Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötajaööandjaöötasuöölepingrahvi, leppetrahv, hüvitamistöökorraldus, huvidega, varalise, ületunnitöö, süüd, puhkusetasu, nõusolekuta, puhkeaeg, hüvitamine, praak, hoiatus, põhjuselöökorralduseööinspektsioon, põhjenda, saata, erandkorras, kahjude, pidama, arvestust, ettepanekuid, osalise, privaatsus, koolitusednõuda Töövõtjalt viivist Tööandjal on õigus nõuda -Teostada muid üleandmisega viivitatud töötajalt hoolsat ja ausat Lepingus ja Töö maksumusest. õigusaktides sätestatud tööd. õigusi. - Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. - Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladusi. 11) Tööandja, (1) Tööandja täidab oma Käsundiandja on Tellija on kohustatud käsundiandja, kohustusi töötaja suhtes kohustatud: valmis töö vastu võtma, tellija kohustused lojaalselt. -Maksma kui töö üleandmine oli
Tööandjal on õigus nõuda solek. Teostada muid kasutades kolmandaid töötajalt hoolsat ja ausat Lepingus ja õigu- isikuid. Tellijal õigus tööd. Tööandja tohib saktides sätestatud nõuda Töövõtjalt viivist nõuda, et töötaja arvestaks õigusi. üleandmisega viivitatud tööandja huvidega. Töö- Töö maksumusest. andjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladusi. 11) Tööandja täidab oma Käsundiandja on Tellija on kohustatud Tööandja, kohustusi töötaja suhtes kohustatud: valmis töö vastu võtma, käsundiandj lojaalselt.Tööandja on Maksma Käsun- kui töö üleandmine oli
11. Mis on töölähetus? Kui kauaks võib töötajat lähetada töölähetusse kokkuleppeta? Saadetakse tööle teise linna või riiki tööd tegema . Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega 12. Keda ei tohi ilma töötaja nõusolekuta töölähetusse saata? Puudega last kasvatav 13. Mis on tootmissaladus ja mis on ärisaladus? Ei avalda seda mida toodetakse , on teave mis sisaldab toodete saladust . ärisaladus Kliendid või tarnijad 7 14. Mida lepitakse kokku saladuse mittehoidmise kohta? Ei tohi saladust välja rääkida ning leppetrahvid 15. Millise kohustuse võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkulepet heaks kiites?
.. Need ei lähe töötaasuna arvesse. 7) Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded e. tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Eelkõige on oluline kokku leppida tööaja pikkuses. Töölepingu seaduses eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi, 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. See on täistööaeg (40h nädalas, 8h päevas). Pooltel on aga õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Osalise tööaja puhul on kindlasti vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päevase ajavahemiku peale. Tööaja korraldus määratakse kindlaks töökorralduse reeglites. 8) Töö tegemise koht. Töö tegemise koha kindlaks määramine töölepingus on töötaja jaoks eriti tähtis. Töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuna
2 tasakaalu ei ole võimalik saavutada üksnes tööõiguse reformimise teel. Seega on vastuolulised ka TLS alaeesmärgid suurendada üheaegselt töösuhte paindlikkust ja töötaja turvalisust. Seaduse autorid leiavad samuti, et muudetud reeglistik võimaldab pooltel kujundada töösuhte, mis arvestab parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Sellest tuleneb, et riigi sekkumine töösuhete reguleerimisse on väiksem: tööõigusnormid on abstraktsemad ja töölepingu pooled saavad lähtuvalt lepinguvabaduse printsiibist kujundada ise omavahelise suhte sisu. Oluline on aga silmas pidada, et kuna Eestis ei ole kollektiivsed töösuhted kuigi arenenud ning kollektiivlepingute roll on pooltevaheliste suhete reguleerimisel marginaalne, on tööandjal kui töösuhte tugevamal poolel suurem
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise seaduse §2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Töö ja puhkeaeg Tööaeg- aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Täistööaeg-töötaja töötab 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Seadus eeldab, et töötaja töötab täistööajaga, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Summeeritud tööaeg-tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötajaga kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi
9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu 10) Teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest 308. Millised on tööandja kohustused? 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
2) Kohustuse rikkumine (Töötaja puhul süüline käitumine (tegu või tegevusetus)) 3) Põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja töötaja õigusvastase käitumise vahel Süü vormid ja vastutuse ulatus Tahtlik rikkumine-Töölepingu tahtliku rikkumise korral- täisvastutus (TLS § 74 lg 1) Hooletus- piiratud vastutus ( TLS § 74 lg 2) Ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata-piiratud vastutus (TLS § 74lg 3) NB! Varalise vastutuse kokkulepe- vastutab sõltumata süüst, kui on täidetud varalise vastutuse kokkuleppe tingimused § TLS § 75 lg 2) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. LEPPETRAHV Leppetrahvi üldalus VÕS § 158-163. TLS-s leppetrahvi kohaldamine võimalik, kuid arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta
ühis- ja isikukaitsevahendeid; TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: Õigused: Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohustused: Kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi
2) Kohustuse rikkumine (Töötaja puhul süüline käitumine (tegu või tegevusetus)) 3) Põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja töötaja õigusvastase käitumise vahel Süü vormid ja vastutuse ulatus Tahtlik rikkumine-Töölepingu tahtliku rikkumise korral- täisvastutus (TLS § 74 lg 1) Hooletus- piiratud vastutus ( TLS § 74 lg 2) Ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata-piiratud vastutus (TLS § 74lg 3) NB! Varalise vastutuse kokkulepe- vastutab sõltumata süüst, kui on täidetud varalise vastutuse kokkuleppe tingimused § TLS § 75 lg 2) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. LEPPETRAHV Leppetrahvi üldalus VÕS § 158-163. TLS-s leppetrahvi kohaldamine võimalik, kuid arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta
............................................................................................ 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine....................................................................................... 106 § 54. Õigus puhkusele............................................................................................. 106 § 55. Põhipuhkus................
18. Puhkuse ajakava. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: 1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe (1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. (2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda
Töösuhe on tüüpiline siis, kui töötajal on üks töökoht, tähtajatu tööleping ja töötaja töötab täistööajaga. Mittetüüpiline kui töötajal on tähtajaline tööleping, osaline tööaeg, renditoo, kaugtöö, töö väljakutsel jne. Turvalise paindlikkuse konseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Turvalise paindlikkuse elemendid: paindlik tööõigus, tänapäevane sotsiaalkindlustus süsteem, efektiivne aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem. Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis on mõlema vajadustega kõige paremini sobivad ning ei sunni tööandjat läbi kõrgete töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulude
.......................................................................................................... 13 6.3 SUMMEERITUD TÖÖAEG................................................................................................. 13 7.PUHKEAEG................................................................................................ 15 7.1 TÖÖPÄEVASISENE VAHEAEG............................................................................................ 15 7.2 IGAPÄEVANE PUHKEAEG................................................................................................. 15 7.3 IGANÄDALANE PUHKEAEG............................................................................................... 15 8.PUHKUS.................................................................................................... 17 8.3 PUHKUSE KATKESTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE...................................................................17 8.4 PUHKUSETASU............................
tingimusi. 5.2. Tööandja kindlustab Töötaja Eesti Vabariigi õigusaktides toodud tingimustele vastava töökaitse- ja töövahenditega, mis on Töötajale vajalikud kokkulepitud töö tegemiseks. Tööandja tasub seaduses ettenähtud või Tööandja poolt määratud juhtudel Töötaja tööks vajalikud väljaõppe- ja täiendõppekulud. 5.3. Töötaja ei või ilma Tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada Töölepingu kehtivuse ajal Tööandja konkurendi juures, täita Tööandja konkurendi käsundit või konkureerida Tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja, kes tegutseb Tööandjaga samal tegevusalal, so. [tegevusala, millel tegutsevaid 19 ettevõtteid peab Tööandja konkurendiks]. Kui Töötajal tekib kahtlus, kas kolmanda
mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Peab olema töölepingus kirjalikult fikseeritud (või selle Lisas) - Eristada tuleb konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS paragrahv 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. - Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist.
mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Peab olema töölepingus kirjalikult fikseeritud (või selle Lisas) - Eristada tuleb konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS paragrahv 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. - Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist.
kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Öötöö on siis, kui tööaeg langeb vahemikku kl 22.00 kuni 6
-töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need vajavad sageli täiendamist, et neid norme oleks võimalik kohaldada, arvestades Euroopa sotsiaalset olukord ja arengutaset. Eurostandardid luuakse ILO konventsioonidele tuginedes. Töösuhete reguleerimine on vajalik EL-is ühtse siseturu toimimise huvides. Euroopa tööõigus laieneb eelkõige suhetele, mis tekivad töötajate ja tööandjate
Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt piiritletud ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). Pärast töösuhte lõppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni üheks aastaks. Piirangu rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 Tööandja kohustused (§ 28): 1) lojaalsuskohustus;
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
kehtib maksimaalselt 1 aasta pärast töösuhte lõppu Kokkuleppe täitmist eeldatakse ja vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal. § 25 - seda piirangut saavad mõlemad pooled üles ütelda TA teatab 30 k-p ette ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA-poolse rikkumise tõttu üles öelnud. Pooled võivad kokku leppida ka selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Lisaks tagab töötaja kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lõige 1). Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud. 6) kaugtöö tegemine, see on töö mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, kuid mida töötaja teeb väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas
15-16 Tööd, mille puhul Seaduslik esindaja töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust 17 Tööd, mis pole keelatud Seaduslik esindaja paragrahv 7, lõike 2 alusel Lepinguid saab iseseisvalt teha täielikult teovõimeline isik. Seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehing on kehtetu. Seadusliku esindaja nõusolek ei pea olema üldjuhul kirjalikus vormis.Tööandja peab saama tõendama, et nõusolek oli olemas. Tööandja on kohustatud enne TL sõlmimist esindama taotluse, milles tuleb esitada andmed alaealise töö tegemise kohta, töökohustuse, vanuse ja kooli kohustuslikkuse kohta. Kui tööinspektoril tekib kahtlus alaealise soovi väljaselgitamisel v. Kahtlus, kas lapsevanema
lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 4. Kaugtöö tegemine TLS § 6 lg 4 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe ( TLS § 23)
vastu) see on kõik endise sisekorra asemel - viide kollektiivlepingule ( kas on, kehtib ja kas kohaldatakse) Tööle asumine, tööle lubamine, tööaeg (D) Täistööajaks loetakse töötaja töötamist 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Töö- ja puhkeaeg (TLS § 42-53) - eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg - tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, aga eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - tööaeg kokku ei tohi nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4 kuulise perioodi jooksul; - pikema kui 6 tunnise töötamise kohta tuleb ette näha vähemalt 30 minutiline
Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt piiritletud ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). Pärast töösuhte lõppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni üheks aastaks. Piirangu rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 Tööandja kohustused (§ 28): 1) lojaalsuskohustus;
või vara väärtuse vähenemine, samuti kahju tekitamisega seotud kulud · Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud. · Töötaja süü vorm on tema vastutuse ulatuse määramise üks peamisi kriteeriume. · Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. · Varalise vastutse kokkulepe: varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täimiseks antud vara säilimise eest. · Varalise vastuse nõue kehtib kui: on kirjaliselt sõlmitud; · see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletult · töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate tingil.
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
FIE võib töölepingu alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt
Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 10. Puhkusetasu maksmine. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 11. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
seda ei sätesta. (VÕS § 625, TLS § 6 lg-d 3 ja 9, § 22) Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: töötajal on teabe avalikustamiseks tööandja luba või ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju huvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (VÕS § 625, TLS § 22) Konkurentsipiirangu kokkulepe Konkurentsipiirangu kokkuleppe tingimused Töötaja kokkuleppeline kohustus et kokkulepe kehtiks, peab tööandja sellest töötajale kirjalikult teatama töötaja kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandusvõi kutsetegevuse alal piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses
712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. * Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. * Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. Nõusolek alaealise töötamiseks * Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. * Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. * Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste,
annaabi.ee 
