19 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Kui vedeliku voolukiirus väheneb torustiku ristlõikepindala suurenemise tulemusena, siis vedeliku kineetiline energia väheneb. Kuna kogu energia jääb samaks siis potentsiaalne energia ja/või rõhk peab suurenema (sele 2.12). Sele 2.13 Rõhulangus torustikus Hõõrdekaod torustikus sõltuvad järgmis- test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus Sele 2
Pinge: 3 x 690 V AC Sagedus: 50 Hz Kaitseklass: IP 55 Pööretearv: 3500 r.p.m Õli mahutavus Aktuaatoris: 220 l Pumbajaamas: 1000 l Hoiutankis: 900 l Torustikus: 50 l Kokku: 2170 l Tööpõhimõtte kirjeldus : Roolimasin koosneb ühest hüdrauliliselt käitatavast labadega rootorist, mis on ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse
liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk. Avatud energiakaevude süsteem Suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja eramajade kütmiseks mõeldud ohutud, töökindlad ja keskkonnasäästlikud kütteseadmed.
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani
Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu.
2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5. Milliseid nõuded on kehtestatud kraani veele ehk joogiveele mikroobide üldarvu ja coli-laadsete bakterite osad? Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees: Escherichia
p= = 205,4bar 201,06 × 10 m × 0,95 191,007 × 10 -6 m 2 -6 2 Vastus: 400kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 16,22mm läbimõõduga hüdrosilinder. Kasutades 16 mm standardmõõduga silindrit on töövedeliku rõhk koormuse tõstmisel 205,4 bar. 5 Ülesanne 4. Variant 4 Torustikus voolab vedelik koguses q = 12 l/min. Leida milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt d [mm], et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v = 4 m/s. Valida sobiva läbimõõduga terastoru standardsete toru läbimõõtude reast. Millist maksimaalset rõhku p [bar] talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge Rm= 400 N/mm2 ? Valemid. Mahulise vooluhulga valem on: q v = vA v = töövedeliku voolukiirus m s
· Kasutamine: Autotööstuses kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega metalle. Samuti lisatakse seda veepumba tihendile. Suvekodude torustikus, et talvel katkisi torusid ära hoida. · Sattumine keskkonda: Etüleenglükooli lenduvus on madal võrreldes metanooliga ja veega, seega sattub keskkonda aurustades, mida juhtub harva. Lekkida autodest talvel või suvel peale iga-aastast mootori hooldust. · Ohtlikud omadused: Mürgine inimestele ja teistele elusorganismidele. Seega tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt. · Juhtunud õnnetus juhtumid: Kõige tihedamalt juhtub anti-friisiga seonduvaid õnnetusi
Ukraina siiski ei tunnistanud gaasivargust omaks. Euroopa Liit hoiatas, et Venemaa ei saa teha Euroopast pantvangi hinnaläbirääkimistel Ukrainaga. 4. jaanuaril jõustunud lepingu järgi nõustus Ukraina maksma Venemaale 230 dollarit tuhande kuupmeetri gaasi kohta. Koos Turkmenistanist tuleva gaasiga kujunes selle keskmine hind Ukraina jaoks 95 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.Järgnevatel aastatel gaasi hind aina tõusis. 2009. aasta alguses vähendas Gazprom taas torustikus rõhku ja päev hiljem süüdistas Ukrainat gaasi varastamises. Vene-Ukraina gaasitüli tõttu on gaasivarustus häiritud 18 Euroopa riigis.
11 8 ühendus soojaveetarvititega. PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI ÜHENDAMINE HOONE SOOJAVEESÜSTEEMIGA Kui paikkonna õhutemperatuur võib langeda alla nulli, tuleb veele lisada Julia Kjahrenova külmumisvastaseid lisandeid (nt etaandiooli) ja näha kollektoris ja selle juurde kuuluvas torustikus ette suletud veeringlus. Süsteemi juhtimiseks ja reguleerimiseks kasutatav automaatikaaparatuur ei ole joonisel näidatud. 12
lihtmehhanismiga st, võites jõus kaotame sama palju teepikkuses, seega: See eeldab väiksema kolvi mitmeid kordi suuremat käigupikkust võrreldes suurema silindri käiguga, mis on tehniliselt raskesti teostatav. See sobib vaid väikeste teepikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump. 14. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust. Vedeliku voolu kiirus samas vedeliku voolus on pöördvõrdeline voolu ristlõike pindalaga. v1/v2 = A2/A1 15.Rõhulang voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Voolav vedelik kaotab liikumisel energiat, mis kulub voolamisel esinevate takistuste ületamiseks. Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: · hõõrde- ehk lineaartakistused · kohalikud takistused
..0,6 MPa. Suruõhu kogumiseks ja säilitamiseks kasutatakse gaasiballoone kus rõhk võib olla 20 MPa ja rohkemgi. Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. Vooluklapp on hüdro- või pneumosüsteemi komponent. Voolukklapi ülessandeks on vedeliku või gaasi voolu suunamine süsteemi sees ja vooluhulga reguleerimine, eesmärgiga muuta täiturseadmelt saadava liikumise kiirust. Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi, suruõhu laialdane kättesaadavus
Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu.
· Aeglustajaks sobib grafiit või deuteerium. · Kaadiumist (see neelab hästi neutrone) juhtvarraste abil saab reaktorit kas käivitada, hoida paraja kiiruse juures või seisata. http://y.delfi.ee/norm/80041/5422919_DmvvbS.jpeg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/images/7-7-21-2- Tuumareaktori ehitus Torustikus tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutust leiab. · Reaktorit ümbritseb paksukihiline kiirguskaitse (nt: 2m betooni) http://www.cameco.com/common/images/content/u101/reactor2.jpg Levik http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nuclear_power_station.svg TUUMAREAKTORI TÖÖPÕHIMÕTE 3.Teema: TUUMAENERGIA EELISED · Võimalik toota suur kogus energiat väikeste kuludega. ·
=13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leidke, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt, mm, et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v m /s. Valige sobiva läbimõõduga terastoru standartsete toru läbimõõtude reast ( toru läbimõõt ja seina paksus). Vt lisa 1. Millist maksimaalset rõhku (bar) talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm] = 400 N /mm2? Antud: q=60 l/min (dm 3 /min) =0,001 m 3 /s v= 3 m/s d=? (mm) Lahendus: q=v A A= qv 0,001 1
tavaliselt 0,3...0,6 MPa. Suruõhu kogumiseks ja säilitamiseks kasutatakse gaasiballoone kus rõhk võib olla 20 MPa ja rohkemgi.Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. Vooluklapp on hüdro- või pneumosüsteemi komponent. Voolukklapi ülessandeks on vedeliku või gaasi voolu suunamine süsteemi sees ja vooluhulga reguleerimine, eesmärgiga muuta täiturseadmelt saadava liikumise kiirust. Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu,rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi,suruõhu laialdane kättesaadavus
läbimõõdu: S vooluristlõike pindala r hüdrosilindri raadius d hüdrosilindri läbimõõt Valin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja arvutan töörõhu silindris 201mm2 =2,01*10-4m2 Arvutan silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhu. Vastus: Valisin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja silindri käitamiseks kasutatav töövedeliku rõhk on 216bar. Ülesanne 4 (variant 4) Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leida, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt mm, et tagada lubatud vedeliku voolikiirus v m/s. valida sobiva läbimõõduga terastorude standardsete torude läbimõõtude reast (toru läbimõõt ja seina paksus). Vt. lisa 1 Millist maksimaalset rõhku (bar) talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm]= 400N/mm2 Antud: q= 12 l/min v=4m/s [Rm]=400 N/mm2 Leida: Dtoru= ? Pmax= ?
antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui ventiil kahe mahuti vahel tekitab märgatava hüdraulilise takistuse, tuleb objekti käsitleda teist järku objektina. Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel
Erireostus on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon hoonesisesed seadmed ja torustikud Väliskanalisatsioon hoonevälised seadmed ja torustikud Kinnistukanalisatsioon maavaldusel paiknev kanalisatsioon Ühiskanalisatsioon maavaldusest väljaspool paiknev kanalisatsioon. Lõpeb reooveepuhasti ja suublaga. Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus. Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks.
S= S=1256 =0,001256 ning kõrgus 0,24m, siis silindri ruumala on 'V=Sh, seega V=0,001256x0,24=0,000301 =0,301l ... mis tähendab, et pumba tootlikkus peab olema 6% mahuliste süsteemi kadude korral q= =0,32l/min Ülessane 7 (variant 3) Torustikus mille siseläbimõõt on 10 mm, voolab vedelik kiirusega 2 m/s. vedeliku tihedus on 800 kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on20 . Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s
Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume. Jahutamine. Tavalisi ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +15°C välisõhutemperatuurini.
Müra ühest korterist teise ülekandumise välti- miseks kasutatakse viimasel ajal igast korterist eraldi tõmbekanalit pööningule või katusele. Õhu- vahetust reguleeritakse igas korteris klappidega. Sundõhuvahetus ei sõltu ilmastikust. Õhu kiirus torustikus on suurem, kui loomuliku õhuvahetuse korral, seega on kanalite ristlõiked väiksemad. Elamute ventilatsioonitorustikes võib õhu liikumis- kiirus olla kuni 4,5 m/s, siis ei teki veel olulist Joonis 5.5. Korrusmaja müra õhu liikumisel. Tööstushoonete õhukanalis sundõhuvahetuse süsteem [24] lubatakse õhu kiirust kuni 10 m/s [28]. 73
tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite Kristjan Reiska 10b kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Siin paar tuntumat sulamit ja kus ning kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist
juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise. ·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2
Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 0,51 l/min. Ülessane 7 (variant 12) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 24 mm v = 2,5 m/s = 750 kg/m3 l = 40 m = 15 mm2/s = 32 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s;
võimalust. See on heterogeenne grupp soolebakterite sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust; Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; Toitainete rikkust vees (torustikus) Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust; 4. MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES? Coli-bakterite piirnormid jõevees on 1000 PMÜ/100ml 5. MILLISED NÕUDSED ON KEHTESTATUD JOOGIVEELE MIKROOBIDE JA COLIBAKTERITE OSAS? § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
vooluhulkade summaga 21.Viskoossus (seletus, sõltuvused, kinemaatilise viskoossusteguri valem) •Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. •Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust •Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb •Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 21. 22.Hüdrauliline löök (seletus, näide) •Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. •Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste. •Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC
Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 2,27 l/min. Ülessane 7 (variant 14) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 16 mm v = 3,6 m/s = 750 kg/m3 l = 60 m = 20 mm2/s = 20 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s;
muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks
rõõmu. Üheskoos käidi koolitarbeid ostmas ja lõpuks oligi aeg Sigatüükasse minna. Kahjuks jäid Ron ja Harry Sigatüüka rongist maha, ning pidid lendava autoga Sigatüükasse minema. Koolis hakkasid toimuma veidrad sündmused, mitmed mugupäritolu õpilased kivistusid ja levis kuuldus, et saladuste kamber on üle 50a. jälle avatud. Harry ja sõbrad kahtlustasid esialgu Draco Malfoyd, kuid selgus, et tema pole selle taga. Lõpuks mõistsid nad, et Sigatüüka torustikus elab basilisk- hiigelmadu, kes kaitseb saladuste kambrit. Sissepääs saladuste kambrisse oli tüdrukute pesuruumis, kus oli Mäuguv Myrtle surma saanud, kraanikausi all. Alt kambrist leidis Harry Ginny Weasley ja Tom Riddle(e. Voldemort). Harry suutis basiliski tappa, Ginny päästa ja Voldemorti võidetud. Epiloog: Pärast kooliaastat naaseb Harry jälle Weasley'de poole, ega kavatsegi Dudley'de juurde tagasi minna. Seekord mõtleb ka Hermione, et võiks veeta vaheaja koos
Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt: kaelakeed, käeketid, kõrvarõngad jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. • Tähtsamad sulamid: • Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si). • Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. • Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad
süüdata ultra lahjasi küttesegusi. 2. Otsepritse jagab lahti millal on vaja rohkem gaasi, mis eemaldab õhu pumpamise kadu, sellega et tõmbab õhku läbi tavalise mootori liblika klapi. Tavalistes mootorites pihustid, isegi MPi(multi point injection) disain on nii vilets, et kütus pulberatakse sisselaske torustikus klappide juures, enne kui siseneb põlemiskambrisse. Miks mitte pihustada kütet otse silindrisse? Sellepärast, et seda on võimatu jagada ühtlaselt igalepoole. Hoopis vastupidi, pritse otse sisselaske tortustiku avasse kindlustab õhu ja kütte segunemise sama aegselt. Kuidas saab Mitsubishi lisada otsepritse ilma sellise probleemita? Järgmised 2 pilti näitavad seda: Mitte nagu tavalised mootorid GDI kasutab püst asendis sissevõtu kanalit, mida saadab nõgus
Õhk-vesi soojuspump kasutab ära välisõhus olevat soojust ning kasutab seda vedelike soojendamiseks põrandakütte jms. Need soojuspumbad on populaarsed Kesk-Euroopas, kuid on olemas ka seadmed, mis on spetsiaalselt valmistatud põhjamaises kliimas töötamiseks. Maasoojuspump Maasoojuspump kogub maapinda kogunenud päikeseenergiat. Päikeseenergia, mis on salvestunud maapinda, kaljusse või järvevette, soojendab plastmass-torustikus ringlevat vedelikku (alkohol/vesi) sedavõrd, et maasoojuspump[11] muudab need mõned kraadid soojaks tarbeveeks ning vesi-radiaatoreid või põrandakütet kasutades ka ruumiõhuks. Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse 1 kWh elektrienergiaga 2,54,0 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid kuni nelja kordne. Torustiku ehitamine maasse nõuab suuri investeeringuid, kuid pikemas perspektiivis on
_________________________________________________________________________ _________ masin töötab start-stop reziimis? on tarvis vähendada masina mootori müra? Masina osadele on raske/kerge ligi pääseda? Masin töötab kiiretel/aeglastel pööretel jne? Viskoosuse valik sõltub: Kui paksu õlikilet me vajame kontaktis? Kui raske/kerge on pumbata või transportida torustikus? Kui suur hõõrdumine on kontaktpindade vahel? 6. Kirjeldada lühidalt vintsi reduktori tahke määrde või õli vahetamise protsess. (Kirjeldan vintsi Mile Marker SEC12000) Vajalikud tööristad: 10 mm võti. 4 mm kuuskant. 6 mm kuuskant. Lapik kruvikeeraja. Näpitsad. Määrdeained: Valvoline Ceramic Paste.
Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt: kaelakeed, käeketid, kõrvarõngad jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. Tähtsamad sulamid: Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si). Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). Pronks on vase ja tina sulam. Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid.
------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia? Põhjavees, maapinnast 34. Milline soojuskandja voolab torustikus? vesi 35. Milleks kasutatakse maasoojuspumpa? Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks 36. Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa? Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites 37. Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis? Õigesti tuleb paigaldad Häired soojussõlem töös: 38. Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6)
3.2. Vee olemasolu pumbas (et ei käivitataks kuiva pumpa) kontrollib veerelee 8. Samasugune (11) peaks olema kasutusel ka pumbajaama põrandal võimaliku üleujutuse tuvastamiseks. See annab signaali dispets^erile ja/või lülitab pumba välja. Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam
p1-2 = h1-2 g bar p1-2 =2,4*860*9,81 =20248 Pa =0,2 bar Vastus: Kui torustiku pikkus on 25 m, on rõhukadu meetrites 2,4 m ja baarides 0,2 bar. Ülesanne 8 Antud: Hüdrosilindri kaugus pumbast: h =10 m Minimaalselt nõutav töörõhk silindris: pt =63 bar =6300000 N/m2 =63*105 Pa Eelmises ülesandes leidsime, et rõhukadu 25 m pikas torustikus on baarides 0,2 bar. Et leida kui palju on rõhukadu 10 m pikas torus on vaja rõhukadu jagada 2,5-ga. p1-2 Rõhukadu baarides: 6 0,2 2,5 =0,08 bar Et silindris oleks tagatud töörõhk minimaalselt 63 bar, peab olema pumba antav minimaalne
ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada. Eluruumide ventilatsiooni toimivust tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida ja vajadusel ka reguleerida. Kõige parem on seda teha pärast ventilatsioonitorustiku puhastamist. Puhastamise käigus eemaldatakse torustikus olevad võimalikud ummistused. Puhastamine soovitatakse läbi viia iga 10 aasta tagant, uusehitiste puhule esimest korda juba varem. Õhu liikumine ühest toast teise tuleb tagada juhistele vastavate uksepragude abil (ukse alaserva ja põranda vahel vähemalt 20 mm pragu) ning vajadusel ventilatsioonirestide abil. Kontrollige ukseprao piisavust pärast parketi paigaldamist. SunAIRi plasttorudega koos kasutatavad EH-Muovi sisse- ja väljalaskeõhu ventiilid ning
ülespoole. Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole. Paisu jalam on positiivse pinnavormi - näiteks mäe, künka või seljaku alaosa, mida ümbritseb vesi ning sinna on ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada. 3 Hüdrauliline löök esineb torustikus ja see on iseloomulik, kui hüdroajami abil toimub massi teisaldamine. Hüdrauliline löök. Voolava vee järsust pidurdamisest põhjustatud järsku rõhu suurenemine. Esineb: Paisude jalamil, Ventiilide, kraanide, torustikule monteeritud reg-seadmete kiirel sulgemise Pumpade jäsul seiskamisel Eriti ohtlik-pikkades torudes, milles suured vedelikumassid voolavad suure kiirusega Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter? Voolu suhe ristlõikepindala hõlmatud märg.
∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. Vähendamise võimalused: • Liikuva massi piiramine • Liikumiskiiruse vähendamine • Löögile alluva vedeliku ruumala suurendamine • Rõhuaku kasutamine • Kaitseklapi kasutamine • Lülitusaja pikendamine. 6. Kavitatsioon – nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Lehe hõljumiskiirus Vh määrame valemiga: 2 2 vh = S m/s. (5) õ kus 2 - materjali erimass tonni/m3; p- 1,2 kg/m3 - õhu erimass normaalse atmosfäärirõhu juures, õ - 1,6 - 2,0 kg/m3 surusüsteemidel; (5) S - materjali suurus piirides m. Õhu liikumistakistuse osatähtsuse vähendamiseks torustikus valitakse õhu liikumise kiirus võ tööolukorras 1,5-3 korda materjali hõljumiskiirusest vh suurem. (5) Risttahuka kujulise sahti ruumala tuleb leida, mis oleks vastav kiirusele ja õhukulule. Kasutades ringi pindala valemit, saab leida ristlõike pindala, millest saab standardite järgi tuletada kandilise sahti mõõdud. Toru diameeter arvutatakse valemiga : 4Võ d= =m v Kus V õ = õhukulu m 3 /s v= õhu kiirus m/s
Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 . Pindfilter- Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid. Mahtfiltrid- Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 10. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus? Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ???????
·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Kaido Voitra Tartu khk 10 6.10.2008 Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Kaido Voitra Tartu khk Pidurisüsteemi osad 1.Rattaandurid 2. ja 5.Piduri kambrid 3.ja 6.Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13.Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan
olla erineva kujuga, suur või väike. Võib esineda nii vaba kui ka uputatud väljavool. Jätkuks nimetatakse lühikest toru, millega varustatakse ava. Seejuures on jätkul ja aval erinevad hüdraulilised omadused. Kui ava on õhukeses seinas või kui ava servad on teravad (joon. 8-1, a), siis seina paksus ei avalda mõju joa kujule ja voolamise tingimustele. 45. Hüdrauliline löök Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse kiiruse kiirest muutumisest tingitud rõhumuutust torustikus. Rõhk muutub suletud klapi juures väga suureks, taga aga väiksemaks. Otsene löök on klapi ees tekkiv löök, kaudne löök on tagasi minevast veest tingitud löök. 46. Anuma tühjenemine Anuma tühjenemiseks vajalik aeg on kaks korda pikem sama mahu väljavooluajast konstantse rõhu all.See järeldus kehtib aga vaid silindrilise anuma täieliku tühjendamise puhul. 7 8
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge,
tasakaalu voolava vedeliku joas. Rakendades voolavale vedelikule energia jäävuse seadust saame, et voolava vedeliku koguenergia ei muutu niikaua kuni seda väljaspoolt ei lista või ei eemaldata. Võrrand: p+ρgh+ρv2/2 = const. Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad järgmis-test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus - vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus.
voolava vedeliku koguenergia ei muutu niikaua kuni seda väljastpoolt ei lisata või ei eemaldata § Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus. § Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1h2 vahe korral. •Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: •• torustiku pikkus / ristlõige / pinnakaredus •• liidete arv torustikus •• vedeliku voolukiirus •• vedeliku viskoossus Viskoossus – vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt). § Tekkepõhjuseks on molekulide vahelised jõud. Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted
Kui injektsiooni etapp on lõppenud toode kõvendatakse, eemaldatakse vormist ja viimistletakse. 39. Millised on nõuded kasutatavatele vaikudele infusioonimeetodite korral üldiselt? Vaik on poolkõvenenud olekus. Enne injektsiooni viiakse ta kuumutamise abil voolavasse olekusse. 40. Mida kujutab endast reaktsioonvalu? Kui suuri toooteid saab selle meetodi abil valmistada? Mis piirab maksimaalset detaili suurust? RIM meetodi korral komponendid segatakse ja tsirkuleeritakse torustikus pidevalt tardumise vältimiseks. Injektsioon viiakse läbi spetsiaalse segamispea abil, millesse komponendid antakse kõrgsurvetorustiku kaudu. Materjal pihustatakse vormi mõne sekundi jooksul sõltuvalt kasutatavatest materjalidest ja toote suurusest. RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem.
3. Torustiku ja kompressori parameetrite valikul tuleb arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku hilisem ümberehitamine on kulukas. 4. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt: läbivoolava õhu hulgast, pneumotorustiku pikkusest, lubatavast rõhulangust, kasutatavast töörõhust, torustikus olevate õhu liikumist takistavate elementide hulgast Suruõhu jaotamine Suruõhu jaotuse süsteem peaks olema dokumenteeritud Peamagistraal (PM) ühendab kompressorjaama tarbija võrguga. PM peaks olema niisuguse läbimõõduga, et hiljem saaks süsteemi laiendada. Jaotustorustik (JT) jaotab suruõhku tarbijate vahel. JT võib olla lihtjaotusega või ringjaotusega torustik Joonis 1. Lihtjaotisega suruõhu torustik
annaabi.ee 
