Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni
TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta.
Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .........................
sõnast (deinos), mis tähendab "kohutav, võimas, imeline" + (sauros), mis tähendab "sisalik". Pateoloogid on avastanud üle 500 perekonna ning üle 1000 liigi Dinosauruseid üle terve maailma.Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused, kuid kõige rohkem oli dinosaurused kes olid suuruselt inimeste mõõtmetes. Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult. Linnud arenesid tõenäoliselt linnulaadsetest dinosaurustest. Selle üle on elavalt vaieldud viimased sada aastat. Praeguseks aktsepteerib suurem osa teadlastest seda teooriat, kuna on leitud uusi fossiilseid tõendeid. On leitud palju linnulaadseid olendeid, mis selgelt on dinosaurused
madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Keskaegkond, algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud.
püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik. Referaat Uural Katrin Jermoskin Mustvee Gümnaasium 8.klass 2007
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni.
ja merelindudest (albatross, pingviin jm). Põhilised keskkonnaprobleemid riigi territooriumil Transpordi arengut takistavad Andid Tolmutornid Erosioon Tulekahjud Looduskaitse riigis (kuidas on LK korraldatud, mitu looduskaitseala, rahvusparki jne.) Argentiinas on valju rahvusparke ASUKOHT-Argentiina loodeosa. VÄÄRTUS-Maa ajaloo põhietapid. LÜHIISELOOMUSTUS-Ala on Ischigualasto-Villa Unioni triiase häiluks nimetatav settebassein, mis tekkis kogu triiase jooksul (245-208 milj.a.tagasi) jõgedess, järvedesse ja soodess talletunud mandri settekihtidest. Leidub palju fossiile.Võib pidada kõige täielikumaks triiasest pärit kontinentaalsete fossiilide kogumiks. on leitud 56 selgroogsete perekonna fossiile. Talampaya rahvuspargi mõjukad punased kaljud koosnevad punast värvi liivakivist. Chaco National Park Iguazú National Park Mburucuyá National Park Río Pilcomayo National Park
eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks
Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused
; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: · esimene Triiase lõpus · kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) · Triias Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Pangea oli nii hiiglaslik, et ulatus ühelt pooluselt teisele
Karbon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Taimestikus oli rohkesti kidasid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad. Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid. Perm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Keskaegkond
magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid. Triiase vulkaanilis- settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni. Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi
Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas
Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Joonis 11. Hiline-Perm Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud.
Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär
Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär
sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500). Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid
Dinosauruste, sh. lindude evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud
loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes
1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5
· Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) sama mis Neogeeni ajastu
Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) – sama mis Neogeeni
olid metsikud ilmasündmused. Vihmapilved ei läbinud kontinenti. Iriidiumi anomaalia kosmilised mõjurid. Enamik vaatab siiski siberi trappidele. Regressioon, sest vesi kattis vesi ainult 13 protsenti selfidest. Kliimadestabiliseerumine, troofiline ebastabiilne. Ookeanis valitses tohutu hapnikupuudus, kuid asi selgitamata. Arvatakse, et ariidsete alade tolm väetas ookeani ja liigproduktsioon võttis hapniku ära. Suurim elustiku vahetus, kaasaegse fauna õitsengu algus. Triiase lõpu väljasuremine. Kahefaasiline, 15 milj, jäätumist polnud. Väiksem väljasuremine. See oli universaalne sündmus - haaras kõiki rühmi. Triiase keskkond pangaia oli alles ja ariidsus progresseerus. Spetsiifilised protsessid. Võimalikud põhjused: mereliste veekogude anoksia, globaalse temp tõus, impaktsündmus. Viimase puhul leitud üks sama vana kraater kanadast. Viimane suur oli kriidi lõpu väljasuremine. Enim diskuteeritud sündmus. Mõjustas igast biost.
2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5
süvapuurimine, millega tehti kindlaks,et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeani keskahelikule. Millise teooria ta rajas? Tema hüpoteesi kinnitas ka asjaolu,et mõne väljasurnud looma fossiile leiti üksteisest kaugel asuvatel mandritel.Teooria põhjal ei olnud nendel kaugetel aegadel need mandrid üksteisest eraldatud ja ookean tekkis nende vahele alles hiljem. 3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Mis oli selle mandri nimi? Selle mandri nimi oli Pangaea. 4) Mis oli Wegneri teoorias viga?
Gondwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. 84-85 % liikide arvust hävis Hilisdevoni väljasuremine toimus 360-375 miljonit aastat tagasi Devoni ja Karboni üleminekul. Suur veeliste organismide väljasuremine. 79-83% liikide arvust hävis. Permi lõpu väljasuremine toimus 251 miljonit aastat tagasi Permi-Triiase ajastute üleminekul. Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Pärast väljasuremist tõusid esile uued taimetaksonid. Sel sündmusel oli tohutu evolutsiooniline tähtsus: maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim. Selgroogsete taastumine võttis 30 miljonit aastat, kuid täitmata nišid lõid võimaluse arhosauruste tõusuks. 95% liikide arvust hävis.
sammalloomad. Järgmises etapis toimus kiire selgroogsete evolutsioon. Tekkisid esimesed kalad. Samal ajal asustasid lülijalgsed maismaa. Kalade mitmekesisuse kasvades toimus järgmine evolutsioon, mille käigus arenesid esimesed neljajalgsed. Seejärel saavutasid putukad lennuvõime, ilmusid roomajad. Permi ajastul ( 290 250 mln a tagasi) olid ülekaalus kahepaiksed, aset leidis ka Maa ajaloo suurim väljasuremine (hävis 90% selgrootutest) Triiase ajastul ( 250 205 mln a tagasi) ilmusid väikesed imetajad ja dinosaurused. Järgneval ajastul arenesid välja linnud, kilpkonnad jms. Imetajatest inimeseni Kriidi ajastul ( 140 60 mln a tagasi) toimunud meteoriidikatastroofi tagajärjel surid välja kõik dinosaurused. Hiidroomajate hävingu järel toimus kiire imetajate evolutsioon( kiskjad, kabjalised, ahvilised, närilised) Uusaegkonnaga ( 65 1 mln a tagasi) sarnanes
selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks- Lauraasiaks ning Gondwanaks Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon Juura Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest Hiidkontinendi Pangea lagunemine, Põhja- Ameerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani tekkimine. Põhja-Ameerika loodesse liikumine,
ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest. Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale liikumiskiirusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate. Keskaegkond Keskaegkond oli sauruste aegkond. Triiase ajastu: Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud
mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. 8. Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks? Devoni ajastul. Põhjuseks võis olla see, et sellele eelnenud Siluri ajastul tulid maismaale taimed (primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed), seega sai elamine maismaal võimalikuks. 9
Perm Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi. Keskaegkond (Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest) Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud.
Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode. Need hävitasid Maa osoonikihti ja muutsid nii maa kui ka mere happeliseks. Triiase ajastu lõpus leidis aset järjekordne massiline hävimine, mille käigus suri välja rohkem kui 50% kõigist mereselgrootute perekondadest, maismaal hävis 80-90% kõigist taimeliikidest. 65 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku asteroidiga, kerkisid hiiglaslikud tõusulained ja puhkesid tuletormid. Hävis umbes 70-85% kõigist liikidest. (McGavin, 2006) Kunagi oli inimese mõju keskkonnale väga väike. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli
Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed); · Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!);
Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. Keskaegkond (Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest) Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja
mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. 8. Elusa looduse areng mesosoikumis? Mesosoikum on aegkond, mis eksisteeris 250-65 mln aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima
leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid.
teemandi kujuliste mittekattuvate soomuste poolest. Cheirolopist ja paljusid teisi megevee kalu on leitud Vana Punase Liivakivi mandri ümbrustest lademetest. See iidne manner hõlmas osa Põhja-Ameerikast, Gröönimaast ja Lääne Euroopast. Devoni ajastu oli kõige edukam kopskaladele. Tänapäeval on neist säilinud ainult kolm perekonda: üks Lõuna Ameerikas, üks Austraalias ja üks Aafrikas. Austraalia liik Neoceratodus on nii sarnane Triiase ajastu liigile Ceratodus, et seda võiks pidada "elavaks kivistiseks". Kopskalad on nimetatud oma kopsude järgi, mis võimaldasid neil hingata, kui nad olid lõksu jäänud kuivavasse veekogusse kuival aastaajal. Oletatakse, et sellised kopsud olid olemas juba Devoni ajastul. Samasugused kopsud olid ka Devoni aegsetel vihtuimsetel kaladel. Enamus neist elasid magedas vees, 8 ainult tsölankantiidid elasid ookeanides
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul.
Toimunud ka massilisi väljasuremisi – lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Väiksemad, keskmised ja suured väljasuremised. Suurim, Permi ajastu lõpus – 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (1520% sugukondadest, 7080% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 515 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja „aistiv hing“ on neil). Teaduslik süstemaatika – teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk
konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Toimunud ka massilisi väljasuremisi lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Väiksemad, keskmised ja suured väljasuremised. --- Suurim, Permi ajastu lõpus 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (15-20% sugukondadest, 70-80% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 5-15 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja ,,aistiv hing" on neil). --- Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega 17. sajandil
moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. 15. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel.
molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud)Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. *(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne) Darcy seaduse kasutuse piirid.Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud
Hilisordoviitsiumi lõpp – hävis 50% loomade sugukondadest, sh paljud trilobiidid. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine. Hilisdevon – 30% loomade sugukondadest, sh paljud kalad, korallid. Oletatavad põhjused on samad mis eelmisel. Permi lõpp – häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade sugukondadest.Massihävingu põhjused pole teada. Triiase lõpp – hävis 35% loomade sugukondadest. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine, maavälised mõjud. Kriit/Tertsiaar – hävisid suured roomajad (saurused), paljud merede elustikurühmad sh limused.Oletatav põhjus on asteroid. Massiväljasuremised näivad olevat perioodilised ja on toimunud regulaarselt iga 26 miljoni aasta
kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. 4) Keskaegkond: 250-65 miljonit aastat. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Triias Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil
o Põhjendusi massväljasuremistele: Globaalne jahenemine ja mandrite jäätumine suures ulatuses Hapnikusisalduse drastiline vähenemine Aktiivne vulkanism Kokkupõrge suure asteroidiga. o Suurimad massväljasuremise perioodid Paleosoikum: · Ordoviitsiumi lõpus · Devoni ajastu lõpus · Permi-Triiase vahel Mesosoikum: · Triiase lõpus · Kriidi lõpus · Elustiku taastumisel: o Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine. o Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega. Kainosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Muutused
annaabi.ee 
