Riikide Ühendus, mis on loodud ja vajalik arvestades kõiki endise NSVL riikide vahelisi tihedaid majanduslikke ja poliitilisi suhteid. Uus geopoliitiline ühendus endise NSVL territooriumil sai oma olemuselt üleminekuliiduks, mille liikmesriigid alles õppisid ja harjusid oma suveräänsusega endiselt oli väga tugev küll juba nähtamatu, kuid eksisteeriv poliitiline, ajalooline ning majanduslik side nende vahel. Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis).
Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina
ettevalmistamises ning kutseeksamite läbiviimises, on õpiku autor püüdnud käesoleva õpiku koos- tamisel arvestada eelkõige kutseõppe vajadusi ning soovinud leida sobivat tasakaalu aine teoree- tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest.
ettevalmistamises ning kutseeksamite läbiviimises, on õpiku autor püüdnud käesoleva õpiku koos- tamisel arvestada eelkõige kutseõppe vajadusi ning soovinud leida sobivat tasakaalu aine teoree- tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest.
Kõik kommentaarid