Treening ja taastumine Igasugunekehalinepingutus:talvinesuusasõit,aeroobikavõi treeningtundjõusaalis,on efektiivnevaid siis, kui meiejõuvarudon treeningukstaastunud.Väsinunakehalisttöödalustadesei ole sportlikul treeningulolulist tervistavatefekti. Väsideslangevadorganismisise misedvastupanujõudja sageli võivad tulemuseksolla haigusedja vigastused.Pahatihti ei tarvitseinimesed sedakohemärgata,sestpatoloogiavõib arenedata sapisi. Kuigi regulaarseltspor digategelejavõib alati õpetustsaadatreenerilt, on asju, midaiga tervise-või võistlussportlane,noor või täiskasvanupeab ise teadma. Spordijoogidon organismikütus Treeningugakulutatudenergiataastamisekson mitmeidviise. Kõige lihtsamteeon tervislik toi tumine,mis peaksalgamavahe tult pärast koormust.Esmalttu leb kõrvaldadaorganismivede likukaotus,sest tugevatree ningugavõimekaotadakuni paarliitrit vedelikku. Samaaegselt...
samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee
.................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid
Jooksutrenn peaks algama hästi kerge aeroobse tegevusega ehk sörkjooksuga. Sellele järgnevad venitamise harjutused ja kehaosade ringitamised, siis kiirendused ning jooksuharjutused ja kõige lõpuks põhitreening, millele järgnevad jälle venitused. Ujumises on absoluutselt vajalik õlad ja teised liigesed soojaks teha enne, kui basseini lähed. Esimesed otsad võiksid olla kerge suplus ja lõppu basseini ääres venitused, siis seejärel alustada ujumistreeninguga. Võitluskunsti treeningul tuleb alguses teha üldine soojendus ehk sörkjooks ja venitused ning ka mõned löögiharjutused. Jõutreeningul peab lihased korralikult soojaks saama, et vältida treeningul vigastusi ja et tulla toime treeninguga kaasnevale koormusele. Jõutreeningul on targem treenida erinevatel päevadel erinevaid lihaseid, et keha ei saaks liigset koormust ehk siis näiteks jalapäeval tuleb soojendada enamasti jalgu ja nii edasi.
Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Vahendid oktoobris: Jooks: Hüpped: · Krossijooks ühtlases tempos 4-6 · Pikad hüpped hüpped km jalalt-jalale seerias 20-40 · Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km hüpet, treeningul 300-500 · Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega · Nn ,,pöiahüpped" treeningul lõikudel 600-800 hüpet · Spurdid mäkke kuni 40 m Jõutreening: · Stardiharjutused mäkke · Lihasvastupidavuse ·
Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma programmi muuta. Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega. Fartleki kestel jookstakse aeglaselt, jookstakse ka tempojookse ning sprinte. Põhimõte on organismi mitte liialt väsitada. Iga kõmne päeva järel treenitakse üks kord tugevasti. Juhtmõte seejuures on, et jooksja harjuks sellel treeningul suurema koormusega, kui on võistlustel. Fartlek värskendab füüsiliselt ja vaimselt ning seda ei saa võrrelda treeninguga jooksurajal. Fartlek arendab üheaegselt vastupidavust ja kiirust, ilma et esineks väsimusnähteid. Kõige tähtsam näib olevat see, et jooksja ise usub fartleki mõjusse. Fartlek koosneb kolmest printsiibist(Karikosk 1968: 275): 1. Jookse kiiremini. Jooksja ei saa minna maksimaalkiiruseni, aga selle lähedale jõudmine on fartlekis võimalik. 2
tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu
• Puhastab nahka. • Aktiveerib hingamisteede verevarustust, laiendab bronhe. (Jalak, Lusmägi 2010) Sauna vastunäidustused: • Palavik, tugevamaloomulised põletikud • Epilepsia • Rasked südame- ja vereringehaigused, ebaloomulik vererõhk • Mõned raskeloomulised haigused veel (Ibid) Ei kehti arusaam, et kuumus koormab saunas ülemäära südant. Saunakuumuses on südame töö ökonoomsem kui mujal. Kui treeningul töötab süda vastu veresoonte takistust, siis saunas on veresooned justkui lõõgastunud. Puhkeseisundis on ka skeletilihased, see vähendab samuti südame koormust. (Ibid) 23 Saunaruumi kuum õhk ei kahjusta hingamissüsteemi, vaid aitab varustada kopsude limaskesta paremini verega, eemaldada sekreeti. Kuna hingamisteed kuumenevad saunas käies üle, on väga oluline end pärast saunaskäiku maha jahutada
Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid. Toitumisel võiks jälgida üldiselt, et loomsete ja taimsete rasvade vahekord toidus oleks suhtes
graafiline kujutamine), kuidas seda haigust saaks vältida. Luuhõrenemine on tingitud mineraalainete vähenemisest, seda põhjustavad: kohv, hapud mahlad, hapud puuviljad, tavaliselt väheneb mineraalainete hulk vanadusega. Seda aitavad vältida piima ja lihatooted. (vt joonist 1 lk. 2) 12. Inimese skelett ja lihased tunda jooniselt ära luud õp lk. 22 joonis ja lihased lk. 27 joonis. 13. Kuidas muutub lihasrakkude hulk ja lihasrakkude suurus järjepideval treeningul, mis juhtub ja mis põhjusel lihastega juhul, kui lihast ei saa pikemat aega liigutada (nt. kui jalg on kipsis)? Järjepideva treeninguga lihaste töövõime suureneb, lihasmass suureneb, kuid hulk ei suurene. Kui lihaseid pikemat aega ei liigutata, siis nende arv ei muutu, kuid muutub lihaste suurus ja rakkude mõõtmed. * Miks võib juhtuda, et kõrgmäestikus võisteldes väsivad sportlaste lihased kiiremini kui madalamatel kõrgustel treenides?
taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus. Võrdlus: · Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. · Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. · Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku. · Energiajooke treeningul kasutada ei soovitata, kuna need takistavad vedeliku eraldumist. · Tänu oma toimeainetele tauriinile ja kofeiinile sobivad energiajoogid pigem väsimuse kiireks leevendamiseks.
verest ja toimetamine töötavatesse lihastesse on kõrgema intensiivsuse ajal efektiivistunud. Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid ja -isheemiat. Vähendab lihase viskoossust. Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja järeleandlikkust ehk kui lihase viskoossus väheneb, vähenevad ka lihase tööd ja kokkutõmbeid takistavad jõud, mis tulenevadki
............30 4.Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust?...........................................................30 5.Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida?....................30 6.Kas vale tehnika võib kaasa tuua vigastuse?.................................................................30 7.Kas oskate nimetada mõnda valest tehnikast tulenevat vigastust?................................30 8.Kas Teil tekivad sagedamini vigastused treeningul või võistlustel?.............................30 4 9.Kas rohkem vigastusi on suveperioodil või talveperioodil?......................................... 30 10.Miks Teile meeldib sulgpalli mängida?...................................................................... 30 Lisa 2....................................................................................
suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk
on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. Täname kuulamast!
toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon, mis ongi treenituse tekkimise aluseks. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Seega mitte liiga hilja, kui eelmise koormuse efekt on juba kadunud, aga ka mitte liiga vara, kui eelnevast treeningust pole veel taastutud. Nii tekib suurem kurnatus, mis omakorda põhjustab suurema superkompensatsiooni. Vaid treeneri juhendamisel suudetakse harjuda sellise süsteemiga. Superkompensatsioon hõlmab nii treeningul kulutatud energiavarude taastumist üle esialgse taseme kui ka adaptiivse valgusünteesi tagajärjel toimuvaid ehituslikke muutusi treeningul kõige rohkem koormatud süsteemides (lihased). Spordiala valikul tuleks eelkõige lähtuda inimese eeldustest ühel või teisel alal edu saavutada. Kõigi inimeste kehalised võimed ei arene ühtemoodi ka täiesti sarnaste treeningute puhul. Väga suurt rolli mängib lihaskiudude eripära, mis on suures osas pärilik. Eristatakse kolme põhilist
Tavaliselt piirdub ainult ,,nohikute" narrimisega, kuid vahest ka lüüakse neid ja nad ei saa sinna midagi parata, kuna neil pole sõpru ning ise nad enda eest seista ei julge. Kokkuvõtteks võib öelda, et koolis on rohkem muresid kui rõõme, esimestes klassides tundub kõik tore, kuid mida suuremaks saada, seda raskemaks koolis läheb. Aga kõigil tuleb kool läbi käia, et eluks valmistuda, sest ilma hariduseta pole midagi teha. Nagu ütleb ka vanasõna ,, Raske treeningul, kerge lahingus" nõnda ka, raske koolis, kerge edaspidises elus.
kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud. Suurendab verevoolu/juurdevoolu töötavates lihastes.Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on
et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba. Lihtne on öelda küll, et ei ole mulle seda vaja, aga kui lesida ainult diivanil ja vaadata televiisorit on hiljem väga raske. Me kõik ju oleme näinud igasuguseid dokumentaal filme ülekaalulistest inimestest. Nemad kõik on spordile ei öelnud. Nüüd kui on juba hilja, kahetsevad need ülekaalulised inimesed, et nad niimoodi tegid. Pärast on väga raske kaalust alla võtta ja alustada treeninguid
kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis · Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. · Kuidas määrata treeningu intensiivsust? Südamelöögisageduse järgi · Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut? lihaste taastumiseks peale suure koormusega treeningut, · Milleks kasutatakse keskmise intensiivsusega treeningut, missugune on sellisel treeningul pulsisagedus võrreldes maksimaalsega? See vorm treeningust on tuntud kui kestev treening. Sellist kestvustreeningut saab teha jätkuvalt, pulsi sagedus on 70- 80% · Kuidas arvutada maksimaalset südame löögisagedust? 220 - vanus · Kuidas arvutada optimaalset treeningupulssi vastupidavuse arendamisel? 180 - vanus · Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnni/tervisekõnni puhul? 180-vanus
Villa Romana del Casale`st pärit mosaiik Vana-Rooma Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta populaarset kaheosalist kehakatet. Gladiaatorisaapad. VANA-ROOMA. Gladiaatorid kandsid samuti sulgedega ehitud kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided
LIHASED Maratoni jooksia lihased: Tüüp I kiud - Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil ATP aeglane lõhustamine Madal kontraktsioonikiirus Vastupidav väsimusele Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul Sprindi jooksja liahsed: Tüüp IIa kiud - (vanemas kirjanduses IIb) Valged kiud. Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus Vähe mitokondreid Vähe verekapillaare Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt
koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus.
See aitab noorukitel mõista, et neid lihtsalt ei õpetata halbadest harjumustest loobuma, vaid suunatakse loomulikke nähtusi (näiteks viha) positiivses võtmes väljendama. 5 Samuti on viha kontrolli treeningud osutunud tõhusaks sekkumiseks nii hariduslikus ümbruses õpilaste (Dwivedi & Gupta, 2000; viidatud Kõiv, 2012 järgi) kui ka korrektsiooniasutustes noorukite ja täiskasvanute seas (Jennings, 2003; viidatud Kõiv, 2012 järgi): treeningul osalejad on õppinud viha paremini kontrollima. 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas
kõrgliigas. Lindpere mängib klubis New York Red Bulls, ühtlasi on ta esimesi eestlasi kes mängib USA kõrgliigas jalgpalli. Arvan, et kõik spordiga tegelevad inimese ja eriti noored saavad väga palju motivatsiooni ja inspiratsiooni kaasmaalastelt, kes on saavutanud suuri tulemusi oma karjääri jooksul. Sportlased on tavaliselt väga karismaatilised ja eneskindlad, mistõttu neil on ka austajaid. Treeningul inimesed kindlasti mõtlevad, et ka neil on võimalus kunagi võistlustel oma riiki ja kaasmaali esindada ning kuulsaks saada. See paneb ka neid rohkem pingutama ja vaeva nägemea edukama tuleviku nimel. Inimesed on väga emotsionaalsed spordi suhtes ja tekitab tihti ühtekuuluvustunnet. Parim näide on jalgpallimats kus pealtvaatajana tekib tõesti tunne, et kuulud nende samade inimestega, kes väljakul jooksevad, ühte riiki ja see paneb neile kaasa elama
Väga häid viimaste sekundite kombinatsioone saab luua audi sissevisetest, kuid alati ei ole küsimuses audi sissevise, vaid palli peab tooma üle keskjoone ning käivitama kiire ja resultatiivse positsioonirünnaku. Üks osa treenereid loob spetsiaalseid kombinatsioone viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1. 2. · 3 viskab palli audist, 1 ja 2 on tiivad, 4 ja 5 on keskjoonel vastamisi. · kui 2 saab palli, siis ta esimene kohustus on sööta pall 4le kes liigub korvi suunas, aga tavaliselt on
distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada. Peale selle on see sõiduviis väga hea treeningharjutus. Ilma keppideta uisutamine nõuab väga head tasakaalu, koordinatsiooni ja jalalihaste jõudu. Tavaliselt hoitakse jalgadega tööd tehes kepid kaenlas, et tuuletakistus oleks võimalikult väike. Treeningul uisusammu kasutades, on võimalik kätega imiteerida kepitõuget, tehes hooliigutust jalatõuke ajal. Võistlusspordis kasutataksegi peamiselt nelja sõiduviisi, viiendana võib teatud olukordades pidada põhisõiduviisiks ka pooluisuviisi. Suurim osa distantsist läbitakse tavaliselt PÜU abil, tõusudel kasutatakse PKU-i ning tasandikel suhteliselt kiiretes oludes PÜU alternatiivina PKK-i.
vaade, sisselogitud peakasutaja vaade. Veebirakendus sisaldab haldusliidest, mille kaudu treener saaks iseseisvalt andmebaasi lisada/eemaldada kasutajaid, muuta treeningplaani infot, hallata logiandmeid. Andmebaasist saab välja lugeda andmeid klientide kohta, infot broneeritud treeningute kohta, kasutajate paroole. Sisselogitud veebilehe kasutajate jaoks on treeningplaan kuvatud tabelikujulise online kalendrina. Korraga on kuvatud üks nädal. Klikkides soovitud treeningul, salvestatakse treening andmebaasi. Rakendus arvutab kokku treeningu broneerijate arvu. Trennitulijate aruanne saadatakse treeneri e- postile 2h varem. Peab olema võimalik broneeritud treeninguid trükisõbralikul kujul välja printida, sest inimesed unustavad kergesti treeningaegu. PHP koodiga HTML lehe sees luuakse ühendus MySQL andmebaasiga, valitakse andmebaas, tehakse päringuid ja väljastatkse info. Apache veebiserver võimaldab ligipääsu PHP koodile, PHP
pärssida. Nii kummaline kui see ka ei tundu, vahetab liigse meessuguhormooni alla surumiseks mõeldud tabletid välja lihtlabane piparmünditee. Karvkasvu aeglustamiseks soovitatakse juua üks tass piparmünditeed päevas. Piparmünt on ka hea abimees sportlastele. Uuringud näitavad, et puhta piparmündi nuusutamine parandab sportijate tuju, motivatsiooni ja saavutusi. Piparmünti võivad igas vanuses sportlased nuusutada treeningul ja võistluste ajal. Piparmünt maitsetaimena Piparmündi lehti kasutatakse köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. Piparmünt sobib köögiviljasuppidesse, lamba-, põrsa ja vasikaliharoogadesse. Ka kala- ja lihamarinaadis on see hea maitselisaja. Piparmündikaste aga sobib hästi grillkalale. Piparmünti võib segada rohelisse maitsevõisse, kohupiima, keeduriisi ja kisselli
sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele. Edasijõudnute tunnis kasutatakse pikemaid ja keerulisemaid sammukombinatsioone. Core-pingiks nimetatakse tasakaalupinki. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Siserattatreeningul kasutatakse spetsiaalset spinninguratast, kus on reguleeritavad nii sadula ja lenkstangi kõrgus kui ka koormus. Bosu treeningul kasutatakse spetsiaalset bosu-palli, õhuga täidetud poolikut kummipalli, millel on palli- ja pingipool, harjutusi tehakse mõlemal poolel. Sellega on võimalik teha tasakaaluharjutusi, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid. Lisaks on bosu hea rasvapõletustreening, aitab õppida paremini keha tunnetama ning annab kaunima rühi. Gymstick on teleskoopehitusega kepp, mis on kõikidele sobiv lihtne ja efektiivne treeninguvahend, millega saab teha sadu efektiivse mõjuga lihase- ja venitusharjutusi
Hingamise täiustamise abil saame jõuda kõrgematele tasanditele. Hingamisest saab niiöelda tööriist, mille abil saame reguleerida oma kehalist ning emotsionaalset seisundit aidates meil ka jõuda õndsa valgustatuseni. · Olles õppinud jälgima, valitsema ja juhtima oma hingamist saame mõjutada emotsionaalset seisundit, keskendumisvõimet ja energia liikumist kehas, saame mõjutada oma emotsionaalset seisundit. Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara: Keskendumise ning meditatsiooni hõlbustamiseks lülitatakse välja aistingud. See tähendab seda, et meeled pööratakse väliselt sotsiaalselt ja füüsiliselt maailmalt ära sisemisse mõtte-, hinge- ja vaimumaailma. · Praeguses ühiskonnas viibime me pidevalt niiöelda massimeedia rünnaku all. Meie
Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma
Sinine esmaspäev tähendab pärast rasket joomingut tekkivat peavalu. Enamus õpilastest ei teadnud selle slängisõna vastet, aga mõned oskasid pakkuda järgmisi sõnu: pohmell, kõva pohmakas ja pohmakas. Järeldada võib, et pakutud seitsmest sõnast teati õigeid tähendusi nelja puhul, praegu ei kasutata ning seetõttu ka tähendust ei teata kolme sõna puhul. Küsimustiku kolmandas osas uuriti, kus kasutatakse slängi rohkem. Valikvastustena pakuti välja viis võimalust: koolis, treeningul, internetis, kodus või mujal (joonis 2). Nagu jooniselt võib näha, siis varianti ,,mujal" ei ole valitud kordagi. Kõige rohkem kasutavad õpilased slängi treeningul või internetis. Kõige vähem koolis ja kodus vanematega suheldes. 14 Joonis 2. Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilaste eelistatud slängi kasutamise kohad Õpilaste vastuste analüüsist nähtub, et osa slängisõnu võib olla küll kasutusel, aga varasemad
See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees
Sõda ja noored Sõda sõna, mis külvab hirmu, kurbust ja suurel hulgal negatiivsust. Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad. Selle teadmisega tuleb noortel meestel sõja puhkedes minna teadmatusse. Ilma väljaõppeta, otse koolipingist, siis kui nad on veel vabad ja rikkumata. Treeningul, tehes kõike ohutult, kuuldes püssipauke ja miiniplahvatusi, võttes kõike julguse ja entusiasmiga. Kuid jõudes reaalsesse situatsiooni, kus tuleb ellujäämise nimel võidelda, kaob kõik. Mis jääb järgi noortest meestest, kes imekombel jõuavad tagasi sellest veresaunast? Kas neil on võimalik naasta oma endisesse maailma pärast kogetut, teades et nad on osa kadunud põlvkonnast? Teadagi on rahvasuus levinud kuulujutt: ,,Poisikesest sirgub mees alles peale seda kui ta
hinnata iga õpilase arengut ning vastavalt selllele ka õppeprotsessi individualiseerida. 16. nihe pos. neg.- Positiivne liigutusvilumuste ülekandumine ilmneb siis, kui ühe liigutustegevuse sooritamine mõjutab positiivselt ka teiste vilumuste omandamist. Negatiivse ülekandumise korral on aga õppimise mõju vastupidine. 17. inferentsus.- Kõrge kontekstuaalne vahelesegamine esineb tingimustes, kus õpilane sooritab mitmeid erinevaid liigutustegevusi üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis on erinev ning sellest tuleneb ka suhteliselt kõrge kontekstuaalse vahelesegamise tase nende õppimisel ühes tunnis. 18. KASS/KISS/ ülekantud printsiip/ tagasiside printsiip- milline parim laste kasvatamisel. – KISS? 1.C
See võib endaga kaasa tuua väsimuse, nõrkuse, kordinatsioonihäireid vms. Ära söö enne treeningut mau ärritavaid e vürtsikaid toite. 21. MIDA PEAB TEADMA PEALE TREENINGU LÕPETAMIST? Joo kindlasti vett, kuna aktiivsel liikumisel kaotad palju vedelikku. Taasta oma energiavarud kas spordijookide v spetsiaalselt selleks mõeldud vahepaladega. Venitusharjutused! Arvestades, millised lihased said kõige enam tööd. Nt jõusaalis lähtu, millistele lihasgruppidele treeningul harjutusi sooritati. Jooksmisel pööra suurem tähelepanu alakeha venitusharjutustele Pese ennast kindlasti peale treeningut! 22. MIS ON PULSS? Mõõdab südame tööd soontes, e mitu korda minutis lähetab süda laienevatesse veresoontesse verd. SÜDAMELÖÖGI SAGEDUS. 23. KUIDAS PULSSI MÕÕTA? Pulsikell (Polar) Randmelt, kaelalt 10 sek jooksul ja korruta tulemus kuuega. 24. MIDA PEAB TEADMA TREENINGJALATSITEST? Peavad olema mugavad, painduvad, kerged ja põrutuskindlad, ventileeritavad
suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes isegi regulaarselt treeningul käijate seas. · Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahekolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.
9.Kontrolli ja reguleeri suhtlemist. Väldi seltskonda, mis sind ärritab. Suhtle inimestega, kes sind rahustavad. 10.Väsimuse perioodil ära anna järele kapriisidele, see on alati nõrkuse tunnus. Kas tahad demonstreerida oma nõrkust? 11.Meeleolu langedes pea meeles, et sinu liitlasteks ja sõpradeks on elurõõm ja optimism. 12.Ära koorma ennast asjatute ootustega. Täida aeg huvitava tegevuse või mõtetega. 13.Püüa mitte märgata pingsal treeningul tekkidaq võivaid ebameeldivaid ja isegi valuaistinguid oma kehas. On loomulik, et organismis toimub pidev ümberehitus, mis peab kaasa aitama sporditulemuste parandamisele. Käsita seda kui positiivset faktorit, treeni rahulikul, ole enesekindel. 14.Püüa selgitada ebakindluse põhjuseid. 15.Psüühilise pinge kogumine (kumulatsioon) Paneb aluse kõhkluste esilekerkimisele treeningu jätkudes. Ära anna kõhklustele järele.
aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel eelmisel olümpial. Huvitavat: 1. Praegu kehtiva meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 12.37,35 püstitas Kenenisa Bekele Hengelos 31. mail 2004. 2. Rahvusvahelisel tasemel meesjooksja on umbes 170 cm pikk ja kaalub 60 kg; naised on 165 cm pikad ja kaaluvad 50 kg. Neid on vaimselt treenitud pidevateks, kauakestvateks pingutusteks. 3. Treeningul arendatakse peamiselt vastupidavust, joostes aeglases tempos vahemaid 1000 – 10000 meetrit. Aeroobse võime – organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise võime – suurendamiseks jooksevad sportlased ka 400 – 1000 meetriseid staadionidistantse. 4. 5000 meetri ja 10000 meetri tippjooksjad jooksevad üldiselt 10 kuni 30 km päevas, mõningal puhul ületab nende keskmine kiirus 17 km tunnis.
Manustades 15-30 minutit pärast treeningut. · Kofeiin on tõhus, kui seda tarbitakse madalas kuni mõõdukas koguses (~ 3-6 mg / kg). Kofeiinist ei ole enam kasu, kui seda tarbitakse suuremates annustes ( 9 mg / kg). · Magamatuse perioodidel võib kofeiin parandada erksust ja valvsust, mis on tõhus abi spetsialiseerunud sõjaväelastele. Samuti sportlastele, kui on treeningud, mis nõuavad pidevat tähelepanu. · Kofeiin on tõhusa ergogeenilise mõjuga püsiva maksimaalse vastupidavusega treeningul. Samuti on ta osutunud väga tõhusaks tugeva koormusega treeningprotsessil. · Hiljuti on tõestatud, et kofeiin võib suurendada, mitte vähendada, glükogeeni resünteesi treeningu puhkeperioodil. · Kofeiini on kasulik kasutada kõrge intensiivsusega pikaajalisel treeningul (sh meeskonnaspordialadel nagu jalgpall, maahoki, aerutamine jne.), kuid seda ainult treenitud sportlastel. · Teaduskirjanduses esineb vastuolusid, kui kofeiini mõju uuritakse jõudu ja võimsust
mitte spordipisiku edasiandmiseks, siis vähemalt näitamaks lastele liikumise vajalikkust ja kasulikkust. KUIDAS SAAB ÜLEKAALULINE KÕIGE PAREMINI KAALU ALLA VÕTTA Kui ülekaaluline inimene tahab kaalust alla võtta siis ta peab kõigepealt hakkama tervislikult sööma. Ülekaalulisele sobivad ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine. Kui vesivõimlemise õiged võtted on treeningul omandatud, võib edasi treenida omal käel! Kõnd ja kepikõnd on head treeninguviisid ülekaalulisele, kuid vahel tuleb lisaks kõnnile harrastada ka teisi liikumisviise, kas või näiteks toolil võimlemist. Ülekaalulisele ei sobi jooks, hüpped ja keha järske liigutusi nõudvad spordialad. Kümme tingimust mida tuleb jälgida kui tahad kaalust alla võtta. 1. Kalorite arvestamine Sa tahad kaalust alla võtta, siis söö rohkem kaloreid kui su baasainevahetus vajab, kuid vähem
Tol ajal keelasid arstid tal tennise mängimise rangelt ära ja kaia tegeles üldtreeningutega. Eraelu · Kaia peres on viis liiget,nad kõik mängivad tennist. Ta vanem õde elab ja töötab Chicagos ning teine õde Karin elab Tallinnas. Kaia ema Anne ja isa Jaak tegelevad Kaia sõnul pigem ta taustajõududena. · Kaiale meeldib muusikat kuulata,netis surfata,kinos käia,ristsõnu lahendada, rulluiskudega sõita ning kui ta ei ole treeningul või ei õpi,siis üritab ta autoga sõita. Karjäär · Kaia treeneriteks on olnud 2007. aasta sügiseni Andrei Luzgin,pärast teda sai Kaia treeneriks rootslane Fredrik Loven,kellega ta katkestas koostöö 2008. aasta veebruaris. Seejärel sai Kanepi treeneriks Pablo Giacopelli,kellega koostöö katkes septembris 2008. 8. novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener Luca Appino. Novemris 2009 teatas sportlane,et
• oskab end analüüsida ja töös toetuda oma tugevamatele võimetele. HEA KEHALINE VORM Treeneri keha on tema töövahend. Aeroobikatreeningu eripäraks on see, et treeneril tuleb kõikides tundides ise aktiivselt kaasa liikuda – juhendada energiliselt, näidata perfektselt harjutusi ette ning sooritada neid koos rühmaga. Uurimuste tulemusena on selgitatud, et treeneri koormus võib olla kuni kolm korda suurem võrreldes treeningul osalejaga. See eeldab, et aeroobikatreener: • on terve väljanägemisega ja tasakaalustatult arenenud lihaskonnaga (sirge rüht, treenitud keha); • on ise suuteline sooritama seda, mida õpetab, st täiuslikult demonstreerima kõiki tunnis tehtavaid harjutusi; • on eeskujuks teistele oma tervisliku eluviisi ja õige toitumisega; • on tulnud tundi väljapuhanult ning riietub alati korrektselt ja esteetiliselt;
vabakava eest. Riietus Võistlejad eelistavad mugavat ja pilkupüüdvat riietust. See peab hoidma sooja ja kuivama ( higist ) kiiresti ja olema hästi veniv. Naiste kostüümil peavad olema varrukad; viimastel aastatel on naistel lubatud kanda vabal valikul kas seelikut või pükse. Sportlase eripära * Iluuisutaja peamised tunnused on hea painduvus erakordselt hea tasakaalutunne , füüsiline vastupidavus, täpsus ja loomingulisus * Treeningul tuleb arvestada 4 aspektiga: tehniline( sammud, hüpped, spiraalid ja piruetid), füüsiline( vastupidavus, painduvus ja jõud), kunstiline ( liikumised, koreograafia) ja psühholoogiline ( motivatsioon, keskendumine, kujutlusvõime). * Naispartner peab olema mehest väiksem, seda nii esteetilistel kui füüsilistel põhjustel.
seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade sirutajalihased saavad üldjuhul aktiivset koormist igapäevaelus: seismine käimine, jooks, hüpped siis painutajalihastele näiteks reie tagakülje lihastele tuleb treeningul seetõttu suuremat tähelepanu pöörata. · Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja sünergistlihaste omavahelist funktsionaalset koordinatsiooni. · Jõutreeningu soodsad mõjud · valkude ainevahetuse intensiivistumine organismis · jõutreeningu anaboolne toime on aluseks treenituse tekkele · lihaste kõrval ka luustiku, liigeste- sidemete tugevnemine · perifeerset vereringet soodustava nn
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne osa ja lihastreening ning lõpuks lõdvestus- ja venitusharjutused. Treeningtunni pikkus on tavaliselt 45-75 minutit.
täkud ja varsad oma emade karjas ja moodustavad täisealiseks saades uued rühmad. Tuhandeid aastaid püsinud tihe side inimeste ja hobuste vahel ei katkenud ka autode ilmumisega. Tänapäeval on hobune saamas üha populaarsemaks spordivõistlustel ja need, kes ei osale otseselt takistussõidus või võiduajamises, naudivad seda televiisori kaudu. Kallihinnalised tõuhobused, eriti võidusõiduhobused ja takistussõiduhobused veedavad iga päev väsitavaid tunde intensiivsel treeningul. Võidusõidul alluvad hobused oma karjainstinktile ja järgnevad esimesele hobusele; kaasa aitavad ka piitsalöögid, mis mõjuvad nii, nagu ajaksid hobust kiskjad taga. Peale võidu- sõidu või takistussõidu on iidsemaid spordialasid hobustel jahipidamine. Peale jahi osalevad ho- bused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahu- tuse nii ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlustel kui
maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas. Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti hooajal alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlustel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et
tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine, kuid see ei asenda täies mahus korralikku soojendust. Soojendamisharjutused Pea meeles! Enne konkreetsete soojendusharjutustega alustamist, on alati soovitav kõndida või sörkida kuni 5 minutit, mis valmistab keha harjutusteks ette. Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas siis peast/kaelast või pöidadest ja liigutakse järjekorras teise keha otsa.
annaabi.ee 
