ainuvõimu (diktaator; esimest korda oli Roomas diktaator). Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine- Esimesel sajandil algasid Rooma impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud (kolm väepealikut ühendasid oma jõud, et võidelda senati vastu). Esimene triumviraadi (kolme mehe vaheline liit, mis võitleb senati vastu) moodustasid senati vastu Crassus, Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus viimane. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin! Senat alistatud, algas kodusõda väejuhtide vahel. Sellest tuli võiduga välja Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati! Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30
3 Vabariigi langus ja keisririik Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare hakati värbama palgasõduriteks. Relvastuse said sõdurid oma väepealikult. Erru minnes said veteranid maatüki. Sõdurid olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga. Senatil puudusid abinõud väepealikute vastu. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Algasid katsed kehtestada riigis ainuvõim. Esile kerkisid Grassus, Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid triumviraadi ehk kolmemehe liidu. Pärast seda, kui Grassus oli Aasias sõjakäigul langenud algas Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Caesar lasi end nimetada diktaatoriks. 44ndal e.Kr. tapsid senaatorid Caesari senati istungi ajal. Taasalgas kodusõda kahe senise Caesari pooldaja Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Octavianus vallutas 30a. e.Kr. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning
Järgnevate aastakümnete jooksul kerkis Rooma riigis esile mitmeid ustavatest sõjameestest toetatud väejuhte, kes soovisid riigis võimupositsiooni ja olid selle nimel valmis üksteise vastu relvi kasutama. Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi (,,kolme mehe liit") riigi ühiseks juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia sõjakäigul langes, tekkis Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar osutus võidukamaks. Pompeius üritas põgeneda, kuid ta tapeti seniste toetajate poolt. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja (45-44 eKr). Et oma võimu seadustada, laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma aristokraatidest polnud rahul senati võimu langusega ja 44. a
Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr – 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe
Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe
Caesar sõlmis lähedased sidemed hellenistliku Egiptuse kuninganna Kleopatraga. 46 purustas Caesar Pompeiuse pooldjad Aafrikas. 45 purustas Caesar Pompeiuse poegade väe Hispaanias. 44 mõrvati Caesar Roomas senati istungil. Teine triumviraat 43 33: Caesari surma järel tõusid esile tema väepealikud Marcus Antonius ja Lepidus ning Caesari noor kasupoeg Gaius Octavianus. 43, pärast lühikest kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, sõlmisid Antonius, Lepidus ja Octavianus triumviraadi riigiasjade korraldamiseks. Algas poliitiline terror senati pooldajate ja triumvirite isiklike vastaste vastu (proskriptsioonid), mille käigus tapeti Cicero. 42 said Caesari mõrva korraldajad Brutus ja Cassius Makedooniasse Philippi lahingus Antoniuselt lüüa ja sooritasid enesetapu. 36 purustas Octavianuse laevastik Sitsiilias Pompeiuse poja Sextus Pompeiuse väe. Rooma riigi lääneosa allus nüüd kindlalt Octavianusele. Antonius domineeris riigi
andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine. Rooma õigus-roomlaste õigus Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus: Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus
See oli kõige ohtlikum periood. 1919. aasta kevadel ta vabanes peaministri kohustustest ja rajas Põllumeeste Partei. Kogu poliitilise karjääri ajal oli põllumeeste partei eesotsas. Kuni 1934. asatani oli Päts peaministri või riigivanemana 5 valitsuse eesotsas. Sageli olid tema ümber igasugused skandaalid. 12.03.1934 Korraldas Laidoneri abil riigipöörde. Selle käigus pani vangi kõik vapsid ja Kommunistid. Kõik poliitilised parteid saatis laiali. 1934. aastast koondus võim Eestis triumviraadi kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu. Algas nn vaikiv ajastu. Mitmed poliitikud saadeti välismaale saadikuteks (Rei). Halvenesid Pätsi 32 suhted erakonna kaaslastega (Teemant), rivaalid tõrjuti kõrvale (Tõnisson). Tähtsamad küsimused riigiasjus otsustati kitsas ringis. 1937-1938 oli Päts Eesti Vabariigi Riigihoidja. 1938 Esimene Eesti Vabariigi president. Valimised ei olnud üldrahvalikud, vaid toimusid Riigivolikogus. Päts
juhtkonda, tehti ettekirjutusi jne. Stalin pidi tahes-tahtmata reageerima. Oli üksi liiga tundmatu, leidis endale liitlasi, suutis enda poolele meelitada nii Zinovjevi kui Kamenevi, kumbki ei hinnanud Trotskit kuigi kõrgelt. Nende jaoks oli kõige ohtlikumaks troonipretendendiks Trotski. Leidsid, et Stalinist endast ilmselt kunagi partei ja riigi juhti ei saa. Kuna KK-s tekkis ühisrinne Trotski vastu, siis tema järgnev kriitika oli suunatud põhikirja vastaste triumviraadi vastu. 1924 möödus avaliku poliitilise võitluse õhkkonnas, sellele lisas veelgi hoogu juurde Lenini surm 22.jaan 1924, mis jättis vabaks nii valitsusjuhi kui parteiliidri koha. Leninist oli maha jäänud tema pol testament, kiri kongressile. Oli adresseeritud tulevasele, tema surma järgsele I parteikongressile, seal oli iseloomustanud kõiki partei tippjuhte, oli teinud seda puht negativistlikus mõttes. Kõigi tippjuhtide puhul oli välja toonud hulgaliselt negatiivseid iseloomuomadusi
annaabi.ee 
