soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõneleja; -teenuste/toetuste/muuabi määraja; -partner võrgustikus; -tugiisik; -ekspert!!!; -lisaressursside taotleja; -arengukava hoolekandeosa koostaja; -teenuste kvaliteedi roll; -analüüsiga info hankimine; -sotsiaalregistri pidamine; -õpetaja/eeskuju; -õppija/oma töövõime ja elurõõmu sülitamine. Lapse väärkohtlemine: on tegu või tegevusetus, mis pidurdab lapse arengut või valmistab talle kannatusi
arste, ülikooli professoreid ning advokaate. Proua Tamm rõhutab ja nõuab Alice hoolekandele paigutamist ning peab seda sotsiaalhoolekande ülesandeks. 3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs Juhtumikorraldus saab alguse kliendi hindamisest. Alates esimesest kokkupuutest kliendiga kogub juhtumikorraldaja järjepidevalt teavet kliendi probleemide ja vajaduste kohta, mõnikord toimub see isegi enne, juhul kui juhtumikorraldaja poole pöördub kliendi probleemi pärast kolmas osapool (Narusson, 2006, lk 34). Siin kohal saab tuua näite Alice'i juhtumi puhul, kus proua Tamm oli see, kes võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda turvaliselt elama ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist. Barker 1995
Olgu probleem milline tahes, esmalt pöördub vang kontaktisiku poole, kes lahendab selle ise või suunab küsimuse teisele ametnikule (näiteks psühholoogile, sotsiaaltöötajale), kuid ta peab olema kursis, et vangil on selline mure. Seega on kontaktisiku peamiseks tööülesandeks vahendada ja lahendada kinnipeetavate probleeme seda kutsutakse vanglas juhtumikorralduseks. Igal vangil on oma kontaktisik, üks kontaktisik on tavaliselt 3040 vangi juhtumikorraldaja. Veel vastutab kontaktisik selle eest, et vang oleks vabanedes valmis ühiskonnas õiguskuulekalt toime tulema: kui inimene tuleb vanglasse karistust kandma, siis kontaktisik hindab kindlat metoodikat kasutades tema senise elu ja tegevuse põhjal tema riskid ehk otsib vastust küsimusele, miks on inimese elukäik ta vanglani viinud. Seejärel määrab kontaktisik tegevused (seda nimetatakse vangi individuaalseks täitmisplaaniks), mida peab vang vangistuse ajal tegema, et tal oleks pärast
loomiseks); avalikkuse teadlikkuse tõstmine (konverentsid, koolitused osapooltele, hea tava käsiraamat tööandjatele); töökohtade kohandamise skeemi väljatöötamine. PITE projekti tulemusel avati spetsiaalselt puudega inimeste tööhõiveteemaline kodulehekülg www.pite.ee, kus saab tutvuda projekti aruannete ja välja töötatud käsiraamatutega. Samuti on projekti tulemusel palgatud igasse tööhõiveametisse spetsiaalselt puudega inimestega tegelev juhtumikorraldaja, kes on saanud juhtumikorralduse, töökohtade kohandamise ja puudealase teadlikkuse koolituse. Eesti invapoliitika üldkontseptsioonis esitatud mõistete kohaselt tähendab väljend "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2 on "puude" 10 mõiste eeltooduga enamvähem sama
et parandada probleemide lahendamist ja vähendada suitsiidimõtteid. (kuigi see ei ole olnud efektiivne pikaajalise riski vähendamisel) (Rudd jt., 1999) 24. Kasuta lehtri kontseptsiooni kvaliteese järelravi tagamiseks . Lehtri kontseptsiooni puhul on tegemist juhtumikorralduse protokollide loomisega, kus klient ja kogu informatsioon kliendi kohta läheb ühele kontakisikule. (Chiles ja Strosahl, 2005). See võib olla vaimse tervise nõustaja, kriisisekkuja, juhtumikorraldaja või muu vaimse tervise professionaal. Infot tuleb saata nii, et kõik ravivad spetsialistid saavad jagada kõiki andmed. See on eriti oluline, kui töötatakse suitsiidsete klientidega, sest erinevatel spetsialistidel võivad olla väga erinevad ideed, kuidas nendega töötada, jättes nii kliendi segadusse ja hämmeldusse. Isikul, kes on määratud kontaktisikuks peaks olema (1) selge lähenemine probleemile, mis on sõnastatud raviplaanis; (2) konkreetne viide, millist rolli iga
annaabi.ee 
