v 1=1,42 , v =1,11 , v 3=26,57 , v 4=1,25 , v 5=1,9 arvutamise teel järgnevalt: s 2 s s s s Kõikide ristlõigete puhul on tegemist laminaarse voolamisega, vaid viimase ristlõike puhul on tegemist turbulentse voolamisega. 9 4. ISESEISEV TÖÖ NR. 4 4.1Ülesanne Ülesandes tuleb arvutada torustiku rõhukadu barides, kui torustiku pikkuseks on 100 meetrit. Kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s ja kohalike takistuste summa on 30. 4.2 Lähteandmed Variant 2 Torustiku siseläbimõõt: d=16 mm=0,016 m Vedeliku voolukiirus: v=2 m/s Vedeliku tihedus: p=850 kg/m3 Torustiku pikkus: l=100 m Kinemaatilise viskoosuse tegur: ν=25 mm2/s=0,000025 m2/s Kohalike takistuste summa: Σ=30� 4.3 Lahendus
Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne
.. 10 Töö ülesanne 2..................................................................................................... 14 Arvutused............................................................................................................. 14 Kokkuvõte............................................................................................................. 16 2 Töö ülesanne Katseseadmete konstruktsiooni ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega tutvumine; Erinevatel vedeliku voolamise kiirustel hõõrdekoefitsendi ƛ ja kohttaksitusekoefitsendi ζi väärtuste eksperimentaalne määramine; Torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; Tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Iga uuritava torustiku elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 5 erineva kulu juures. Mõõtmistulemused on esitatud TABEL 1.
.............................................................................................14 Leian ühe töötsükli õhukulu..................................................................................................14 Leian töötsüklite arvu tunnis.................................................................................................15 Leian õhukulu ühes tunnis.................................................................................................... 15 Torustiku läbimõõt................................................................................................................16 Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused...........................................17 Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu................................................................18 Pneumojaotite valik...............................................................................................................18
3 vedeliku samba kõrgusest ja staatilisest rõhust ning - kineetilisest energiast, mis sõltub Sele 2.10 Vedeliku vooluhulk vedeliku voolu kiirusest ja rõhkude vahest. Kuna vooluhulk on torustiku igas Siit saadakse Bernoull'i võrrand: punktis ühesugune, siis juhul kui p v2 torustiku ristlõige on torustiku erinevates g×h+ + = const. punktides erinev (A1 ja A2) siis 2 voolukiirused nendes punktides on vastavalt (sele 2.11): Sama võrrand kujul rõhk-energia
mine) alaneb staatiline rõhk õhuvoolu kogurõhk jääb samaks 2. Rõhu langus mingil toru lõigul on võrdne kogurõhkude vahega selle lõigu otstel 3. Õhu väljumiskohas koosneb õhu kogurõhk ainuüksi dünaamilisest rõhust, s.t õhuvool omab seal ainult kineetilist energiat. Väljudes torust õhk hajub atmosfääri ja tema kineetiline energia kaob, s.t väljumiskoht kujutab endast ka rõhukadu Rõhukadusid torustiku pikkusel kirjeldab Darcy-Veisbachi valem: 1 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS l v2 p t = d 2 kus - hüdrauliline takistustegur, l toru pikkus, m d toru diameeter, m v2 - õhuvoolu dünaamiline rõhk arvutatud õhuvoolu keskmisel kiirusel torus, Pa
Torustikud 1.35 Lühikesed torustikud Lühike torustik koosneb suhteliselt lühikestest torulõikudest ning nendevahelistest kohttakistustest. Arvutuse eesmärk võib olla: - määrata H, mida on tarvis Q juhtimiseks läbi teadaolevate andmetega torustiku. -määrata Q läbi torustiku, kui H ning torustiku andmed on teada - määrata torustiku läbimõõt d, et teadaoleva survekõrguse H puhul torustik laseks läbi Q.
projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele; · Torustiku purunemise oht kõrgetel rõhkudel, mis nõuab torustiku pidevat hooldamist; · Tundlikkus keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest vedeliku viskoossus on sõltuv temperatuurist; · Suhteliselt madal kasutegur; · Tsentraalse varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis; · Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas?
Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on madal kasutegur ja teatud juhtudel (näit auto piduriseade) ka suured mõõtmed ning mass. Suruõhu eelised Õhku leidub maakeral igal pool, suruõhu saamine on võimalik kõikjal. Suruõhku saab torustiku abil transportida suhteliselt kaugele, töötanud suruõhu võib lasta välisõhku. Suruõhu varu saab koguda mahutisse, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Suruõhuseadmeid temperatuuri kõikumised ei mõjuta. Suruõhu kasutamisel pole plahvatus- ja süttimisohtu, ei pea kasutama erilisi turvavahendeid. Suruõhk on puhas energiakandja. Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav
l w2 ph = d 2 w 2 pkt = 2 3 1a) ===0,0346 1b) ===29,68 6. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil = 0,316 Re-0,25 1) =0,316*14074-0,25=0,029 7.Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused Sirgetes torudes voolamise arvutused Hõõrdekoefitsent Torustiku Kiirus, Rõhukadu, Hõõrdekoefitsent emp võrrandi osa Katse m/s Re Pa Eu alusel E 1 1,08 14007,35 2203,24 1,875579 0,0348 0,0290 E 2 1,30 16748,22 2203,24 1,311928 0,0244 0,0278
tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu ph ja kohttakistuse rõhukadu pkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil kus , pkt vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, hõõrdekoefitsent, l-
qv qv =0,98 q q = 0,98 0,000314 q= 0,98 =0,00032 m3/s =19,2 l/min Vastus: Silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus on 19,2 l/min. Ülesanne 7 Antud: Torustiku siseläbimõõt: d= 24mm =0,024m Vedeliku voolamise kiirus: v= 1m/s Vedeliku tihedus: = 860kg/m3 Torustiku pikkus: L =25 m Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur: = 20 mm2/s = 20*10-6 m2/s Kohalike takistuste tegurite summa: =20 Leida: Milline on rõhukadu meetrites ja baarides-? Lahendus: Leiame kogu rõhukao vedeliku voolamisel kahe vooluristlõike vahel. See on arvutatav hõõrdekadude ja kohalike kadude summana: h1-2 = hh1-2 + hk 1-2 m
g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leidke, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt, mm, et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v m /s. Valige sobiva läbimõõduga terastoru standartsete toru läbimõõtude reast ( toru läbimõõt ja seina paksus). Vt lisa 1. Millist maksimaalset rõhku (bar) talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm] = 400 N /mm2? Antud: q=60 l/min (dm 3 /min) =0,001 m 3 /s v= 3 m/s d=? (mm) Lahendus: q=v A A= qv 0,001 1 A= = m2 3 3000 d2 4 A A= d =
kiirus samas vedeliku voolus on pöördvõrdeline voolu ristlõike pindalaga. v1/v2 = A2/A1 15.Rõhulang voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Voolav vedelik kaotab liikumisel energiat, mis kulub voolamisel esinevate takistuste ületamiseks. Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: · hõõrde- ehk lineaartakistused · kohalikud takistused Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on põhjustatud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu aga samuti vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele. Sõltuvalt vedelikuosakeste liikumise iseloomust eristatakse vedeliku voolamisel torudes kahte voolureziimi: · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku
Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali maasikonsentratsioon sõltuvalt materjali iseloomust. 2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3. Määrata sõltuvalt torustiku trassist torustiku takistus ja vastavalt rõhu lang. 4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator
kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata transportida suhteliselt kaugele, puudub ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Jõud: Paljudel juhtudel puudub vajadus Suruõhku ei kasutata suurte jõudude kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust
ν 0,0008 v 3 × d 3 1,03 ×0,4 ℜ3= = =515 515<2300→ laminaarne voolamine ν 0,0008 v 4 × d 4 0,23× 1,8 ℜ4 = = =518 518<2300 →laminaarne voolamine ν 0,0008 v 5 × d 5 0,28 ×1,5 ℜ5= = =525 525<2300 → laminaarne voolamine ν 0,0008 Vastus: 4. Ülesanne – rõhukaod Antud: Torustiku siseläbimõõt d=20mm=0,02m Vedeliku kiirus v=3m/s Vedeliku tihedus =900kg/m3 Torustiku pikkus l=120m Viskoossuse tegur ν=32mm2/s=0,000032m2/s Kohalike takistuste summa ∑ξ=45 v×d Leian Reynolds’i arvu. ℜ= ν 3 × 0,02 ℜ= =1875 0,000032 m2 /s Kuna Re=1875 ¿ 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega. 64
Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojendab suvel tarbevett ja hoiab talvel ruumi temperatuuri miinimumtasemel. Tahkekütuse katel on põhiliseks kütteelemendiks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi.
veeneelude, torude ja seadmete süsteem. Reovee ärajuhtimine toimub kas isevoolu või ülepumpamise teel. Vajadusel tuleb reovesi ka puhastada enne suubumist ühiskanalisatsiooni. Hoonekanalisatsiooni projekteerimist, paigaldamist kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamist reguleerib standard EVS 846:2003. Hoonete kanalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja ehitatakse üldjuhul isevoolsena, kus normaalse töö tagamiseks tuleb ette näha ka torustiku õhustus. Hoonete kanalisatsioonisüsteemide ehitamisel või renoveerimisel tuleb jälgida, et reovee omadused ei ohustaks ühiskanalisatsiooni ega looduskeskonda. Kõik materjalid, seadmed ja muud koostisosad, mida kasutatakse hoonekanalisatsiooni ehitamisel, peavad vastama Euroopa standarditega kehtestatud nõuetele. Hoone kanalisatsioon kanaliseeritakse kinnistukanalisatsiooni. Kinnistukanalisatsioonis tuleb reeglina kasutada lahkvoolset
tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil 2 1 ρw Δ ph =λ d 2 2 ρw ∆ pkr =ζ
ning liikurmasinail kuni 5...8 km. Skreepereid liigitatakse:kopamahu järgi: väikese (kuni 5 m3), keskmise (6...15 m3) ja suure (üle 15 m3) mahuga; agregaatimisviisi järgi: haake-, poolhaake- ja liikurskreeperid;juhtimisviisi järgi: tross-plokk- ja hüdrojuhtimisega; laadimisviisi järgi : liikumisjõul laaditavad (veduki või tõukuri mõjul) ja sundlaadimisega (elevaatoriga); kopa tühjendusviisi järgi sund-, poolsund-ja vabatühjendusega. 4)Kaevikuta torustiku paigaldamine Torutikke (veevarustus, kanalisatsioon, gaas, küte) ja kaableid paigaldatakse kas lahtise või maaaluse tehnoloogia abil. Raudteede, maanteede ja tänavate alla torustiku paigaldamine on tihti odavam kaevikuta meetodil , kasutades vastavaid läbindusmasinaid. Tänavate sulgemine, asfaltkatte lõhkumine, kaeviku kaevamine ja selle täitmine ning hilisem katendi taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid.
Kütusetorustiku lekete kontroll Lekked torustikust puudusid, torustik polnud vigastaud ega deformeerunud Väljalaske süsteemi kontroll Väljalaske torustikul puudusid vigastused, kinnitus detailid olid korras, ühenduskohtades puudusid tahmalaigud ( torustiku hermeetilisus korras ). Rihma pingsuste kontroll Veepumbarihm, konditsioneeri ajami rihm, roolivõimu pumba rihm, hammasrihm Rehvi rõhu ja konditisiooni kontroll Rehvirõhud korras, mustri jääk piisav Tühikäigu kontroll 850p/min vastab tehase nõuetele Aku kontrollimine Puhtus, kinnitus ja laetus Jõuülekande hooldus
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad töötavad sageli kahekaupa tõstavad koos raskeid torusid, ulatavad paarilisele kätte vajalikud tööriistad jms. Kasutatakse mitmesuguseid tööriistu torutangidest, torupainutajast ja
2 4,5 0,24 1000 24 Vee temperatuur - (25°C) hti=1,5mH2O - survelang imitorustikus v - 1-2,5 m/s vee kiirus ds toru läbimõõt DN standardist valida (mm) Põ 760 mmHg 101,325 kPa Baromeetrilise õhurõhk Valime standardsed torud, DN 100, DN 125, DN150, DN 200 Q = 28 l/s igaks juhuks = g erikaal (vesi erikaal 1000 kg/m3 tihedus; g 9,8;) N/m3 = 9,8*1000=9800 m/s =0,04 p2/ = 24000/(9,81*1000) = 2,45 Ülesandes oleva torustiku karakteristiku arvutamise võrrandi: H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,028/0,0079)2/2*9,81)=267,19 m H=2+1,5+4,5+2,45+84,52+((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 95,23 m H=2+1,5+4,5+2,45+34,01+((0,028/0,0177)2/2*9,81)= 44,59 m H=2+1,5+4,5+2,45+8,21 +((0,028/0,0312)2/2*9,81)= 18,70 m Survelang hts survepoolel arvutatakse Darcy valemiga hts=0,04*(1000/0,1)* ((0,028/0,0079)2/2*9,81)=256,11 m hts=0,04*(1000/0,125)*((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 84,52 m hts=0,04*(1000/0,150)*( ((0,028/0,0177)2/2*9,81))= 34,01 m
tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi
Kui liivapaber on kulunud tuleb see välja vahetada. Kruntimis-, värvi- ja kuivatuskambrid. Kruntimiskambris toimub eeltöö auto värvimiseks värvikambris autot värvitakse ja kuivatus kambris kuivatatakse. Töö lõpetamisel puhastada ja korrastada oma töökoht ja tööriistad panna sinna kust sa nad võtsid. Kindlasti peaks töö ajal töötama ventilatsioon. Ventilatsiooni filtreid tuleks vahetada kui need ei tööta enam hästi. Ning tolmust puhastada kambri laeosa ja torustiku seinad. Kompressor. On tööriist mille abil töötavad enamus teisi tööriistu näiteks ekstsentriklihvija ja värvipüstol. Kompressori hooldamine: Kompressoriruumi peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, millest kompressor valmistab suruõhku, kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi,kompressoriruumil peab olema jahutusventilatsioon, et vältida kompressori ülekuumenemist.
kolme põhilist meetodit: Otsene laadimine: Elektrood pannakse värvireservuaari või värvitorustikku. Pihuse laadimine: Pihustatud vedelik satub elektrivälja düüsist väljudes. Elektriväli tekitatakse elektrostaatilise induktsiooni, koroona või ühe või enama elektroodi abil (rõngaselektrood või elektroodide võrk). Tribomeetriline laadumine: Kasutatakse hõõrdumist, mis tekib värvi söötmisel värvipritsile. Värv hõõrdub vastu torustiku seina ja laadub. Elektrostaatiline pealekandmine Meetodi olemus: lakk dispergeeritakse (pihustuspüstolites, kiirestipöörlevatel ketaselektroodidel jne) ja dipergeeritud osakesed laaditakse potentsiaalide vaheni laki ja toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk () laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%) sobib eriti karkassmööblile sanitaarsed tingimused rahuldavad protsessi mehhaniseerimisaste on kõrge
....................................................................................................................................... 28 3 SISSEJUHATUS Energiatõhususe ja tehnoseadmed aine raames on antud kursuse projekt, kus tuleb leida ühe pere elamu aastane küttekulu rutmeetrile, küttelahendus, ventilatsiooni lahendus, tarbevee torustiku lahendus, kui ka kanalisatsiooni torustiku lahendus. Eelnevalt mainitud probleemide lahendamiseks on abiks lektori käest saadud tunnikonspektid, eesti standardikeskuse standardid ning kõik mis leidub interneti avarustes. Kõik selle mainitu eesmärk on näha kuidas toimub hoone energiatõhususe leidmine ning kuidas projekteerida hoonesse vajaminevad torustikud ja tehnoseadmed. 4 1
Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub vee soojendamiseks. · Sisselülitamisel kulub suhteliselt kaua aega, et tuba läheks soojaks. · Oht ülekütta ja vesi keema lasta. · Palju torustiku ja muud tehnikat. · Vajab eraldi ruumi Tehnika jaoks. Keskkütte plussid: · Keskmised ehituskulud. · Võimalus automatiseerida. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida.
liituvat toru. Neis kogumistorudes voolab külmakandja. Ei kahjusta põhjavett Surutakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Veekollektor Väga hea soojusallikas soojuspumbale Veekogud peavad olema küllalt suured ja sügavad Luba keskkonnateenistuse poolt Paigaldatakse kas tiiki või järve. Maasoojusenergia plussid küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe, brikett, puu, gaas, petrool- ja õliküttega torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25a. 3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees Keskkonnasõbralik Võimalik toota elektrit Kasutada suvel jahutusena Stabiilne sooja- ja elektrihind Miinused Suhteliselt kallis (alates 3800) Tulevik Aastaks 2020 25% kogu tarbitavast energiast peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Sõltumatus tarnijast Tänan tähelepanu eest
Pneumaatika ja Hüdraulika süsteemi võrldus. Pneumaatika. Plussid: Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal. Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus:
Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga
2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed
Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid On olemas palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades vundamendi eripära ja kasutuskohta. 5 1.1.1 Styrofoam XPS
osakesed erinevates voolu osades erineva kiirusega. Tavaliselt defineeritakse vedeliku liikumise keskmist kiirust vooluhulga kaudu. Vedeliku voolu keskmiseks kiiruseks loetakse sellist vedeliku kõigi osakeste ühesugust kiirust, millega liikudes annavad nad tegelikule vooluhulgale vastava vooluhulga. Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on suurem 2300, on tegemist turbulentse voolamisega(v max=1,2Vkesk). Kui Re on
Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare
Raudteetransport Lõuna-Louisiana sadamat ühendab kolm magistraalraudteed:Kaks Mississippi jõe idarannikul ja üks läänerannikul.Union Pacific,mis asub läänerannikul,pakub teenuseid USA lääneturgudele.Canadian National ja Kansas City Southern,mis asuvad idarannikul,teenindavad USA,Kanadat ja Mehhikot. Torutransport Kuus suurimat nafta- ja gaasijuhet on sadamaga ühenduses.Sadam võimaldab töödelda üle 500 000 barreli toornafta päevas ning kõik see liigub mööda 48- tollise torustiku. Õhutransport New Orleans International lennujaam on minuti kaugusel sadamast ning see on reisijate kui ka kommertsteenuste vahetuspunktiks mitmete lennujaamadega USAs,Mehhikos,Euroopas,tsentraal- ja Lõuna-Ameerikas ning Kanadas.Teise regiooni lennujaamad,nagu näiteks St.John,pakuvad era-,äri- ja õhukaubaveoteenuseid ning ladustamist. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.portsl.com/index.htm 2. http://en.wikipedia.org/wiki/South_Louisiana
• Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat
agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H Click to edit Master text styles · Iseloomustab energiat, mida pump Second level pumbatavale vedelikule ajaühikus Third level annab. Fourth level
1. Hüdroajami eelised ja puudused – EELISED: Suured jõud väikeste komponentidega; Kulgev ja pöörlev liikumine; Täpne positsioneerimine; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed;
parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed
pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi. Korpus tavaliselt malimist, tiivik soolase vee puhul messingist. Võib tekkida ka kaviatsioon ehk, et õhumullide lõhkemine, mille energia lõhub labasid. Tavaliselt käitatakse elektrimootoriga. Kasutatakse vee, kütuse reovee, õhuventilatsioonides ja üleüldiselt on enim kasutatud pumba liik ja üsnagi kasutuskindel. Hammasrataspumump- Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad
; A2 =? S 2 A1 S1 A1 = S 2 A2 A2 = S1 10 240 A2 = = 24mm 2 100 F2 A1 F1 = A2 2500 240 F1 = = 25000 N 24 Vastus: F1 = 25000N ja A2 = 24 mm². Ülesanne 8 Torustik, mille siseläbimõõt on d=6 mm, voolab vedelik kiirusega v=6 m/sek. Vedeliku tihedus on =900 kg/m3. Arvutage, milline on rõhukadu meetites ja baarides, kui torustiku pikkus on l=30 m. Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on v=45 mm 2/s. On teada, et kohalike takistuste tegurite summa on = 8 Antud: d=40 mm=0,04m v=6 m/sek =850 kg/m 3 l=220 m v=60 mm2/s=6*10-5m2/s = 45 Leida: h1-2 = h1-2 + hk 1-2 L v2 hk 1-2 = * d 2g vd 6 * 0,04 Re = = = 4000 turbolentne voolamine v 6 * 10 -5 0,3164 0,3164 = 4 = 4
5 Kasutuskontsentratsioon 0,5-2,0% s.o. 50-200ml/ 10 liitri vee kohta. Eriti mustade pindade puhul kasutada kõrgemat kontsentratsiooni. Kasutamine: Pesulahuse kontsentratsioon valitakse vastavalt puhastavale pinnale mustusastmele. Töölahus kantakse pinnale ja lastakse toimida 5-15 minutit, vajadusel harjatakse mustus lahti ja loputatakse korralikult leige veega. DESO+ pesuaine Vaktol GL Regina Kanalisatsiooni torustiku, WC inventari ja küttesüsteemide tugevalt happeline puhastusvahend Eemaldab pindadelt ladestunud Ca ja Mg soolad, rauaühendid ja uriinisoolad. Kasutamine: Vaakumtualettide korral kasutada vastavalt süsteemi juhendile. Kontsentratsioon 0,1-1 liitrit torustiku meetri kohta. Leotusaeg olenevalt mustusest kuni 6 tundi. Pärast pesu loputada süsteem puhta veega. Eemaldab fajansspindadelt hästi roostet pinda kahjustamata. Kasutuskontsentratsioon 3-8%. Küttesüsteemide läbipesul
tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: 1) aurustist, 2) kondensaatorist, 3) kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) 4) paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus.Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemispunkt. Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100 ºC. Rõhku kahekordistades on vee keemispunkt 120 ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80 ºC
ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos,
3 12. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur Torustikud valmistatakse roostevabast terasest. Torustike ülesehitamiseks kasutatakse standardiseeritud tollimõõdustikus torusid. Üldkasutatavad mõõdud on seejuures 1-4 tolli, ehk 25, 36, 50, 75 ja 100 mm. Torustike läbimõõdud antakse sisemise mõõduna. Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/3600 W)1/2 Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku. Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi, soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks, liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks.
Fifth level Colosseum seest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PRAKTILINE AIATÖÖ.KÄSIRAAMATUD Arenev tehnoloogia- Rooma veemajandus Võtsid tarvitusele veejuhtmed ja torustiku Akvedukt ehk veejuhe Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AIANDUSALASED VÕTTED Metallis ja puust labidad. Maakirved, erinevad tööriistad. Taimi kasvatati kõrgematel puust äärtega peenardel. Pinnase kuivust parandati kive ja potikilde peenra põhja pannes.
annaabi.ee 
