http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Tr...
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalu...
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal j...
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. ...
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasm...
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabum...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teadusliku...
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esim...
TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, ...
Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire pa...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Loomade evolutsioon Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C Kaari Kink Evolutsioon Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused....
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
Evolutsioon kujunemine Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõe...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud muutunud. Teatakse, et liigid on hävinud näiteks looduskatastroofide tagajärjel, kuid täna surevad liigid peamiselt inimtegevuse tõttu. Üks meie tähtsamatest loodusvaradest o...
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
