VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli
Arhitektuurimuuseumi külastus 1) Arhitekti elamu, arhitekt Raine Karp, makett Peet Veimer. Mulle jäi see makett silma, sest nägi välja väga moderne ent on teostatud 1968datel. Mulle meeldisid hoone suured aknad, mille vaade on hoovipoolne. Hoov on väga huvitavate astangute ja treppidega. Tekitab koduse tunde ja meenutab minu enda vanavanemate kodu. 2) Mängu maja(2014), arhitekt Must Makett on erilise ehitusega, mõlemalt poolt läbi vaadeldav ja huvitavate vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt. Tekitas tahtmise olla jälle väike ja sellistes ruumides ise seigelda. 3) Ingeri sild(teostamata), arhitekt Martin Melioranski
200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud.
Kasutusele võeti õhu- ja värviperspektiiv. Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad
kr. Selle leiukohad on Egeuse mere kallastel. Kreeka rannikul ja Väike-aasia loodeosas. Kreeka kultuur vahendas vahe idamaade ja antiik Kreeka kunsti mõjusid, kuid jääb iseloomult selgelt omalaadseks. Varasemat ajajärku nimetatakse losside eelnevaks ajaks. Sellel ajal tunneme vähe keraamikat. Kreeka kunsti õitse aeg oli kesk ja hilisemal ajajärgul. Nendel ajastutel väärivad tähelepanu losside varemed. Loss on mitmekorruseline ja ühendatud treppidega. Lossid olid rikkalikult kaunistatud seinamalidega. Maalid on loodud osaliselt keskmisel ajaperioodil, aga enamasti hilisemal ajastul. Värvidest esinesid helesinine, must, valge, kollane, tumepunane ja halvaroheline. Kõige suuremat mõju on avaldanud mujale maailma muistse Kreeka kunst. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks.
Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid?
N: Hokusai "Suur laine" 6. Tiibeti kunst 7. saj võeti omaks buda usk (Tiibeti valitseja abiellus Nepaali-Hiina printsessiga, kes tõi kaasa Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad:
Jaapani kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri samuraid jaapani rüütlid Hokusai kunstnik 36 Fuji vaadet (kavatses 100) Leigh, Yoko Ono mõned tööd valgele paberile jne. Vana-Ameerika kunst Tunnused: reljeefid madalad; (joonistustena, et lihtsustada); verejanuline kunst; ratas puudub; sõlmkiri; rohkem painutatud geomeetrilised kujundid (moodustub väga põhjalik muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse või maaliti; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid Fakte:
Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur suri) 3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike-Aasiasse, Itaaliasse,
-Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsitlus kohmakas
huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda. Korrapärane kiviktaimla rajatakse enamasti elamu lähedale, kaugemal aias võiks selle järk-järgult looduspärasemaks ja vabakujulisemaks muuta. Selline kiviktaimla täiendab ja rõhutab maja korrapärast muljet ning on ühtlasi eluruumi jätk. Taimede valik ja paigutus oleneb kiviktaimla suurusest, kasvukoha- ja mullastikunõuetest. Niiskemat pinnast nõudvad taimed istutatakse nõgudesse,
Korrapärane kiviktaimla kujundatakse tavaliselt mulla vahetäidisega kivi- kuivmüürile toetuvate astangutega, mis 1. Vabakujuline kiviktaimla rajatakse ühendatakse omavahel kiviplaatidest kallakuga maapinnale. Kui seal leidub teede või treppidega. paljandeid või kive, jäljendab kiviktaimla looduslikku mägimaastikku. 21 22 3. Minikiviktaimlad võib rajada kivist 4. Mägitaimi võib kasvatada ka (puidust, keraamilistesse) kastidesse kuivmüüridel... paigutatakse kohtadesse, kus on vähe ruumi.
· Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle, ratast Arhitektuur · Kivi, tappühendused, mört, sidumata · Puit akna ja uste sillutiseks · Püramiidtemplid, paleed, observatooriumid, palliplatsid, elamud, terrassid jne. · Inseneriehitused: tammteed, sillad, tehissaared, kanalisatsioon ja veevärk TIKAL 5.saj · Maiade kultuuri kõrgaeg 5.saj · 3000 hoonet · Linnaväljak 85*67m, kipskrohviga müür · 2 tempelpüramiidi: 9astmelised väga järskude treppidega, kaetud rejeefidega, pühamu kohal paikneb harikroon, mis on kaetud reljeefsete maalingutega. · Kogu linna templeid ja paleesid ühendavad tammteed. · 4. Püramiid välja kaevamata SUURE JAAGUARI TEMPEL 47,5m kõrge 9 astet tähistavad kindlat allaailmatasandit Pühamu koosneb 3 omavahel ühendatud kambrist, kus ohverdati inimsüdameid Ukseava puidust. Sillusele on nikerdatud jaaguari kujutis.
Järelduse aluseks on eeldus, et üldine idee on õige ja et konkreetne olukord sarnaneb sellele. Teiste sõnadega, üldine idee kontrollib ja vormib või vähemalt mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Näiteks: kuna lumega kaetud trepiastmed on tavaliselt libedad, läheneme me igale lumega kaetud trepile ettevaatusega - isegi siis, kui me pole meie ees oleval lumisel trepil kordagi libastunud. Meie üldine kogemus lumiste treppidega toob meid selle loogilise ning mõistliku järelduseni. Ent deduktsioonil on üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, on ka meie järeldus sellest tingituna vale. Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised. Seega oleks loogiline järeldada, et kõnealune arst on naine. Siiski võib nii arutledes eksida. Ja üsna tihti. Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad
Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised. Egiptuse püramiid arenes tõenäoliselt mastabast
Isegi kivist skulptuure tehti harva, enamjaolt tehti graniidist või liivakivist. Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist täiendasid oli väärtuslik ning mõjutas hilisemat arengut. 1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid
pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest. · Suurenes ilmalike ehitiste raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus. · Muudatused toimusid rikaste elamuehituses. · Keskaegsete kõverate tänavate ääres üksteise küljes kinni olevate kitsaste majade asemel hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu. · Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised. · Renessansile kujunes iseloomulikuks ehisviilu ja dekoratiivse raamistikuga neljakandiline aken.
) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis
Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada. Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt
ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad - niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Vallutatute kultuuri üle võttes ehitasid nad mitmekorruselisi galeriide ja treppidega astmelisi ehitisi. Üks sagedasemaid teemasid kunstis oli seotud trofeepea kultusega. Reljeefidel kujutatud koletised hoiavad ühes käes nuga ja teises merele, mägedele või kaljudele ohverdatava inimese pead. Koletised , keda peetakse tähtsamateks jumalateks, meenutavad maojuukselist Medusat. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugi, lk 867-870. Tallinn: Koolibri)
uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Iseloomulikud jooned olid ilmalikkus ja humanism *Tornile eelistati kuplit, esimene ehitati 15. saj I poolel Firenze toomkirikule (läbimõõt 42 m) *Teravkaar asendus ümarkaarega *Ruumid kaeti lamedast puust laega või silindervõlviga *Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus *Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult *Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil *Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik *Alasti keha *Õlivärv Keskaegne anonüümsus hüljati, teoseid hakati signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? EELDUSED:
Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr. Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz. Tsikuraat ehk torntempel, ehitati tellistest ja terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Assüüria kultuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Tunti võlvkonstruktsiooni. Sambaid kasutati harva. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. Terrass koosnes 130-st erinevast ruumist. Võlvitud ukseavad olid valguse saamiseks. 30-ne õue ümber paiknesid ruumid, paigutus oli ebasümmeetriline ja lossi territooriumil asus ka torntempel. Suurem osa ruumidest olid eluruumid. Seinu katsid reljeefid ja seinamaalingud. Eriti pidulikud olid vastuvõtu ruumid.
Barcelonale ennast favoriidiks pidada. Linn kujundati 1992.aasta olümipamängudeks ümber ning selle armastus moodsa disini vastu püsib vaibumatuna. Gooti kvartal annab tunnistust linna 13.-15. sajandi kuldajastust. Kaunis 14.sajandi Santa Maria del Mari basiilika näitab keskaegsete kaupmeeste jõukust, nende tegevus merekaubanduses tõi linnale varanduse (pilt12). Suursugused gooti stiilis mõisad oma kivist sisehoovide ja laiade treppidega seisavad endiselt lähedal asuval Carrer Montcada tänaval. (Neist viis on kavandatud ümber kuulsaks Picasso muuseumiks.) Casa Batllo on Antonio Gaudi disainitud luksuslik modernismo stiilis mõis. Räägitakse, et maja kujutab legendi Püha Jürist (Kataloonia kaitsepühakust) ja draakonist- laineline katus sarnaneb draakoni seljaga ning akende toetused näevad kummalisel kombel välja nagu kondid. Majas sees pole näha ühtegi sirget joont (pilt13).
10. Milliseid teemasid kujutati jaapani puulõigetel? Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid?
telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames; o Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse, kasutati
Kooli peasissekäik, mis jääb lõunapoolsele küljele. Selle ees asuvad lipuväljak ja asfalteeritud plats ning ümbruses asub haljastus. Idast piirab territooriumi metsane pargiala. Põhjas on asfalteeritud mänguväjlak ja abihoone. Kooli vahetusläheduses asub ka kõrgetasemeline staadion. Peauksi on kolm rivi, tekitades nii kaks eeskoda jalgade puhtaks tegemiseks. Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline
Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil
alleele, mis viis lossini. 5. Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline, keskminoiline ja hilisminoiline.vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Tähtsad on losside varemed: Phaistoses, Knossoses ja Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Lossi keskseks osaks oli suur pikk õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid.
Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo. o Teravkaarümerkaar. o Jämedad piilaridantiigipärased sambad. o Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Lihtsus: vähene dekoorpilastrid, poolsambad, nisid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil. LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu. · Vararenessanss: 3korruselised. Esimene korrus tahumata kividest seinad kõrgete akendega, ülemised korrused olid ümarakaareliste akendega. · Firenzes Medicite hauakamber Michelangelo. Andrea Palladio -16.sajandi II poolel- looming ja teoreetilised vaated mõjutasid Euroopa arhitektuuri kõige enam. MAALIKUNST · Eelkäiiaid võib leida juba 14.sajandist
tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. · Pime maja/Knossose palee (lk 284) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli ligikaudu 22 000 ruutmeetrit. Pole ime, et tekkisid legendid labürindist. Palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevas linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Palee 18 laoruumis säilitati üle 2 meetri kõrgustes saviastjates õli, veini, viigimarju, herneid ja ube. Üks nõu mahutas umbes 185 liitrit.
telliste vahel. Seose põllumajandusega arenes astronoomia. Jumalaid hakati seostama taevatähtedega. Tähtedekultusega on ka seostud 7 päevane nädal. Nädalapäevad olid pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Puudus usk hauatagusesse ellu. Mesop. Riikides tegeleti pealmiselt: astronoomia, meditsiini ja matemaatikaga. Sealt leitud esimene kirjandusteos ,,Gilgames" (esimene eepos). Torntemplite terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Säilinud palju pitsatkive, valmistati marmorist ning kalliskividest, pinnasesse süvendati reljeefi negatiivkujutis. Sellega edasi antud erinevaid lugusid. Assüüria 900 a e.Kr. Tähtsal kohal lossiehitus. Kaunistati rikkalikult reljeefidega, on teada, et olid sõjakad. Kasutasid võlve, harva sambaid. Suurejoonelisim , lossi terrassi suurus 10 ha. Koosnes 210 ruumist, mis paiknesid suuremate õuede ümber. Reljeef pühendatud arhitektuuri kaunistamiseks
tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli ligikaudu 22 000 ruutmeetrit. Pole ime, et tekkisid legendid labürindist. Palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevas linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Palee 18 laoruumis säilitati üle 2 meetri kõrgustes saviastjates õli, veini, viigimarju, herneid ja ube. Üks nõu mahutas umbes 185 liitrit.
vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses Knossoses Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal.
kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned. Ehitised koondatud ümber siseõue, fassaadid hästitöödeldud kiviplokkidest, erinevad tasapinnad ja laod ühendatud treppidega. Paleed mitmekorruselised. Sisehoovist ida pool valitseja eluruumid, läänes laod, nende peal uhked saalid. Lisaks kesksele sisehoovile oli igal paleel ka lääneõu. Pindalalt kõige suurema osa paleedest: töökojad, laod, majapidamisruumid. Paleedes valmistati käsitöötooteid. Paleedes oli veevärk, kanalisatsioon. Vett juhiti mägedest mööda lubjakivi- ja marmorplokkidesse raiutud renne.
Vaatajate istmeread tõusid amfiteatrina 5 486 m. suuruse ellipsikujulise areoni äärest. Colosseumi kandvad püloonid ja välisseinad on ehitatud travertiinist, siseseinad tufist, ülemise korruse umbseinad aga tellistest. Hoone välisseinad on jaotatud 80. sissepääsukaareks, alumisel korrusel dooria, ülemisel joonia ja korintose poolsammastega. Sissepääsukaared tähistasid ka amfiteatri 80. sektsiooni, mis olid ühendatud ahenevate treppidega nii, et inimeste liikumist oli võimalik kiiresti hajutada ( iga kaarava kohta tuli kokku 50 000 pealtvaatajat mahutava teatri juures ainult ca 600 inimest, nii olevat Colosseum tühjenenud 20 - 30 minuti jooksul ). Colosseumi suurust ei ületatud, eeskujuks sai ta aga paljudele tesitele impeeriumi erinevatesse linnadesse ehitatud amfiteatritele. Lisaks amfiteatritele olid populaarsed ka tsirkused, neist kuulsaim oli Roomas
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1 m. Alumistel terrassidel kasvasid puud, ülemistel lilled ja põõsad. Terrasse toetasid massiivsed sambad. Kõik terrassid olid omavahel ühendatud treppidega. Võlvkaarte all asusid kuninga eluruumid. Ajalooürikuist on teada ka järgmine kirjeldus: aed kujutas endast nelinurka suurusega 480 x 480 m. Terrassid kaeti asfalditaolise seguga, mis pidas vett. Segukihile kinnitati kipsiga õhuke kiht telliskiviplaate. Plaadid kaeti tinakattega ja alles seejärel asetati peale mullakiht. Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet.
astme laius 0,23 m. Trepil pidi olema käsipuu või võre. Evakuatsioonitee maksimumpikkus (iga ruumi kaugemast otsast kuni trepini) oli 30 m. 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid Uuritud puitkorterelamute maapealsete korruste vahelised trepid olid põhiliselt puittrepid. Tallinna tüüpi elamutes ja teistes elamutes keldritrepid olid peamiselt betoonist või paeastmetest. Puittreppide puhul oli enamasti tegu varvaslaudadega treppidega. Astmelaua paksuseks 40…50 mm. Astmed on toetatud puidust põskedele, mis omakorda toetusid põrandale ja/või mademele, vt. Joonis 2.59. Uuritud hoonetes võis kohata väga huvitava lahendusega puittreppe (vt. Joonis 2.60), mis on väärtuslikud ja peaksid sellisel kujul säilima. Sageli on uhkelt kujundatud keerdtrepid lihtsas töölismajas kõige esinduslikumaks interjöörielemendiks. Trepid võivad vajada
annaabi.ee 
