Valgud koosnevad aminohapetest Inimese organismis on sadu tuhandeid või isegi miljoneid erinevaid valke ja igaühel neist on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. Rakud koosnevad 50% ulatuses valkudest. Valgud on tohutu suured molekulid, mis koosnevad sadadest ja isegi tuhandetest väikestest aminohappe molekulidest ning neid valmistatakse rakkudes. Looduses esineb üle 100
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest.
................. (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
- tuum juhib raku tegevust - endoplasmaatiline retiikulum valkude ja lipiidide süntees. Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S.
biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid. Varufunktsioon – näiteks valk ferritiin kujutab endast organismi rauavaru. Kaitsefunktsioon – näiteks antikehad.
PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava Paljunemine Suguline paljunemine Sperm viljastab munaraku Liikumisvõimeline vastne ujub veekogus ringi, hiljem kinnitub substraadile Suguline paljunemine on oluline levimise kohalt, kuna vastne saab ema käsnast hulk maad eemale liikuda Elupaiga valik Süvameres 10 kuni 1000 m sügavusel - enamasti 500 m sügavusel
9. Valkude denatureerimine ja tõestamine. Valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Kõik valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril. Valku tõestatakse lämmastikhappega. (valk muutub kollaseks) 10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis. Osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu. MIS ON SAHHARIIDID, SÜSIVESIKUD, VALGUD. LIIGITUS. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1) (lihtsuhkrud) monosahhariidid. nt GLÜKOOS(viinamarjasuhkur), fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades,
Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa. Aktivaator regulaatorvalk. Inhibiitor - aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi. 5) Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled
· RNA-polümeraas jõuab terminaatorini. · DNA omandab endise kuju. · RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. DNA süntees Valgu süntees toimub ribosoomides, valgud koosnevad aminohapetest. Valkudel on täita organismis mitmeid olulisi ülesandeid: · ehitusmaterjali roll; · juhtida ainevahetust; · ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine; · lihaste töö; · info vahendamine; · energeetiline; · transportfunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid; · varufunktsioon · kaitsefunktsioon - antikehad, immunoglobuliinid.
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud:
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes
· Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanud umbes 35 triljonit) · Punase värvuse annab neile hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk VERE VALGELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned.
KONTROLLTÖÖ III "Rakuõpetus" 11. kl. (max 29p) B Nimi: 1. Võrrelge tabeli vormis eel- ja päristuumseid rakke, leidke neil kolm sarnasust. (3p) Tunnus: Päristuumne Eeltuumne 2. Seostage raku osa ja selle põhiülesanne. Kirjutage tähele vastav number (rakuosi on liiaga!). (4p) A) rakumembraan 1.transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel
Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiviseerimiseks on vaja vitamiine. Ma söön vitamiine, sest muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See
survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma
sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil puuduvad juhad, mis sünteesitud nõresid sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs,
) Aminohapped (plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine) VEREPLASMA VALGUD Albumiinide ülesanded: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid) Globuliinide ülesanne: - globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12vitamiini, kortisooli ja türoksiini, vaseioone; globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere veesisalduse regulatsioon), organismi happeleelistasakaalu säilitamine. Transpordib mitmeid aineid (kaltsium,
4. Millest koosnevad valgud? Milline side selles polümeeris on? Milleks meil valke vaja läheb? Valgud koosnevad paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. Selle polümeeris tekib vesinikside. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5. On teada, et aminohapete kokkupanek algab mRNA järjestusest AUG. Sellest edasi loetakse nukleotiide kolmekaupa e koodonite kaupa. On antud mRNA lõik. Leidke ja tõmmake joon alla translatsiooni algus e initsiaatorkoodonile ja stoppkoodonile. Kirjutage valku kodeerivale
järjestustest. Eksport tuumast toimub impordiga sarnase mehhanismi abil, ainult vastassuunas. Paljud valgud sisaldavad nii NLS-e kui ka NES-e, mis tähendab, et nad liiguvad pidevalt edasi-tagasi tuuma ja tsütosooli vahel. Selle kiiruse reguleerimisega on seega ka võimalik muuta valgu lokalisatsiooni. 5. Milliseid vesiikulite kattevalke teate? Milliste vesiikulitega nad seotud on (milliste organellide vahel liiguvad)? COPII – vesiiklid transpordivad valke ER-st Golgisse COPI – vesiiklid viivad läbi retrograadset transporti Golgis ja Cis-Golgist Eri Klatriin koos adaptervalkudega – vesiiklid transpordivad valke trans-Golgist ja plasma membraanilt endosoomidesse, lüsosoomidesse Signaaliülekanne I 1. Kirjelda signaaliülekande etappe! 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt. 2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, signaali amplifikatsioon (madalmolekulaarsed sekundaarsed
lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused: on mõnus vaheldus istuvale tööle, maandab pingeid, pakub rahuldust, sisendab eneseusaldust, suurendab tahtejõudu
sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks veres on heterotroofsetel organismidel hingamiselundid nagu kopsud või lõpused. Hapnik siseneb verre, mille üks komponent hemoglobiin seda üle keha kannab ning vabastab hapniku kindlates kehaosades, mille reageerimisel toitainetega vabaneb kehatööks vaja minev energia. Samamoodi transpordivad punased verelibled süsihappegaasi (ka teisi gaase), mille hingamisorganitesse toomise tagajärjel on meil võimalik ebavajalik põlemisprotsessides eraldunud gaas välja puhuda. Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku keemilise energia muundamisel mehhaaniliseks energiaks. Glükoosi lagundamisel eraldunud süsinikdioksiid ning üksik prooton kantakse verre, et see hingamiselunditesse transportida ja see põhjustab vere pH langust ehk happelisuse tõusu
Vastus: Pesupulbrites ensüümid lagundavad riietel valke ja rasvu sisaldava mustuse. 15. Milliste toodete valmistamisel kasutame ensüüme? Vastus: Paljude piimatoodete puhul, laktoosivabades toodetes ja mooside, mahlade, maiustuste magusamaks muutmisel. 16. Kuidas tegutseb ioonpump? Vastus: Ioonpumbad on membraani sees asuvad transportvalgud, mis liigutavad ioone lisaenergia abil läbi membraani. 17. Miks peavad organismid toidust pidevalt valkusid saama? Vastus: Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. 18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20
● Sarnaselt elusorganismidele on kõigile viirustele omane...muutumatu geneetiline kood. ● Viirushaigusi saab uurida... mitut moodi? :D lindistad ? :D ● ● Hulkrakse organismi geenidest eraldub samaaegselt.. ??? 1. Vaadake joonist! Millist protsessi on kujutatud? Tegemist on valgu sünteesi ehk translatsiooniga. Tooge kolm argumenti oma otsustuse toetuseks. 1) Joonisel on kujutatud transpordi RNA-d (iseloomulik ristikulehe kuju) 2) Transpordi RNA-d transpordivad aminohappe jääke (Phe, Val) 3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed) 4) Ribosoomile on kinnitunud üheahelaline mRNA, mille koostisse kuulub nukleotiid uratsiil 5) mRNA koodoniga on ühinenud tRNA antikoodon Millises raku osas protsess toimub? Valgu süntees toimub ribosoomides. Nimetage kaks põhjust, milleks vajab organism sünteesiprodukti. Valkude ülesanded organismides on:
(võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid
Ümbritseb 2 membraani.välismembraan sile, sisemine krobeline. Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine.Kromatiin-tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum. (pikad kriipsud) . Tuuma pinnal on poorid ja ribosoomid. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikkus ainet. 10% rakust, 2 membraani.
2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27
Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi
varuaineks. Rasvadel on organismis ka ehituslik- ning kaitseülesanne. Nad aitavad ka kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele (A, D, E, K) Rasvu leidub toiduainetes (kalas, pähklites jne.) Valgud Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud reguleerivad ka vitamiinide ja mineraalainete ainevahetust. Nad kannavad kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning transpordivad nt. hemoglobiini ja hapnikku. Väga tähtis osa on nii taimsetel kui ka loomsetel valkudel. Valke leidub sojas, kaunviljades, spinatis, lihas, kalas, munas jne. Mineraalained Kujundavad valkude Element Allikad struktuuri ja on oluliseks Süsinik C Orgaaniliste Osaks organismis. ühendite sh. Nt. hapniku toimel kulgevad rasvade, hingamine, süsivesikute ja süsivesikute,
Valgud ehk proteiinid Biobolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid inimorganismides. Valkudel on organismis tähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt. hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest,kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks
Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi
Kaitsefunktisoon-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest, kaitsevad keha mahajahtumise eest. Fosfolipiid-sisaldab amfifiitseid lipiide, rakumembraanide peamine koostisosa. Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid-rasvad,õlid, vahad. Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi. VALGUD-transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi.Valgud koosnevad aminohapetest. Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur. Kaitsefunktisoon-valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. Ehituslikfunktisoon-valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekied on ainult valgulise ehitusega. Valgu järgu alanemist nimetatakse denaturatsiooniks.
2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g valku = 4,2 kcal Süsivesikud: Energeetiline - kõige kiirem energiaallikas (peame saama ka toidust kõige rohkem). Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen). 1g = 4,2 kcal Rasvad: Tähtis osa ainevahetuses (täiesti rasvavabalt ei saa elada). Kaitsta siseelundeid. Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes ja viljades. 1g = 9 kcal 5
ained. Karedapinnalisele endoplastilisele retiikulumile kinnituvad ribosoomid, mis muudavad selle pildi mikroskoobiga vaadates karedaks. Seal toimub valkude süntees. Siledapinnalisele endoplastilisele retiikulumile ei kinnitu ribosoomid. See oslaeb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud põieke, mille ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja molekule. Lüsosoom sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme.
a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal. f. Sekundaarne edastaja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele
3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu . See toob ka niiskest õhku kaasa. 4. Veestik 1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole. 2) Selle alal on suurem jõgi Parana , mille toiteallikas on merelt tulevad sademed. 3) Merelt tuleb palju sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi. 4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja
Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse
Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud. Ribosoomid Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees). · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi · Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene
tunnuseid . Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäoliselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Kliiniline pilt Esmase infektsiooni tüüpilisteks kliinilisteks sümptomiteks on palavik, farüngotonsilliit ja kaela lümfisõlmede suurenemine. Primaarse infektsiooni korral paljuneb viirus suu limaskesta ja tonsillide epiteelirakkudes, seejärel transpordivad nakatunud B-lümfotsüütid viirused verre ja retikuloendoteliaalse süsteemi elunditesse. Ägedat haigust iseloomustab viiruse suur sisaldus veres. Tavaliselt piisab haiguse diagnoosimiseks tüüpilisest kliinilisest pildist ja sellest, et heterofiilsete antikehade test on positiivse tulemusega. Enamik sümptomitest kestab kuni 10 päeva, kuid väsimus ja kaela lümfisõlmede suurenemine võivad püsida vähemalt 3 nädalat. Ülemäärane väsimus võib kesta isegi 6 kuud ja kauem.
paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest. Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Lüsosoom on ühe membraaniga ümbritsetud, mis hoiab endas erinevaid makromolekule. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees) Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. Oopium ja kautsuk. Noores rakus on mitu vakuooli, vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure tsentruaalvakuooli. Tsentruaalvakuooli sisaldavad ainult taimerakud. Endoplastiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene
1) Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises 2) Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi 3) Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku. Vere hüübimine- mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops.
Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv
pöördprotsess. See avaldub suhteliselt kerge denaturatsiooni järel (valgu primaarstruktuur on säilinud) ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid on kõrvaldatud. Kui denaturatsiooni põhjustas temperatuur, siis renaturatsiooni ei toimu. 4.) Valgu ülesanded - Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5.) Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. Rakutuuma
Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks. Onkootne rõhk on aluseks vee vahetusele vereplasma ja koevedeliku vahel. 4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. Valkude klassifikatsioon 1. Struktuurne klassifikatsioon Eristab: lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) ja liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka mittevalgulist komponenti ehk prosteetilist rühma; kr.k. prostheto = lisa).
Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted
Organismis kasutatakse ATP pidevalt ja seda on vaja koguaeg juurde toota. Seda saame toidus saadavst keemilisest energiast, see toimub rakuhingamise käigus. 10.Erinevate orgaaniliste ainete energiasisaldus, kasutamine energeetilistel eesmärkidel. Süsivesikud: 1g = 4.7 kcal kõige kiiremini kätte saadav energia Valgud: 1g = 4.2 kcal ei kasutata energia saamiseks kuna nad on väga väärtuslikud teistes bioloogilistes protsessides (nt: transpordivad ja salvestavad teisi molekule, vastutavad rakuliikumise eest) Lipiidid: 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks 11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid, valgus. 3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes hakkasid fotosünteesima ning tänu eraldunud hapnikule muutus atmosfääri koostis, kuna see reageeris/lagundas mürgiste gaasidega. Tekkis osoonikiht (mis on väga õhuke), mis kaitseb UV kiirguse eest
Oma referaadis tahaksin kirjutada valgudest, süsivesikudest, rasvadest ja vee tarbimisest ja loodan , et see referaat oleks väga kasulik inimestele, kes tegeleb spordiga või lihtsalt tahaks toituda tervislikult. Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägidValkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvadkatalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist ( valgud: Vikipeedia-http://et.wikipedia.org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana
Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide.
ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on tsütoplasmas ja osalevad tagada korrektne ühildumine raku liikumisel. Tsütoskelett mRNA koodonite ja tRNA seob raku ühtseks tervikuks, antikoodonite vahel ning ühendab rakuosad, osaleb sünteesida rakkude ja rakuorganellide aminohapetevaheline liikumises, annab rakule kuju peptiidside. Ribosoomis ja vormi, võimaldab vastu toimub valgusüntees. Kaks panna füüsilisele populatsiooni: ER-seoselised
annaabi.ee 
