Valkude biosüntees (0)

Valkude biosüntees
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke.
Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad , suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse.
Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiviseerimiseks on vaja vitamiine. Ma söön vitamiine, sest muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekule.
DNA ja valgu ehitus on tihedalt seotud. DNAs peitub informatsioon valgu ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin.
Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks.
Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav.
Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees.
Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit . Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Veel iseloomustab geneetilist koodi ühetäheduslikkus ja mittekattuvus.
Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA molekulid, enüüsmid, aminohapped ja mõned teised ühendid.