Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Triumfikaar - Erich Maria Remarque". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravic, unistus, joan, triumfikaar, tapab, haake, truuks, erich, remarque, tervikuna, hippokratese, piinamise, elusid, olukordades, selgub, kordagi, armastada, elujõuline, sõbranna, operatsioon, öeldud, vähk, purunes,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud
Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile)
Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest. 12) 1960 „Ohtlik suvi“- viimane teos, härjavõitlus 13) Pärast surma annab abikaasa välja teose „Pidu sinus eneses“- kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik. 10. Remarque elu ja looming + „Dorian Gray portree“ analüüs Remarque sündis 1898 ja suri 1970. Pärit Osnabrückist. Isa oli raamatuköitja. Otse koolipingist sõtta. Peale sõda oli tal väga raske leida oma kohta: tegutses ajakirjanikuna, õpetajana ja remonditöökojas. Ise on väitnud, et miski ei suutnud teda panna unustama sõjaõudusi. Muljed suuresti kandunud ka loomingusse. Tüüpiline kadunud põlvkonna esindaja. Looming 1929- „Läänerindel muutuseta“- sellest on ka film tehtud
välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu.
Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega.
Nastasja oli selle pärast väga erutatud ja valis õhinaga pulmaks detaile välja ja tegi plaane. Vürst nii õhinas polnud, kuid kuulas Nastasjat ja püüdis osavõtlikust üles näidata. Vürst pani muide tähele, et Nastasja teadis väga hästi, mida Aglaja talle tähendas. Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud
Nastasja oli selle pärast väga erutatud ja valis õhinaga pulmaks detaile välja ja tegi plaane. Vürst nii õhinas polnud, kuid kuulas Nastasjat ja püüdis osavõtlikust üles näidata. Vürst pani muide tähele, et Nastasja teadis väga hästi, mida Aglaja talle tähendas. Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale
surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. 9 "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega.
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Petersoni luulet. I "Tule ja tolmu" periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja
See Heleni truudusetus on juba nii suur ja nii teada, et see jõuab isegi naiivse Bezuhhovi kõrvadeni. Küll aga õnneks Helen sureb, muidu oleks tulnud lahutada, mis ebaloomulik. Otsib ennast, temast saab vabamüürlane, tahab parandada oma talupoegade elu, tõesti nii palju elu, et tahab teha koole, haiglaid, tegevust ei saada edu, kuna on äärmiselt tahtejõuetu ja ebakindel. Kui Venemaale tungib kallale Napoleon. Siis tuleb Bezzuhovile järgmine eneseteostusplaan, otsustab, et tapab Napoleoni. Kõik, kellele võimalik, evakueeruvad Moskvast, aga Bezuhhov jääb sinna, näed, kuidas prantlased Moskvasse ja kuidas Moskva põlema pannakse. Igastahes Bezuhhov satub vangilaagrisse, näeb sõjavangina kõikvõimalikke sõjakoledusi. Tutvub talupojaga, kelle kaudu saab aru, kuidas inimesed peaksid elama. Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat
Sappho (7.-6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2.
peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma
Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning
· realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat
Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2
Nastasja oli selle pärast väga erutatud ja valis õhinaga pulmaks detaile välja ja tegi plaane. Vürst nii õhinas polnud, kuid kuulas Nastasjat ja püüdis osavõtlikust üles näidata. Vürst pani muide tähele, et Nastasja teadis väga hästi, mida Aglaja talle tähendas. Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni
Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi. isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus.
Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning
1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa)
Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi
viimane omale uue kiindumusobjekti. Carmenist jäi ebameeldiv mulje. Ta võrgutas mehi, et ära elada, kuid need ei tähendanud temale midagi. Samas oli tal kogu aeg olemas oma armastatu ning päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning annab ennast politseisse ülesse, kus ka teda ootab ees hukkamine. Raamatust lugesin ma enese tarbeks välja moraali, et armastatuga koos olemine ei ole alati see kõige tähtsam. Kedagi armastada on ilus tunne, selle pärast kannatada samuti
,,Idioot" Tegevus toimub 19. sajandi teisel poolele Venemaal, peategelane vürst Mõskin saabub Sveitsist tagasi Venemaale, kus ravis tiisikust. Vürst armub naisesse, Nastasja Filippovnassem et teda päästa hukatusest. Nastasjat oli noorelt ära kasutanud Totski, kes tahtis teda mehele panna, et ise abielluda. Vürst abiellub ning peab tegema valiku kahe armastatu vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu Nastasja põgeneb mehe juurde, kes teda armastab. Ragozin tapab Nastasja oma hullumeelses armastuses. Varsti tabab uus haigushoog, ta saadetakse tagasi Sveitsi. (ma EI ole näinud hullemat sisukokkuvõtet, for crying out loud). Pealkirja tõlgendused: 1. Mõskin oli täiuslik inimene südamelt hea, teistest erinev. Teised pidasid teda sellepärast idioodiks. 2. Mõskini haigus muutis ta vaimselt ebaterveks. 3. Kuuldused eelnevast elust tekitasid kõlakaid, et Mõskin on idioot. 4
5. pilet ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist. Lood on pärit umbes 4. 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha. Nad lepivad Sigrudiga kokku, et vahetavad korraks kohad ära. Sigurd ratsutab tema
vaevab mure, kuidas õhtusöök lauale saada ja päevast päeva selle halli taeva all elada. Usun, et enamik loeb «Rehepappi» siiski lusti ja lõbuga ning on uhke oma kavalate esivanemate üle. · Ivan Orav mälestused : I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov-ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40
legendi. Siiski pole meil kõigil julgust vastu astuda oma eneste unistustele. [4] Miks? [4] On neli takistust. Esiteks lapsepõlvest saadik on meile öeldud, et kõik, mida me tahame teha, on võimatu. Me kasvame üles selle ideega ning aastate möödudes tunneme üha suuremat hirmu ja süüd. Tuleb aeg, mil meie isiklik kutse on nii sügavale meie hinge maetud, nii et see on lõpuks nähtamatu. Aga see on ikka seal. Kui meil on julgust see unistus uuesti välja kaevata, seisame me silmitsi teise takistusega: armastusega. Me teame, mida me tahame, aga me kardame meie ümber olevatele inimestele haiget teha neid oma unistuste täideviimise nimel hüljates. Me ei mõista, et armastus annab vaid veelgi hoogu, mitte ei takista meid edasi minemast. Me ei mõista, et need, kes siiralt soovivad meile head, tahavad, et me oleksime õnnelikud ning on valmis saatma meid meie reisil. [4]
Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned Unemaailmas ei saa me kunagi haiget - see ülesanne on pärismaailmal. Eile nägin ma unes, kuidas sa mind maha jätsid - luba, et see unenägu tõeks ei saa. Öösel nägin unes, et mid armastati, siis ärkasin üles ja hakkasin nutma, sest see polnud tõsi. Maga hästi kallis, sest uni on ainuke aeg, mil keegi ei saa sulle haiget teha! Oleksid mu unenägu sa, siis sind jääksingi vaatama. Unes näed asju, mis on pärit su tulevikust!
Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast, et jääda igavesse pimedusse. Pilkane maailm oli talle pelgupaigaks. (Hamilton, 1975) *** 1. Kokkuvõte raamatust "Kuningas Oidipus" Oidipus Teeba kuningas Iokaste Oidipuse naine ja ema Kreon Oidipuse nõunik Laios Oidipuse isa Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andnis ta Oidipuse karjasele, et ta Oidipuse tapaks.Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas. Tema riigis oli aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas linna päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb aga mõrvar maalt välja saata.
annaabi.ee 
