Referaat soojuspumpadest (0)

KOIGI KOOL
Referaat
SOOJUSPUMBAD
Koostaja : Aivar Siska
Juhendaja : Arvo Kangas
KOIGI 2012
Sisukord

Soojuspumbad

Kõige lihtsam on soojuspumba toimimise põhimõtte selgitamist alustada köögist – täpsemini – külmutuskapist. Nagu on teada, võetakse külmutuskapis olevatelt toiduainetelt ära soojusenergia ja antakse see edasi ümbritsevasse keskkonda. Soojuspumbad funktsioneerivad täpselt sama põhimõtte kohaselt, ainult vastupidises suunas. Ometi on ka siin määravaks põhimõtteks soojusenergia ülekanne.
Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele.
• Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad.
• Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog.
• Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks.
• Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni – vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele .
Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta.

Maasoojuspump

Maasoojuspump on soojuspump , mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest.
Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks.

Õhksoojuspump e. konditsioneer

Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume.
Jahutamine . Tavalisi ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +15°C välisõhutemperatuurini.
Jahutamine talvel. Konditsioneerile on võimalik lisavarustusena paigaldada talvevarustus. Sellisel puhul saab konditsioneeriga jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust, see tagab ka kuni -15°C välisõhutemperatuuri juures tõrgeteta töö.
Kütmine. Enamustel seadmetel on peal neli-tee klapp , mille abil pannakse konditsioneer tööle vastupidises suunas. Sellisel juhul saab kasutada konditsioneeri kütmiseks. ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneeri ei saa kasutada säästu saamise eesmärgil. Konditsioneer puhub küll sooja, kuid selle soojuse hind ei ole elektriradiaatori poolt toodetud soojusest eriti palju odavam. Samuti muutub tavaline konditsioneer miinuskraadide saabudes ebatöökindlaks.
Õhu puhastamine. Enamustel seadmetel on standardvarustuses pestavad kapronfiltrid mis puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Eraldi lisavarustusena on võimalik peale tellida plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit.

Õhk-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE .
Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet , mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE

COP

Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst.
COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga
..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust.
Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d.
Õhk vesi soojuspumba aasta kesmine COP võrrelduna elektriküttega on 2 või pisut rohkem.

Energia jäävuse seadus

Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus.
Mistahes suletud süsteemi energia on kõigis protsessides jääv; ta võib ainult muud liiki energiaks muunduda või süsteemi ühelt komponendilt teisele kanduda.
Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi.
Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest , siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda.

Kasutatud kirjandus
http://www.maakyte.ee/tooted/soojuspumbad-2 (05.11.2012)
http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=76 (05.11.2012)
http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=39&smid=76&mcat=79 (05.11.2012)