1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8
ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalt teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest
müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma toodangut hinnaga 75 eur m2. Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel muutuvaid ja püsivaid üldkulusid, mis kokku on 35 eur eelarvestatud tootmiskoguse m2 kohta. Milline oleks eelarvestatud kasum kummagi tootmisüksuse kohta juhul kui kasutatakse: a) Muutuvkulu transferhinda b) Kogukulu transferhinda c) Turuhinda? Palun kommenteeri saadud tulemust. Millise meetodi valiksid sina? Transferhind ülesande lahendus Kasumiaruanded Kangas Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud Õmblemine(200 000 x1,1) 11 eur 2420
31. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: a. MC kõvera allapoole nihkumise b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC küvera allapoole nihkumise d. Kõike nimetatut 32. Iga punkt isokvandil on: a. vastab teatud toodangu koguse maksimaalsele kulule b. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab erineva tootmiskoguse (väljundi) c. vastab teatud toodangu koguse minimaalsele kulule d. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud tootmiskoguse 33. Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: a. nihkub horisontaalteljel suhteliselt paremale b. nihkub koordinaatide alguspunktist paremale c. nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas d. nihkub vertikaalteljel ülespoole
c. saab olla 20 efektiivset ettevõtet; d. saab olla 5 efektiivset ettevõtet; Küsimus 32 Küsimuse tekst Reegel MR=MC on kasutatav: Vali üks: a. küll lühiajalises, mitte aga pikaajalises käsitluses b. ainult täiusliku konkurentsi tingimuste korral c. nii lühi- kui ka pikaajalises käsitluses d. pikaajalises, mitte aga lühiajalises käsitluses Küsimus 33 Küsimuse tekst Iga punkt isokvandil on: Vali üks: a. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud tootmiskoguse b. vastab teatud toodangu koguse minimaalsele kulule c. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab erineva tootmiskoguse (väljundi) d. vastab teatud toodangu koguse maksimaalsele kulule
suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud
2,50 Küsimus 28 Iga punkt isokvandil on: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. vastab teatud toodangu koguse küsimus minimaalsele kulule b. vastab teatud toodangu koguse maksimaalsele kulule c. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab erineva tootmiskoguse (väljundi) d. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud tootmiskoguse Küsimus 29 Reegel MR=MC on kasutatav: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: a. pikaajalises, mitte aga lühiajalises 8/10 Arvestustest 4.1
turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on horisontaalne kuna nõudlusega kohanemisel ühikkulud ei muutu; kauba p=ACmin Kasvavate kuludega tootmisharu: kulud kasvavad kui haru tootmiskogus L-perioodil suureneb. Turuhind ei lange esialgse tasakaalutasemeni kuna kõigi firmade ATC-d on kasvanud. S on ülespoole tõusev, kuna kulud suurenevad.
Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral. Eelarvejoon – Eelarvejoon (budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk mudeliväline muutuja Elastsus – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust iseloomustav näitaja.
või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed.
2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste
Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon. Samakulujoone võrrand- maksimaalselt võimalikud kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. Alternatiivkulu- saamata jäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Samakulujoonte tõus näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri(kapitali) panus kui teise teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub
lõikeringjoone projektsioon xy-tasandil. Isokvant, isokost, ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q= f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on Lk=-1.5 Selgitada, mida see tähendab. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, et Yx=-3? Defineerida 2 muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. Mis on võrdlev staatika? Võrdlev staatika.
Pikal perioodil valib ettevõte oma suuruse; võimalik muuta L (töö) ja K (kapitali) kogust. Pika perioodi keskmine kulu (LRAC – long run average cost) näitab erinevate kogutoodangu mahtude tootmise minimaalset keskmist kulu. Iga LRAC-l olevale punktile vastab üks konkreetne tootmisvõimsus, millele vastab üks lühiperioodi keskmise kulu kõver (SRAC – short run average cost, eelnevalt tähistasime seda kui ATC). Pärast pika perioodi tootmiskoguse valimist valib ettevõte sellise tegurikomplekti, mille korral on võimalik toota soovitud kogus minimaalse kuluga. Kuna pikal perioodil on tegemist tootmisvõimsuse valimisega, siis võib väita, et pikal perioodil valib ettevõte oma suuruse. 7) Püsi- ja muutuvressursi mõiste. Sellist osa ressurssidest, mille kasutatavat kogust lühiperioodil muuta ei saa, nimetatakse püsiressurssideks (ehk kapital, K) ning seda osa, mille kasutatavat
See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone. · Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. · Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega. · Muutuv ja püsikulude osas saab välja tuua veel neid iseloomustavaid seoseid. · Kuna püsikulud on oma kogusummas muutumatud, siis ettevõtte tootmiskoguse muutudes muutub ka ühe toote kohta arvestatav püsikulu. Kulu ühe toote kohta ettevõttes kokku Muutuvkulu püsiv muutuv Püsikulu muutuv püsiv · Niisiis kaasneb tulude kasvuga muutuvkulude kasv. · Ettevõtte käibe ja muutuvkulude vahet nimetatakse jääktuluks. · Jääktulust peab jätkuma veel püsikulude ning oodatava kasumi katmiseks. · Jääktulu sünonüümina kasutatakse ka mõistet piirkasum.
Tootmisfunktsioon- kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab
K kasutatud kapitali kogus. Isokvant - on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid - on need ressursid, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Näidata joonisel Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Iga antud suurusvariandi korral, teisisõnu, kui eksisteerivad lühiperioodi püsikulud, tähistab lühiperioodi keskmise kulu kõvera miinimumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota. LAC kõverat võib pidada firma plaanitud tegevuse kõveraks. Pärast seda, kui firma on valinud soovitava pika perioodi tootmiskoguse, valib ta suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 31 Firma tulud: kogutulu, keskmine tulu, piirtulu. Tulu allikad Kogutulu tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega Keskmine tulu kogutulu ja toodetava koguse jagatis. Piirtulu firma kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava tooteühiku müümine. Võrdub kogutulu muudu ja müügikoguse muudu jagatisega. 32 Firma kasum
Turgude toimimatus – olukord, kus turud ilma kõrvalmõjuriteta ei taga ressursside kõige efektiivsemat paigutust Turumajandus – majandus, kus ressursse suunatakse paljude ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste abil, mida nad langetavad üksteisega toote- ja teenusteturgudel lävides Tootlikkus – toodete ja/või teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe tunni jooksul Tootmisfunktsioon – seos kauba tootmiskoguse ja tootmisel kasutatavate sisendikoguste vahel. Tootja hinnavaru – tootjale makstav hind miinus tootmiskulu Välismõju – olukord, kus isikute omavahelised toimingud mõjutavad kõrvaliste isikute heaolu Õiglus – oskus jaotada majanduslikud väärtused võimalikult õiglaselt ühiskonna liikmete vahel Elastne nõudlus – kauba hind ja kogutulu muutuvad vastupidises suunas. Mitteelastne nõudlus – kauba hind ja kogutulu muutuvad ühes ja samas suunas.
3. On teada, et muutuvkulu toote ühiku kohta on 40 kr ja püsikulu 500 kr. Analüüsi toimunud muutusi. Leia Tootmiskogus 1 2 3 4 5 Püsikulu Muutuvkulu Kogukulu Piirkulu Keskmine kogukulu tk .kohta Keskmine püsikulu tk. kohta 31 4.Leia Firma tegevuse eesmärk on kasum. Kasum sõltub müügihinnast ja kuludest. Millise tootmiskoguse korral on tegemist suurima tulemiga? Suurima kasumiga? Mis juhtub piirkulude ja piirtuludega? Milline on optimaalne kogus? Toodang Ühiku hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu Kasum 0 - 10 1 21 25 2 20 36
r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st · LAC-U- kujuline, mastaabiefekt, kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi) · Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid) 7.5 Kulukõverad majandusanalüüs · Minimaalne kogus suurtootmisel (qmin)-seal LACmin. · KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei püsi konkurentsis · Vaadata, kus hind(p=5) ja LACmin · Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..) Sisendite hindade muutused ja kulukõverad
arvestata). 33 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 ülesande lahendamine tagab maksimaalse kasumi või minimaalse kahjumi kas siis vastavalt antud eelarve raames või antud tootmismahu korral 2. Seost maksimaalse tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside (või olemasoleva tootmiskoguse ja minimaalsete ressursside) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Teisisõnu, tootmisfunktsioon kajastab konkreetsete tootmisressurssidega toodetavat maksimaalset toodangut. Tootmisfunktsioon sisuliselt määrab ära ka firma kulud, sest kulud sõltuvad ressursside mahust, mis on vajalik mingi konkreetse toodangu tootmiseks ning nende ressursside hinnast. Kuna
ühe protsendi võrra kui y ei muutu (kui x ei muutu). 48. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z = f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 49. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokvant tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone, isokvant on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Isokost on nende sisendikombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Ükskõiksuskõver väljendab kõikide niisuguste hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbja on ükskõikne. 50. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f(K,L), kus K on kapital ja L on tõõjõud, korral on Lk = -1,5. Selgitada, mida see tähendab.
elekrtiautode kasvust. Senised empiirilised uuringud on näidanud, et mõju on tühine, kuid neid on tehtud ainult riigiti ja minimaalset es kogustes. Üldine arvamus on, et elektriautode mõju üldisele naftatarbimisele pole nii kaootiline, et naftanõudlus väheneks dra stiliselt. Siiski on transport tugevas sõltuvuses naftast ning kui see peaks kordades vähenema, siis on olemas tõenäosus, et võib sama juhtuda ka nafta tootmiskoguse ja hinnaga. Lisaks kõigele mängivad siin ka rolli geograafilised tingimused (riigid nagu Hiina ja paljud arengumaad ei ole niipea võimelised elekrtiautode turule üle minema). (Randall 2016) 4.3. Nafta tulevikustsenaariumitest Eelmine peatükk andis ülevaate, kuidas alternatiivsed lahendused transporditurul võivad ohtu kujutada naftal baseeruvatele kütustele, kuid millised on üldised hinnangud ja ootused nafta suhtes tulevikus?
puudub. Ebaregulaarselt muutuv nõudlus- prognoosimine raske või võimatu, pole seostatav kindla perioodiga Piiritletav nõudlus- nõudlus mingite toodete järele lõppeb kui uued tooted vahetavad välja turul olnud kaubad. Nõudluse vähenemine järkjärguline. Nõudluse juhtimisel lähtutakse planeerimisest olemasolevate andmete alusel. Tuletatud nõudlus-nõudlus mingi toote järele tuleneb nõudlusest mingi teise toote järele. Lõpptoote prognoositava tootmiskoguse olemasolul on lihtne tuletada tootmiseks vajalike materjalide ja komponentide hulka. Strateegiline juhtimise tase- Ostu- ja hankedirektor, Hankejuht Strateegiline ja taktikaline juhtimine- ostujuht, ostja, sisseostja, ostukoordinaator Spetsialisti tase- kategooria juht, ostuassistent Ostutöötajate ülesanded: ostuvajaduse tuvastamine, uute hankeallikate otsimine, tarnijate valimine ja hindamine, ostja ja tarnija koostöö arendamine; ostuläbirääkimiste pidamine;
Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on 1250 23. Alljärgnevas on õige: Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga. 24. Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas. 25. Iga punkt isokvandil on: ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud tootmiskoguse. 26. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu. 27. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: saab olla 5 efektiivset ettevõtet. 28. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: mastaabieffekti. 29. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis
seda punkti KATTEPUNKTIKS. 15 4.4 ETTEVÕTTE PIKAAJALINE TOOTMISOTSUS Erinevus lühi- ja pikaajalise tootmisotsuse vahel on see, et lühiajaliselt võib ettevõte kanda kahjumit ja katta vaid osa kulutustest. Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1
MR on teatavasti tulu, mida firma saab täiendava toodanguühiku müügist. Oletame, et maasikakasvataja müüb päevas 1 kg maasikaid hinnaga 5 eurot. Nõudlus maasikate järele on selline, et kui hind langeks 4 eurolele, siis ostetakse 2 kg. Seega kogust 2 müüakse hinnaga 4 eurot. Et leida 2. maasikakilo MR, tuleb leida TR muutus pärast hinnamuutust. Enne hinnamuutust oli TR 5 eurot (5x1=5 eurot), pärast hinnamuutust 8 eurot (4x2=8 eurot). Nagu näha, suurenes TR pärast tootmiskoguse suurendamist 5-lt 8-le, ehk siis MR on 3 eurot. Hind aga on 4, seega hind on suurem kui MR. Põhjus peitub selles, et kui tootmiskoguse suurendamisel hind langeb, siis tuleb kõik ühikud müüa madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alati väiksem kui hind. Monopolisti kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q * (see ongi monopoolse turu tasakaalukogus), mille korral piirtulu ja piirkulu on võrdsed ehk mille korral piirtulukõver ja
Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt. Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TPfirma koguprodukt, Lkasutatud töö hulk, Kkasutatud kapitali kogus. Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid on need ressursis, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Muutuvressursid on need ressursid, mille suurust saab firma muuta ka lühiperioodil.
võrdeks nulliga. LR toodab monopolistliku konkurentsi firma MKF tasuvuspunktis e kasumilävel, kus majanduskasum = 0 ning saadetakse ainult normaalkasumit MKF ei tooda minimaalse keskmise kogukuluga (P = ATR = ATC, kuid P ei võrdu ATCmin) Pikal perioodil LR muudavad firmade turule tulekud ja lahkumised iga MKF-i nõudlust, kuni MR ja MC võrdsustuvad ning pole majanduskasumit kui MR = MC, siis teiste tootmiskoguse korral oleks firma ATC > P, seega kaotaks MKF raha, kui tootmist laiendada või vähendada MKF sarnaneb monopoliga, kuna D kõver on negatiivse tõusuga MKF sarnaneb TKF-ga saades LR-s vaid normaalkasumit, majanduskasum = 0 MKF toodab võrreldes TKF-ga kõrgema keskmise kulu (ATC) ja hinnaga seega kui firmadel on ühesugused kulud, on MKF toodangu kogus väiksem ja hind kõrgem kui TKF-il
jooksvates hindades, pole võimalik eristada kahte efekti: Ø kas kasvas tootmiskogus? Ø kas kasvasid toodete hinnad? Kui aastal 2002 toodeti näiteks 100 saia hinnaga 5 kr sai, saadaksegi SKP väärtuseks 500 kr. Kui aastal 2003 toodeti 110 saia 6 krooniga, saadaksegi SKP väärtuseks 660 kr. Tegelikult on tootmiskogus kasvanud vähem, kõigest 10%. SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. Kuidas seda Õhust tühjaks laskma – ing k DEFLATE Nominaalne SKP SKP deflaator Reaalne SKP
Tuletatud nõudlus Nõudlus mingi toote järele tuleneb nõudlusest mingi teise toote (valmistoote) järele. Nii näiteks tuleneb talvel nõudlus sporditarvete kaupluses suusakeppide järele suurel määral nõudlusest suuskade järele. Mingi lõpptoote prognoositava tootmiskoguse olemasolul on lihtne tuletada selle tootmiseks vajalike materjalide ja komponentide hulka. Tuletatud nõudluse alusel varude soeta- mise/täiendamise otsuste vastuvõtmist kasutatakse tootmises peamiselt materjalijuhtimises. On väga tähtis tootmise materjalivajaduse planeerimisel.
annaabi.ee 
