Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest Kindlustuspreemia hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad Ettevõte tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu Finantsinvesteering säästude paigutamine väärtpaberitesse Tööviljakus ehk tööjõu tootlikkus toodangu hulk ajaühikus ühe töötaja kohta Püsikulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule
1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö. 1929 Murrang Kulakluse likvideerimine Kaebekirjad Stalinile Hakkab kolidest väljast 1930 Uus sund 1932-1933 Suur nälg HOLODOMUR 1937-1938 Kultuurirevolutsioon Uus kultuur: Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Eesti Vabariik (1920-1940) Õpetaja saadab konspekti ka. Maareform Maa kuulus mõisnikele(baltisakslastele), selle reformiga eraldati maa
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse
loodud uuest väärtusest loobuma. Marxi majanduskäsitluses on kesksel kohal palk. Tema arvas, kõik toodetu kuulub töölisele, sest vaid töö loob väärtust. Ta uskus, et turusüsteem võimaldab kapitalistil töölist ekspluateerida ja omastada suurem osa töölise loodus väärtusest. Marx väidab et 8 tootmisvahendid on pidevad muutumises ja tehnoloogia areng viib süsteemitasakaalust välja, sest varasemad reeglis ei sobi enam uute tootmisvahenditega. Marx näeb kapitalismi nõrkusi ka konkurentsis. Omavahel konkureerivad kapitalistid püüavad olla võimalikult efektiivsed, sest vaid efektiivsed jäävad turule püsima. Kapitalismi oluliseks tunnuseks on see, et enamik ressurssidest on eraomanduses, kui sotsialismi tingimustes võivad ressursid olla nii era- kui ka ühisomanduses, kuid nende ressursside jagamist kontrollib valitsus. /1, lk 329-331/ Neoklassikaline koolkond
Kommunism on tööinimese kõrgtootlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd inimloomuse põhielemenediks. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne.
Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest
Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. Külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis, kui igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on asendatud ühistegevuse ning kollektivismiga. Olgu öeldud, et sotsialistid pidasid inimloomuse põhielemendiks koostööd. Selle töö sisuks aga peab rääkima aga hoopis marksismist välja kujunenud: Leninismist ja Stalinismist, mis on märksa tähtsamad selle kirjatöö puhul. Leninism Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia,
töölise tööga loodud väärtus on allikaks, millest tekivad kõik tulud. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid ta polnud nõus Smithi järeldustega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Kuidas tulusid ka ei jaotataks, ei muuda see väärtuse määramist tööajaga. Ricardo järgi on väärtus esialgne faktor, tulud aga teisejärgulised, tulenevad. (Krinal, 1998, 106) Ricardo samastas kapitali tootmisvahenditega ja viis oma seisukoha loogilise lõpuni: ta nägi kapitali kõikjal. Ricardo vastupidiselt Smithile, lähtus antihistoristlikust eeldusest – ürg- ja kapitalistliku ühiskonna erinevuse puudumisest. Ta väitis, et väärtusseaduse toime on ühesugune nii apitalistlikus kui ka ürgühiskonnas. Lõppjärelduseks oligi kinnitus, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. (ibid) Ricardo formuleeris seaduspärasuse, millele vastavalt kaupade vahetusväärtus on
determineeritud ja peegeldab ühiskondliku survet ja suundumusi. Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale. Marx (1818-1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline
ja vajalik. Nt Ameerika pärisorjad. Kastisüsteem India, inimesed on erinevad ning kõige tipus on preestrid. Tekkinud usu põhjal, säilitamaks usulist puhtust. Seisuslik süsteem toetub sellele, et inimeste vahelised erinevused on paratamatud ning sünni järgselt kaasa antud. Klassisüsteem - . Mida tähendab klass? Klassikuuluvuse määramise alused koht tootmissüsteemis,suhe tootmisvahenditega, töö organisatsioonis ning rikkuse tase ning selle kasutamine. Klass: Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1) Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem liikuv kui teised kihistumissüsteemid ja klasside vahelised piirid ei ole sama konkreetsed. Formaalselt ei ole midagi, mis takistaks klasside üleseid abielusid.
subjekt protsess ehk objekt Ettevõttemajandusõpetuses üldlevinud laiemas tähenduses on ettevõte kui igasugune plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (Reiljan, 2002). Laiem või kitsam ettevõtte tähendus? Ettevõte on tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, rahvamajanduse põhilüli, mis moodustab organisatsioonilise, majandusliku ja tootmisalase terviku (korraldab iseseisvalt tootmist, värbab ise tööjõudu ja turustab toodangu). Majandusüksused Eestis 2015 2016. aastal oli tegutsevaid majandusüksusi ligi 155 000. 2016. aastal lisandus 3000 üksust ehk umbes 2000 üksust vähem kui 2015. aastal, mil neid tuli varasema aastaga võrreldes juurde 5000
võttis kasutusele "eituse eituse" kategooria, st vana eitamine uue poolt. Ise nimetab oma filosoofiat materialistlikuks dialektikaks. Põhiteos "Kapital ". - Omaaegne ühiskonna kriitika. Marx'i eluküünal kustub kui ta asub klassimõistet avama. Allesitatud klassikontseptsioon on kokku pandud Lenini poolt Marx'i seisukohtadele tuginedes. Suhetest lähtuv stratifikatsiooniteooria. Klassi tunnused: Klassid suured inimeste rühmad, kellel on erinev: 1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud
tavapärasest kiirem ning seetõttu on jõevool ka tavapärasest veerohkem. See toob endaga kaasa üleujutused ja maalihked. Aja jooksul vee juurdevool tasapisi väheneb ning liustiku kadumisel peatub täielikult. Liustike sulaveest ei sõltu mitte ainult inimesed, vaid ka paljud loomad ja taimed. 10 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus Praeguste tootmisvahenditega on näljahädad kõrge ja keskmise arengutasemega maades kaotatud ning arengumaade elanikud võivad näljahäda korral loota humanitaarabile, mida siiski piiravad toidu transpordiga seotud kulutused. Globaalne soojenemine ähvardab seda olukorda drastiliselt raskendada tuues ootamatuid ilmamuutusi põudade, külmalainete ja sademete näol. Löögi alla on sattunud ka mitmed elusolendid ning ökosüsteemid, mille kadumisele aitavad kaasa üha
Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2. Pealisehitus Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas ise mõjutab baasi vähe. Klassid Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab. Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi: a) Kapitalistid - need, kes omavad maad, tööriistu ja kapitali b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab KOOLIASJAD onenote Page 8 b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu
Tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich": ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vastu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
raha, staatus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades - Primitiivsetes ühiskondades puudus stratifikatsioon Stratifitseerinud ühiskonnad võib jagada: a) Kasti- ja seisuseühiskond kuulutakse sünnipäritolu järgi ja ei saa vahetada nt Indias b) Klassiühiskond jagunetakse klassidesse või kintidesse mille vahel pole selget piiri ning saab vahetada Sotsiaalse positsiooni mõõtmine Marx põhiline klassi tegelane. Klassi määrab suhe tootmisvahenditega. Kapitalistlikus ühiskonnas 2 klassi: kapitalistid ja töölised Weber 3 tunnust: 1) Majanduslik jõukus 2) Staatus, prestiiz 3) Võim - Tänapäeval mõõdetakse: haridus, amet, sissetulek Klassisüsteemi areng Marxi ajal oluliseimad töölised ja kapitalistid - Kapitalistid - Väikekondalased - Töölised - Talupojad Tänapäeval: - Kõrgklass suurfirmade juhid ja omanikud, tipppoliitikud, aristokraadid
Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival ise mõjutab baasi vähe. of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad Klassid inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on nõrgemad. tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised See on loomulik protsess, mida riik ei tohi takistada. tootmisvahendeid ta omab. Sotsiaalne organism Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse. Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism : indiviid Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi: ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks; grupp = kude; a)Kapitalistid-need, kes omavad maad, tööriistu ja
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused,
moodustamist, eesotsas Johannes Lauristin, peatati allkomiteede tegevus. 4 Kaubanduse rahvakomissariks nimetati Henrik Allik, tema asetäitjaks Voldemar Jaanus ja Lazar Vsevior. 1941. aasta mais määrati kaubanduse rahvakomissari esimeseks asetäitjaks Konstantin Selivanov, teiseks asetäitjaks jäi L. Vseviov. Kaubanduse rahvakomissariaadi ülesandeks oli kaubanduse ümberkorraldamine ning põllumajandussaaduste varumise ja tootmisvahenditega varustamise korraldamine. Kaubanduse rahvakomissariaadi 11 osakonnas, büroos ja inspektsioonis töötas 102 inimest. Esmajärjekorras riigistati üle 100 tuhande kroonise (vastava aasta hindades) käibega kauplused. Lubatud olid väikesed erakauplused. Septembris moodustati linnade ja maakondade täitevkomitee juurde kaubandusosakonnad tegelemaks natsionaliseerimise, kaubanduse arendamise ja kehtiva seadusandluse täitmise küsimustega.
sotsiaalne turumajandus. Marksistlik-leninlik teooria Filosoofiliste, majanduslike ja sotsiaalsete vaadete süsteem, mis käsitleb ühiskonna arengut kui vastandlike sotsiaalsete klasside võitlust. Võitluse käigus asendub üks ühiskondliku kooselu vorm teise, kõrgemal tasemel oleva vormiga. Ühiskondlikud klassid on suured inimgrupid, mis erinevad üksteisest neile mingis tootmisviisis kuuluva koha poolest, samuti suhetelt oma tootmisvahenditega. Riik on majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on kaitsta olemasolevat ühiskondlikku korraldust ja suruda maha alamater klasside vastupanu. Sotsiaalse konflikti teooria ühiskondliku arengu kõige olulisem tegur on sotsiaalne konflikt. Konfliktid aitavad ära hoida sotsiaalse süsteemi tardumust ja sotsiaalsete vahekordade stagneerumist püsivatesse vormidesse. Konflikt on vastupanuväljendus igasugustele ühsikonnas
Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi – kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud
Erinevad sotsiaal-poliitilised teooriad defineerivad klasse erinevaist kriteeriumeist lähtudes. Klassid on suured inimgrupid, mida iseloomustab ühesugune ühiskondlik positsioon, majanduslik seisund ja ühised klassihuvid arvab pluralistlik kontseptsioon. Sotsialistlik ideoloogia (eriti aga marksistlik ühiskonnateooria) peab inimeste klassikuuluvuse aluseks aga nende kohta ühiskondliku tööjaotuse süsteemis. Selle koha määrab (vastavalt marksismile) inimeste vahekord tootmisvahenditega. Kui inimene on selle omanik, siis kuulub ta kõrgemasse (valitsevasse) klassi; kui tootmisvahendeid ei omata, siis kuulutakse ekspluateeritavasse klassi). Ühiskonna sotsiaalsete gruppide kogumit nimetatakse sotsiaalseks struktuuriks. See moodustab ühiskonna karkassi, mida tsementeerivad struktuuri elemente moodustavate suurte hulkade ühised huvid, vaated, harjumused. Karkassi tekkimine ja muutumise sügavamad põhjused peituvad ühiskondlikus tööjaotuses ning selle arenemises.
suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab „klass iseenda jaoks” („für sich”: ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa
Tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich": ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa
suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab „klass iseenda jaoks” („für sich”: ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa
Poliitikud räägivad ka enamasti keskklassist, kui toimuvad valimiskampaaniad Töölisklass · On omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal · Elab kortermajas · Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks · Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölisklassil Stratifitseerimise alused Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Karl Marx - inimese klassipositsioon määrab tema suhe tootmisvahenditega. Ühedimensiooniline stratifitseerimise teooria · Kapitalistid need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad) · Töölised need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu) Max Weber inimesi võib kihtidesse jaotada kolme tunnuse alusel. Mitmedimensiooniline stratifitseerimise teooria. · Majanduslik jõukus tootmisvahendite, rikkuse omamine · Staatus teiste inimeste poolne respekt · Võim võime teisi inimesi mõjutada
säilimisest, on konservatiivne. Peamine maksumaksja lääneriikides. Töölisklass: on omandanud kesk- või kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Elab kortermajas. Palk on madalam kesklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks. Elustandard on palju kõrgem kui 19.sajandi töölisklassil. Stratifitseerumise alused (mille alusel klasse ikkagi eristatakse?) Karl Marx inimese klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. Selle alusel jaotuvad need kapitalistideks (need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad)) ja töölised (need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu). Tema järgi tulevad inimese väärtused klassidest suhtest tootmisvanditesse. Max Weber inimesi võib kihtidesse jaotada kolme tunnuse aluse: majanduslik jõukus (tootmisvahendite omamine, rikkuse omanime), staatus (teiste inimeste poolne respekt);
Viimase aja uurimused seadnud tõsise kahtluse alla selle, et orjus kaduma hakkas. Otsese orjatöö tähtsus on ilmselt langenud, alates 3 saj käsitöös ja kaevandustes ilmselt orje üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud. Casari- orjad keda kasut taludes, karolingide ajal ka servicasati. Seisuselt olid siiski jätkuvalt vallasvara osa nagu orjad seda varasemal ajal olid. Võisid olla oma tootmisvahenditega ja ennast ise üleval pidada nagu eelpool mainitud. 4-5 saj hakkas langema maj ja rahlise osa osatähtsus, maaomanikel oli tulusam minna üle naturaalmajandusele ja lasta orjadel endale niiviisi maksta. 2-3 saj hakkab tõusma ka vabatp osakaal, kus sõltlastest vabatp on talu saanud ja renti maksnud. Nende osatähtsus on kasvanud. Varasemal ajal murranguline, et Ita ja mujal põllumaj orje nii palju ei kasut, siis tp on tendets natuke teine. Lisaks casaridele olid koloonid
1. Kes kontrollib tootmisfaktoreid 2. Kes määrab, mida toota 3. Kes määrab hinna 4. Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse 5. Missugune on riigi roll Põhiküsimus Turumajandus Käsumajandus erasektor. Igaüks otsustab ise, mida ta Nii maad, tööd (võib panna 1. Tootmisfaktoreid oma käsutuses olevate inimesi tööle kuhu tahes) kui kontrollib... tootmisvahenditega teeb. Otsuste kapitali omab ja kontrollib ainult põhjuseks on kasumisoov. riik. 2. Tootmisotsused "nähtamatu käsi". Toodetakse seda, Riik toodab kõiki asju, tootmine teeb... mille järele on nõudlust. pannakse paika plaanide kaudu. Pakkumisele orienteeritud 3. Hind määra-
* tehnoloogia ja majanduse arengu tulemusel tootmine kontsentreerub üha suurematesse üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul - teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" - väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich" - ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass) # valitseva klassi ideoloogia on ühiskonna ideoloogia - väärteadus # siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus - kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. - Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus (100% puhtal kujul kumbagi ei eksisteeri), mille eristamiseks on vaja vastata 5-le põhiküsimusele: 1. Kes kontrollib tootmisfaktoreid? 2. Kes määrab, mida toota? 3. Kes määrab hinna? 4. Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? 5. Missugune on riigi roll? Põhiküsimus 1. Tootmisfaktoreid kontrollib Turumajandus: igaüks otsustab ise, mida ta oma käsutuses olevate tootmisvahenditega teeb. Otsuste põhjuseks on kasumisoov. Käsumajandus: nii maad, tööd (võib panna inimesi tööle kuhu tahes) kui kapitali omab ja kontrollib ainult riik. 2. Tootmisotsused teeb Turumajandus: “nähtamatu käsi”. Toodetakse seda, mille järele on nõudlust. Käsumajandus: riik toodab kõiki asju, tootmine pannakse paika plaanide kaudu. 3. Hind määratakse Turumajandus: turul, nõudmise ja pakkumise suhtena. Käsumajandus: riigi poolt oma suva järgi. 4. Jaotamise otsused teeb
annaabi.ee 
