Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA
Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva.
alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87 Põhivarade tootlus (01.01.2003) = puhasmüük / põhivara = 55364792 / 10489427 = 5,27 Tootmisvarude tootlus (31.12.2003) = 40557405 / 40000 = 1013,94 Tootmisvarude tootlus (01.01.2003) = 54636221 / 1512259 = 36,13 Tootmise ja aktsiakapitali tulukuse hindamine. Müügitulukus (31.12.2003) = müügikasum * 100 / puhasmüük = 3992529 * 100 / 38519434 = 10,36 % Müügitulukus (01.01.2003) = 1527549 * 100 / 55364792 = 2,76 % Juhtkond parandas oma töö põhilises tulutegevuses. Varade puhastulukus (31.12.2003) = puhaskasum * 100 / koguvara = 3428912 * 100 / 20138254 = 17,07 % varade tulutoovus. Varade puhastulukus (01.01
Varad=kohustused+omakapital Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18
netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega. a) Koostage firma plaaniline raamatupidamisbilanss, mis peegeldab laenu kasutamist; b) Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja ülalmainitud moel kasutamist? c) Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Lahendus: a)raamatupidamisbilanss Varad Kohustused ja omakapital
akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks Koostage firma raamatupidamisbilanss, mis kajastab laenu kasutamist Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist Varad Kohustused ja omakapital raha 15978 kreditoorne võlgnevus 54325
Erinevate e/v tegevusvaldkondade koordineerimissüst, hõlmab arendus ja uurimistegevust, tootmist, turundust. TEGEVUSPÕHINE EELARVEST- määratakse kindlaks ja eelarvest E-per-il vajalike väljundite(kulukandjate) kogus ning väljundite saavutamiseks vajalike ressursseide kogus, tehtavad kulutused. Eelarve funkts- tegevustulemuste ennustamine, ressursseide jaotamine, tegevustulemuste kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam. TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl tellimuse optimaalse suuruse määramine tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest. EOQ mudeli abil püütakse määratleda tellimuse suurus. III OSA KULU (= kasutatud hulk*ühiku hind) Jag.:1
inimesi? Kes nad on? probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse 14)Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks minimeerida? See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Süsteemi eesmärk on kulude minimeerimine, seda tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Iga protsessi, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb minimeerida(personal, põhivara, aeg, ruum, energia) 15) Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitus. Kadudena käsitletakse kõiki tegevusi,
Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud 3458633/256044 = 13,5 Tootmise ja aktsiakapitali efektiivsuse näitajad Müügitulukus = müügikasum*100 /puhasmüük % 636990 *100 / 3673073 = 17,3% Varade puhastulukus = puhaskasum * 100% / koguvara 3673073 / 7557985 *100 = 48,5% Tulu aktsionäride omakapitali kohta = (puhaskasum - eelisdividendid) / omakapital 3673073 / 1919674 = 1,91%
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
Coefficients Standard Error vabaliige Intercept -2,005799 1,6744575692 tõus a Läbimüük, tuh. kr 0,0588036 0,0081338557 mudelit otsitakse kujul y= ax + b a) Tootmisvarude sõltuvust läbimüügist kirjeldab mudel Y=0,059X - 2,006, b) läbimüügi suurenedes 1000 krooni võrra tootmisvarud suurenevad 59 krooni võ c) Y=0,059X-2,006 = 13,334 Kui läbimüüki suurendatakse 260 tuh kroonini, siis tootmisvarud peaksid olema
Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha Puhaskasumi maksimeerimine Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine Prognoosimine ja planeerimine Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine Koordineerimine ja kontroll
Põhivarade käibekordajad = müük/põhivara Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid kasutatakse efektiivselt, madal käibekordaja näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. Põhivarade käibekordajat mõjutavad ka sellised tegurid nagu põhivara maksumus, kasutamise aeg (alates soetamisest), amortisatsiooni arvutamise meetodid ja liisingu korras põhivarade kasutamise aste. · Tootmisvarude käibekordaja näitab mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse, ringleb. Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulud / varud Tulemus näitab mitu korda aastas vahetuvad varud. Mida kõrgem tulemus on, seda efektiivsemalt on varusid juhitud. Tootmisvarude käibekordaja näitab samuti, mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse ringleb. Madal käibekordaja näitab kas materiaalsete varude liigsust või raskusi nende
huvid allutatakse rühma huvidele; •Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. TÄPSELT AJASTATUD TOOTMISSÜSTEEMI (JIT) PÕHISEISUKOHAD •Toodangu mahu ja nomenklatuuri operatiivne reguleerimine, selle kohandamine igapäevase nõudlusega; •Stabiilse kvaliteedi tagamine igas tootmislõigus; •Inimteguri aktiveerimine, sest inimene loob ja teenindab süsteemi; •Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 1.Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega; 2.Minimiseerida tootmisvarud; 3.Minimiseerida tootmispartii suurus; 4.Minimiseerida seadmete seadistamisajad ja kulud; 5.Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel; 6.Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi; JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 7
3. Efektiivsuse analüüs Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. Efektiivsuse kordajad on järgmised. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk Näitab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, kuna vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest. Eelnimetatu võib olla ka seotud materiaalsete varude oodatava hinnatõusuga
Vigastamata, kahjustamata tellimused saadakse: veatud tellimused /kõik tellimused%. üritatakse suunata ladudest mööda. Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja MUDA vormid: 70 % vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 1. Ületootmine. Detailide tootmine, mille pole tulnud tellimust, viib tootmisvarude Sellise analüüsi võib teha ühe kliendi, jaotuskanali, regiooni, tarneallika või mis tahes muul vähendamisele. Suurendab laopinna vajadust tasandil. 2. Ootamine. Töölised (tööpingid) ootavad mingit eelneva protsessi taga. Aega ei kasutata effektiivselt.
1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14
Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7
Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7
4. Efektiivsusesuhtarvud Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. 4.1. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk (algsaldo+lõppsaldo/2) 2011.a. 147 608/(24 982+24 210/2)= 6.0 2010.a. 100 012/(24 883+24 982/2)= 4.0 Näitab kauba ja tootmisvarude käsutamise ja müügi efektiivsust. Nordeconi väga madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel. 4.2. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / lühiajaline võlgnevus (keskmine) 2011.a. 147 802/(34 645+31 266/2)= 4.48 2010.a. 99 312/(41 204+31 266/2)= 2.74 Nimetatud näitaja kõrge väärtus räägib nõuete kõrgest konverteeritavusest rahalisteks vahenditeks
valemis saadud näitaja) Kas suhtarvuna või protsentnäitajana. Kui laekumisaeg ületab ostjatele antavat tasumise tähtaega, siis võib see viidata kas lohakatele ostjatele või nende likviidsusprobleemidele. Probleem võib tuleneda ettevõtte oma töötajate halvast tööst, kes peavad arvete laekumiste arvestust pidama. 3. Varude käibe kordaja - mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügi efektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskne jääk Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varude kiirele heale kasutamisele ning ettevõtte paremale likviidsusele. Näitaja madal väärtus võib viidata liigsetele tootmisvarudele või raskustele varude realiseerimisele. Näitaja võib olla ka suhteliselt madal või langeda. Võib tekkida situatsioonis, kus mingit varud hakkavad kallinema. 4
a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 5 Dokumentatsioon Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodang, lõpetamata toodang arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes. Kõik väärtused (olenemata säilitamise kohast)
Monopoolsetel ettevõtetel seda probleemi ei tekki. 2. RAHA LAEKUMISE PERIOOD (RLP) seda iseloomustab nõuete tasumise aeg päevades. Kui laekumisaeg ületab oluliselt ostjatele antava arve tasumise tähtaja, siis tähendab see seda, 360 päeva . et konverteerimisprotsess on aeglane ja ettevõtte raha RLP = LVKäK on tema klientide käes (likviidsuse küsimus). 3. VARUDE KÄIBEKORDAJA (VKK) see iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügiefektiivsust. Näitaja kõrge väärtus iseloomustab materiaalsete varude efektiivset kasutamist, mis suurendab maksevõimet. Näitaja müüdud toodete kulu . madal tase võib olla viiteks, kas VKK = varude keskmine jääk liigsetele varudele või probleemidele nende realiseerimisel. Näitaja madala tase põhjuseks võib olla ka tootmisvarude või valmistoodangu hinnatõus
lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Kui laekumise periood ületab ostjatele antava arve tasumise perioodi, tähendab see seda, et lühiajalise võlgnevuse muutmine rahaks võtab palju aega. Probleem võib tuleneda kehvadest klientidest, või vastupidi majanduslikult mõtlevate klientidega, kes üritavad võõrast raha võimalikult pikalt enda käes hoida. 3. rühm Varude käibekordaja, mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu realiseerimisel. Madal tase võib olla seotud oodatava hinnatõusuga, mille tõttu varusid enne hinnatõusu ei realiseerita.
lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Kui laekumise periood ületab ostjatele antava arve tasumise perioodi, tähendab see seda, et lühiajalise võlgnevuse muutmine rahaks võtab palju aega. Probleem võib tuleneda kehvadest klientidest, või vastupidi majanduslikult mõtlevate klientidega, kes üritavad võõrast raha võimalikult pikalt enda käes hoida. 3. rühm Varude käibekordaja, mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu 6 realiseerimisel
ine palk itmskaalat ks kasutada arvutispetsialist müügimees arhitekt d võid ka miinimumi kinnisvaramaalker väärtpaberimaakler poliitik pangadirektor Kaks vertikaalskaaalat Ülesanne TOOTMISVARUDE SEOS LÄBIMÜÜGIGA Kasuta kaht vertikaalskaalat. Näpunäide: Võid näiteks muuta diagrammitüüpi, valides Line-Column Axes (Custom Types) Läbimüük, Tootmisvarud, Aasta tuh. kr tuh. kr 1985 192,78 1,155 1986 197,51 1,277
hoiavad rohkem raha ning kui hind tõesti langeb, siis saavad teenida lisakasumit Varudesse tehtavaid investeeringuid mõjutavad: Koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel Varude lõppemise välistamine Turustusstrateegia Varudega spekuleerimine Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi: tuleb säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Tootmisvarude juhtimisel tuleb lahendada kaks ülesannet: 1) tellimuse suurus; 2) tellimismomendi määramine. FIFO meetod e. lihtjärjekorrameetod s.t. esimene ost müüakse esimesena ära e varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. Õigeaegsuse mudel seob nii varude suuruse kui nende vajaduse hetke s.t vajalikud varud peaksid olema kättesaadavad vajalikul ajahetkel, mitte varem ega hiljem. Intressiriskina peetakse silmas
käitumise kohta erinevates keskkonnatingimustes. Optimeerimismudel-võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning selle saavutamist piiravate tingimustega. Optimeerimisülesannete näiteid: Optimaalse tootmisplaani leidmine Vastastikku mitteasendatavate (või asendatavate) seadmete optimaalse koormamise mudelid Materjalide optimaalne lahtilõikamine Tootmisvarude optimeerimine Segude mudelid Söödaratsioonide optimeerimine (ka dieediülesanne) Vedude teostamine vähimate kuludega Veomarsruutide määramine (tühisõitude minimeerimine) Majandusprotsesside suunamiseks on vaja teha valikuid ning langetada otsuseid. Otsustusprotsess-otse-ja tagasisidemtega protsess, mille etapid on järgmised: Majandusprobleemi formuleerimine ja otsustuskeskkonna analüüs
Intressi väljandus protsentides on intressimäär(näitab laenu tegelikku hinda). Laenutehingu osapooltest nim. Laenu andjat kreeditooriks e. Võlausaldajaks ning saajt deebitoriks e. Võlgnikuks. Enamlevinud on laenu liigitamine tasumistähtajast sõltuvalt lühi- ja pikaajalisteks. 40.Laenude liigitus, nende iseloomustus,otstarve, taotluse dokumendid. Laenu tasumistähtajaga kuni 1aasta on lühiajalised laenud.Lühiajalisi laenu antakse kaupade ja tootmisvarude ostmiseks , käibevahendite soetamiseks, planeerimata kulutuste katte jm., kusjuures eelnevalt on selgitatud tootmistsükli pikkus, kaupade ringluskiirus jm. Asjaolud.Lühiajalisi laene vajavad eelkõige sesoonse tootmistsüklii ja ebaühtlase realiseerimisikäibega ettevõtted. Laenud tasumistähtajaga 1 kuni 50 aastat on pikaajalised laenud. Pikaajalisi laene antakse tootmis- ja sptsiaalobjektide ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks, hoonete, ehitiste ja maa ostmiseks, tehnika ja
viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. 3.2 Likviidsuskordaja ehk happetest ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja näitab firma võimet tasuda kiireloomulisi makseid. Likviidsuskordaja puhul on käibevarast maha lahutatud väiksema likviidsusega käibevarad. Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seepärast iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja, sest tootmisvarude ja valmistoodangu müük võib olla seotud raskustega eriti siis, kui puudub nõudlus toodangu järele. Mida kõrgem on likviidsuskordaja näitaja, seda kiiremini suudab ettevõte maksta oma lühiajalisi laene, tasuda õigeaegselt arveid tarnijatele, maksta õigeaegselt välja oma töötajate palgad, üle kanda tähtaegselt maksed riigieelarvesse jne. Kui likviidsuskordaja näitaja on vähemalt 1, siis see tähendab, et ettevõte saab oma kiireloomuliste maksete tasumisega hästi hakkama.
Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE KASV KASVU =VARADE KASV FINANTSEERIMINE Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus
a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 4. Dokumentatsioon. Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes. Kõik väärtused (olenemata säilitamise
iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas laekuvad. b. aasta päevade arv (kokkulepet ei ole, kas kasutada 360 või 365 päeva pikkust aastat) jagatakse eeltoodud käibekordajatega, saades vastavate käibeväldete perioodid päevades. c. leitakse varude käibekordaja (inventory turnover), mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. 35. Tootmisvarude juhtimisel tuleb lahendada kaks ülesannet: a. tellimuse suurus ja tellimuse eest maksmine b. tellimuse suuruse ja tellimismomendi määramine c. tellimuse maksumus ja tellimuse suurus 24 Ettevõtte rahanduse 4. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud 1. Mis kuulub alltoodud variantidest tulueelarvesse? a. Tulude eelarve
huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi (RTJ 4 p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Varude soetamisel koostatakse lausend: 40 D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks) K võlad tarnijatele või avansid tarnijatele või avansid aruandvatele isikutele jne Varude soetamisega kaasnevate kulude kohta (näiteks transport, tollimaks, kindlustus jne) koostatakse lausend:
varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus
Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI);
“Just– in –Time” väljendi võtsid mõni aeg hiljem kõnepruuki ameeriklased, kes üritasid tõmbavat tootmissüsteemi rakendada autode valmistamisel. See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Süsteemi eesmärk on kulude minimeerimine, seda tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JIT– süsteemi ülesehitamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest (Kabral, 1996) : viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega, minimeerida tootmisvarud, minimeerida tootmispartii suurus minimeerida seadmete seadistamisajad ja -kulud, 18 leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel,
Soetamine on odavam. 2. Ebasobivad tarnijad. 2. Heade suhete säilitamine tarnijatega. 3. Vajalike komponentide kogus ja kvaliteet on 3. Toote soetamisega kaasneb tehnilise ja enda kontrolli all. organisatsioonilise abi osutamine (teenindus) 4. Vaba tööjõu rakendamine ja täiendava 4. Vajaliku tootmisvõimsuse puudumine. piirkasumi saamine. 5. Tootmisvarude vähendamine ja vabaneva 5. Soovitud kvaliteedi tagamine. raha kasutamine muuks otstarbeks. 6. Tarnijatepoolse kokkuleppe ja 6. Vajaliku komponendi saamise paindlikkuse ja hinnadikteerimise välistamine. alternatiivsete võimaluste tagamine. 7. Unikaalse eseme saamine, mis võiks tarnijale 7. Komponendi parendamine on seotud kaasa tuua prohibitiivse kohustuse
varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus
varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus
varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus
annaabi.ee 
