Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Trinidad ja Tobago". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tobago, üldandmed, limbo, saart, hispaania, juveel, elatub, tehastest, rahvused, populatsioon, hindud, britti, rooma, moslemid, sakslast...............1 4 Töötlev tööstus.........................................................................14-15 Teenindusmajandus......................................................................15 Reis lõunamaale Turism...........................................................................................16 Kasutatud kirjandus..................................................... 17 2 Asukoht 3 Trinidad & Tobago Andmed: Trinidad ja Tobago vabariik koosneb kahekümne kolmest saarest. Suurima saare nimeks on Trinidad ja teise suure saare nimeks Tobago. Trinidad on 4828 km² suur ja Tobago 300 km². Saarte kogu pindala ulatub 5128 km². Saared asuvad Ameerika mandril Lõuna-Ameerika maailmajao põhjarannikul 10° 2' kuni 11° 12' 4 ekvaatorist põhja ja 60° 30' kuni 61° 56' meridiaanist läänes. Jõhvist on Trinidad ja
· Island - 17. juuni 1944, iseseivus Taanist. · Itaalia - Festa della Liberazione 25. aprill 1945, tähistab fasismist vabanemist. · Kanada - Kanada päev, 1. juuli 1867 · Kenya 12. detsember 1963, iseseisvus Suurbritanniast. · Korea - 15. august 1945, iseseisvus Jaapanist. · Kuuba 10. oktoober 1868, Hispaania-Ameerika sõjas kuulutati välja iseseisvus; Ameerika Ühendriigid tunnistasid riigi iseseisvust 20. mail 1902, ise samal ajal saart edasi okupeerides. · Kasahstan 16. detsember 1991, kuulutati iseseisvaks pärast NSV Liidu lagunemist. · Kõrgõzstan - 31. august 1991, iseseisvus NSV Liidust. · Läti - 18. november 1918 · Leedu - 16. veebruar 1918 · Lesotho 4. oktoober 1966, iseseisvus Suurbritanniast · Liibanon - 22. november 1943, iseseisvus Prantsusmaast. · Liibüa 24. detsember 1951 iseseisvus Itaaliast; Liibüa kuningaks sai Idris I. · Makedoonia - 8
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenback (1819-1880) jõudi
Kolumbuse vahendusel 1493. a viimaks rummi sünnikoju, päikeselise Kariibi mere saartele. Julged seiklejad, kes saabusid sinna maadeavastajate kannul, ei leidnud küll hinnalisi maavarasid, kuid avastasid midagi kullaaugust väärtuslikumat suhkrurooparadiisi. Juba mõne aja pärast purjetasid esimesed suhkrulastis laevad tagasi Euroopa poole ning paari järgnenud sajandiga vallutas suhkruroog, mis oli tollal peamiseks magusaallikaks, kogu saarestiku Antiquast Tobago ning Trinidadini. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude
Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse. Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
..13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi.
3 Tähtsam info Ametlik nimi: Kuuba Vabariik Pindala: 110860 km2 Rahvaarv: 11308764 inimest (2004/07) Rahvastiku tihedus: 102,0 in/km2 Pealinn: Havanna (La Habana) President: Raul Castro (alates 24.02.2008.a.) Iseseisvus: 10. oktoober 1868 Riigikord: kommunism Riigikeel: hispaania keel Riigihümn: La Bayamesa Religioon: Rooma katolik Rahaühik: peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Valuuta lühend: CUP; CUC Valuutakurss: 1 CUP = 0,44677 EEK (kõikuv); 1 CUC 0 10,72244 EEK (18.03.2008) Iso koodid: CU / CUB Ajavöönd: GMT -0500 (Kuubal on kell 7 tundi Eesti ajast taga) Transpordikorraldus: Parempoolne liiklus Usund: 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3,3% protestandid.
Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas. Tema naaberriigid põhjas on Albaania; Makedoonia; Bulgaaria, idas Türgi; läänes Itaalia ja lõunas Liibüa (Aafrika). Ümbritsevateks veekogudeks on Joonia meri; Egeuse meri ja Vahemeri. Loodus Kliima jaotatakse kolmeks: Vahemere-, Alpide- ja parasvöötmeliseks. Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud. Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s.
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart............................................................................
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Mehhiko Ühendriigid on riik Põhja-Ameerikas. Mehhiko on maailmas pindalalt 13. riik. Ühist riigipiiri Ameerika Ühendriikidega on rohkem kui 3 300 km, rannajoon on üle 10 000 km pikk. 3 Üldandmed Keel hispaania Pealinn México President Felipe Calderón Peaminister valitsusjuht on president Pindala 1 972 550 km² Rahvaarv (2005) 103 088 021 Rahvastiku tihedus 53,3 in/km² Iseseisvus 16. september 1810 Rahaühik peeso (MXN) Ajavöönd maailmaaeg -6 kuni -8 Riigihümn Himno nacional mexicano Üladomeen .mx Maakood 52 4
Suure osa tööstustoodangust annab Milano-Genova-Torino piirkond. Olulised on ka käsitööharud, mille toodang on unikaalne. 5.3 Import Liha ja kala Masinaid Kütust Energiaseadmeid 5.4 Eksport Masinaid Veondusseadmeid Rõivaid ja jalatseid Veini Elavhõbedat Marmorit 6. Iseärelik Itaaliale Turism Itaalia kuulsaim ja vaadatuim vaatamisväärsus on Venezia. Seda külastab aastas üle 7,7 miljoni inimese. Itaalia populaarsemas puhkepaigas on 118 saart, 77 kanalit ja 400 silda. Pompeji väljakaevamisi külastab aastas umbes12960633 inimest, Uffazi kunstigaleriid 1 020 972 inimest, Rooma Bentlonit 857 inimest, Firenze galeriid 687 428 inimest ja Rooma foorumit 651 183 inimest. Üks kuulsamais vaatamisväärsusi on ka Pisa torn - rajatud 1174- 1350 aastal, valgest marmorist, 53 m kõrgune ja 11,3° kaldenurgaga. Veneetsia: Veneetsia on üks maailma kaunimaid linnu. Seal on palju vanu ja imelisi ehitisi, nagu paljudes teisteski Itaalia linnades
loodusvara. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Kaubandus Enam kui 67% Eesti toodangust (SKP-st) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad umbes 28% ja hankivad harud (sh põllumajandus) ligikaudu 5,5% toodangust. 90-ndate alguses kasvasid teenindussektorid kiiresti, kuna nõukogude majanduses polnud paljusid neist olemaski. Nõukogude ajal olid suur osa tehastest ja vabrikutest mõeldud sõjatööstuse ja Venemaale vajalike kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele, et järjest enam vajalikku kaupa suudab Eesti ise toota. Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin toota kõiki tooteid ja teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik.
Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend 7 1.3 Looduslikud tingimused Norra on tuntud on mägede,
materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Autor usub, et Hiina ei tohiks kellegile võõraks riigiks jääda, ometi toimusid ju eelmisel suvel seal Olümpiamängud. Hiinas Tiibetis toimunud rahutuste tõttu on Hiina riigi teemad vägagi aktuaalsed. Selles referaadis küll Tiibetis toimunud rahutustest ei räägi, kuid räägib Hiinast kui huvitavast ja kaunist riigist maailmas. Referaat koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis on mainitud Hiina üldandmed, selle territooriumit, riigi asendit maailmas ja ka Hiina Rahvavabariiki. Teises peatükis räägib Hiina loodusest - selle pinnamoest, veestikust, kliimast ja loodusoludest, -nähtusetest. Kolmandas peatükis räägib täpsemalt riigi arengutasemest ning neljandas peatükis võib lühidalt lugeda Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. 2 1. RIIGI ÜLDANDMED 1.1 Üldandmed Pindala on 9 596 960 km2
Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia rannikul paikneb 1165 saart , millest ainult 66 on asustatud . Suur osa saartest on looduskaitse all . Horvaatias asub Plitvice rahvuspark , milles on 16 järve ning 92 juga . 1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka . 6 Loodusolud Horvaatia lääneosas valitseb vahemereline kliima , samas kui ülejäänud riigi kliima on suhteliselt kontinentaalne ning talved on külmad . Kliimale on iseloomulik soe kuiv suvi ja niiske pehme talv .
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT........................................13 KOKKUVÕTE.
Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel • Ajavöönd: GMT -5 • Pindala: 1 285 216 km2 • Rahaühik: Uus Sol (PEN) • Liiklus: parempoolne Sele 1 Peruu Lõuna-Ameerikas • Usk: katoliiklased (90%), protestante (7%) (Wordpress, https://goo.gl/5akWvF ) Peruu elanikud on peruulased ehk peruleinid Sele 3 Ametlikel tseremooniatel kasutatav
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport.......
..................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia
Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%. Mahesaaduste kasvava populaarsuse põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele. Ühendkuningriik ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba-, linnuliha ja kala. Suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Belgia ja Hispaania. Sisse imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Saksamaalt, USA-st, Prantsusmaalt, Hollandist, Hiinast, Norrast, Belgiast ja Itaaliast. (http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08) V. Turism 11 Turism on maailmas üks kiiremini arenevaid majandusharusid, millega paljud piirkonnad ennast ära elatavad. See on oluline ka Suurbritannias, kus kolmveerand
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK .....................
Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 8. RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 13 Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike
.........................................................................................................................10 Sissejuhatus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. Autor valis Filipiini Vabariigi kuna ta soovis teada rohkem sellest saareriigist ja seda ümbritsevatest saartest. Töö kirjtamine annab autorile mitmeid uusi teadmisi ja oskusi: info otsing veebist, teadmised geograafias ning tekstivormindamise oskus arvuti käsitlemisel. Töö koosneb 4 peatükist: üldandmed, looduslikud tingimused, arengutase ja vaatamisväärsused. 1. Üldandmed
Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda
Head lugemist. 3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv - 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek )
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerel
Neist tuntuim on Lophelia pertusa. 4 7.Taimed Taimed: Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt
annaabi.ee 
