Seos alkaanide ja maailmapoliitika vahel (0)

Seos alkaanide ja maailmapoliitika vahel
Venemaa gaasist läheb läbi Ukraina Euroopasse ligikaudu 80%. Gazpromi tuludest kaks kolmandikku tuleb gaasist, mis on müüdud Ukraina gaasijuhtme kaudu.
Ukraina on Venemaalt saanud gaasi osta alati alla maailmaturu hinna. Vastutasuks on Ukraina pakkunud Venemaale turuhinnast oluliselt madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi bartertehingutega. Odav gaas on teinud Ukrainast ebaefektiivselt energiat kasutava riigi ja suurima gaasi importööri maailmas. Aja jooksul on kasvanud Ukraina võlg gaasi eest Venemaale. Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varastamises.
Esimesed probleemid Ukraina gaasimaksetega hakkasid kohe peale Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa on gaasikraani kinni keeranud 1992., 1993. ja 1994. aastal. 1993. aastal soovis Venemaa saada gaasivõla kustutamise eest kontrolli Musta mere laevastiku üle ja Ukraina tuumarelvi. Paraku jäi kokkulepe katki. 1995. aastal pakkus Ukraina Gazpromile 51%-list enamusosalust Ukraina gaasitööstuse privatiseerimisel. Leping jäi katki, sest Ukraina rahvasaaadikud keelasid gaasitööstuse varade erastamise. Seejärel sõlmiti leping, mis reguleeris gaasi transiidihinna, kuid ei lahendanud Ukraina gaasi tarbimisest kuhjunud võlga.
Venemaa ka karistas Ukrainat naftaembargo ja elektrikatkestusega kinnitades, et Ukraina oli neile võlgu 2.8 miljardit dollarit.
2001. aastal süüdistas Vene pool , et Ukraina gaasitorustikust on haihtunud 8.7 miljardit kuupmeetrit gaasi. Samal aastal lepiti kahepoolse lepinguga siiski kokku Ukraina võlgade osas Venemaale. 2005. Aastal peeti läbirääkimisi ka gaasihinna tõstmiseks maailmaturu hinnale. Ukraina pool teatas, et gaasihind üle 90 dollari tuhande kuupmeetri kohta laostaks nende majanduse. Aasta lõpus teatas president Putin , et Venemaa doteerib Ukraina majandust miljardi dollariga aastas. Et Venemaa elanikud maksavad gaasi eest rohkem kui ukrainlased . See olukord on Venemaale vastuvõetamatu.
2006. aastal alandas Venemaa gaasitorus rõhku, kuna uues hinnas ei oldud Ukraina poolega kokkulepitud. Leppe kohaselt oleks pidanud Ukraina poolsed gaasinäppamised Euroopale kinni maksma Venemaa. Gaasirõhu alandamisest tingituna kannatas gaasipuuduse käes kümmekond Euroopa riiki. Ukraina siiski ei tunnistanud gaasivargust omaks. Euroopa Liit hoiatas, et Venemaa ei saa teha Euroopast pantvangi hinnaläbirääkimistel Ukrainaga. 4. jaanuaril jõustunud lepingu järgi nõustus Ukraina maksma Venemaale 230 dollarit tuhande kuupmeetri gaasi kohta. Koos Turkmenistanist tuleva gaasiga kujunes selle keskmine hind Ukraina jaoks 95 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.Järgnevatel aastatel gaasi hind aina tõusis.
2009. aasta alguses vähendas Gazprom taas torustikus rõhku ja päev hiljem süüdistas Ukrainat gaasi varastamises.
Vene-Ukraina gaasitüli tõttu on gaasivarustus häiritud 18 Euroopa riigis.