TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + -
majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu vajati järjest enam sütt ning rajati uusi söekaevandusi. 3. Olen selle väitega nõus, sest ennem kasutati masinate tööle panemiseks veejõudu. Siis pidi kõik vabrikud rajama jõe äärde. Nüüd kui leiutati aurumasin oli võimalik vabrikuid ehitada ka mujale. Samuti sai kaupu tänu auruvedurite ja arulaevade kergemini transportida. 5. Positiivne tagajärg oli tööstuslikul pöördel see, et võeti kasutusele masinad, mis kiirendasid palju kaupade tootmiskiirust, linnad suurenesid, alanesid kaupade hinnad ja nende kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu ja paranesid elu ja töötingimused. Negatiivsed tagajärjed olid need, et paljud jäid töötuks, palgad olid
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle
1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida. Senise puidu asemel sooviti kasutada tugevamat rauda masinate ehitamiseks. Raskendas asjaolu, et rauamaaki tuli sulatada suurel kuumusel, kuid kütteks puitu poleks lihtsalt jätkunud. Siis õpiti sulatusahju kütma kivisöega. 19. sajandi teisel poolel kujunesid Euroopas uued tähtsad tööstusharud, uutes harudes kõige kiiremini arenesid Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. 1856 töötas Henry Bassemeri välja lihtsama ja odavama
tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed elutingimused olid esialgu päris viletsad. Lihtrahvas pidi elama odavates korterites, tihti ka keldrites või hoovides, kus oli ruumi väga vähe ning elementaarsetest asjadest, nagu WC-st, ei saanud unistadagi. Vabrikutes töötamine oli paljude tööliste jaoks raske ja täis ohte. Tänu halbadele elutingimustele levisid ka surmavad haigused. Ajapikku paranes siiski linnaelu keskkond. Ma
sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise
kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem
tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine. 1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! 2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed! Positiivsed tulemused:
et eri puhkudel võivad avalduda nende rollide eri aspektid. 24) Kirjelda 1930ndate aastate USA Suure Depressiooni tähtsamaid aspekte. Börsikrahh- Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus, mis tõi kaasa nälja, vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. 25) Kuidas tekib J. M. Keynes’i järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada? Skeem: Inimesed, kes kardavad raskeid aegu, koguvad raha (kappi, sukasäärde)raha ringluses vähenebkahaneb tootminesuureneb tööpuudusväheneb inimeste ostujõudkahaneb kogunõudlus kaupade järgi. Mida suurem on tööpuudus, seda enam väheneb rahva ostujõudlangeb tootmine
SAKU GÜMNAASIUM Tööstuslik pööre ja selle tagajärjed Referaat Irena Seleznojva 8 klass Saku 2009 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus
11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. (tööstusühiskond ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimestest on hõivatud tööstusliku tootmisega, sai alguse 17.sajandil tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ehk mingi üle masinatootmisele, toimus linnastumine (70% linnades), algselt oli tööaeg 16-18h, muutus sotsiaalne jaotus (enamus töölised) Koos tööstusühiskonnaga tõusis majanduses tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks oma tööaega otstarbekalt. Juhtmotiiv: ,,Aeg on raha
suurriikide konkurents, tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. 27. Industriaalühiskonna palgejooni 19.sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud pea kõikjal valitsevaks. Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus teenitud palgast. Industriaalühskonnas hakati energiaallikana laialdaselt kasutama elektrit. 28. Poliitilised õpetused Ühiskonnas avalduva ebavõrdsuse suurenemine ei jäänud märkamatuks ka haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Kõik see kokku ja veel palju muudki viis 19. sajandil taas niisuguse
aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust?
Inglismaal parlament sai rohkem 12)Keynes kriis.Inimesed kardavad halbu aegu, hakkavad Ingl töörahvas on riigi rikkus-TÖÖSTUS,raha koguma -> raha ringlus väheneb -> kahaneb tootmine -> võimu ning nii sai hakata turg juhtima majandust. Tekkisid rida Pr-PÕLLUMAJANDUS(kliima,geog,agraarne riik-seal oli tugev suureneb tööpuudus -> väheneb inimeste ostujõud -> kahaneb institutsioone- Börs, Panga laienemine.(nii elavnes üldine kun.võ,oma mahajäämuse tõttu domin. põll.Pr.oli ajalool. Tugev kogunõudlus kaupade järele.langeb tootmine.Seega pidas äritegevus teiselpool atlandi). Tähtsad institutsioonid olid ka põll. Saadusi vahetati üksteise vastu.Seega ei pid.raha vajal. Ingl. peamiseks tööpuudust
ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased.
Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kui vaatamata sellele tehti kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi
Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12–14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust
Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi
Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi
õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused: 1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal 4) ei teatud piirkondlikest assembleedest 5) puudusid autonoomseid korporatsioone, kodanlust ega tsiviilühiskonda
evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut 4. Avastati bakterid, kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada. · Meditsiin: 1. Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema 2. Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad 3. Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid. 4. Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat. · Leiutised: 1. telegraafivõti 2. Bell leiutas esimese telefoni 3. Edisson leiutas maailma esimese grammofoni 4. Esimene raadio 5. Lumiere leiutas esimese kinamatograafo Kunst: · Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett.
polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, algas massikultuuri tekkimine. Tekkis ka töölisliikumine. Töölised moodustasid ametiühinguid
Esimese nelja aasta plaani peamiseks ülesandeks oli kiire metallurgia, söetootmise, energeetika, masinaehituse kiire arendamise, et oleks sõjatööstuse jaoks toorainet ja ka tootmisvahendeid. Teise nelja aasta plaani eesmärgiks oli kõigi ressursside totaalne mobiliseerimine sõjatööstuse kiireks kasvuks. Lääne-Saksamaa majanduse areng Ka Teine maailmasõda mõjus rängalt majandusele. Sõjajärgsetel aastatel tekkis suuri raskusi uute töökohtade loomisega ning seetõttu oli suur tööpuudus. Kuigi raskusi oli palju, saadi nendest üsna kiiresti üle. Areng oli kiire, kuid ebaühtlane. Tööstustoodangu kiire kasv toimus peamiselt rasketööstuse arengu tõttu. Eriti kiiresti arenesid sellised tööstusharud nagu energeetika, keemiatööstus, autotööstus, naftatööstus. Samal ajal arenesid aga naha-, jalatsi- ja toiduainetööstus aeglaselt ning jäid 1936. aasta tasemele. Peale põhikapitali uuendamist soodustasid tööstuse arengut:
Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja sissekirjutus. Sellega tegeles miilits. Miilitsal oli õigus ka tänaval passi kontrollida, või käia korterites kontrollimas. Tööle sai vaid passi ja sissekirjutusega, kuid passe kolhoosiliikmetele ei antud nii ei saanud nad minna linna elama. Tööpuudus NSVL-is kadus kõik said tööd, kuid see ei olnud alati kuigi efektiivne. Inimeste heaolule tähelepanu ei pööratud. Peale tarbekaupade oli suur puudus ka elamispinnast. Juba 1920.-aastatel ja 1930.-aastate alguses olid paljud kolinud linna, kuid linnas ehitati uusi maju minimaalselt. Uutesse elamutesse said vaid tehasejuhid ja teised tähtsamad. Suurem osa inimesi elasid kommunaalkorterites ehk ühiskorterites jõukate inimese korterid olid riigistatud ning igasse tuppa kolis uus pere
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime perekonda ülal pidada
Viini kongressis otsustati korrastada sõjajärgset Euroopat kolme põhimõtte alusel: Legitiimsuse põhimõte (mille alusel ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim), tasakaalupõhimõte (ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile.
eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes ei mahtunud, kolisid linna äärde ning linnad laienesid. · Sotsialism Ühiskondlike õiguste eest seismine. Majaduse areng 19.sajandil tõi kaasa linnastumise. Inimesed asusid tööle vabrikutesse, kuid nende elu ja
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks k
Tähtsamaks haruks põllumajandus ja lõpetati tööstuse eelisarendamine, loodi maapank mis andis asundustaludele ja teistele põllumeestele laenu asutati masina ühistuid, eesti või ja peekon leidis turgu inglismaal ja saksamaal. tööstuses suleti hiigel ettevõted mis olid tootnud venemaale kaupu loodi uusi väiksemaid ettevõtteid tähtsamad tööstusharud 1. kütusetööstus 2. keemia tööstus 3. puidu tööstus 4. puidutööstus suureks probleemiks jäi tööpuudus 1 jaanuarist 1928 hakkas kehtima eesti kroon 1929 algas ülemaailmne majanduskriis 1932-1933 majantuskriisi kõrgpunkt eestis u iga 3 inim. tööta 1934 algas eestis vaikiv ajastu kuid majanduses algas kiire tõus Feliks Moor soodne aeg kogu maailmas eestis hakkas riik sekkuma majandusse peagi ületati kriisi eelne tase eriti arenes tööstus kadus tööpuudus arenes ka põllumajandus suurenes põldude pindala kasvas loomade arv tõuparandus
rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm.
Peamised leiutised olid ketrus-ja kudumis masinad, aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee, aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf. Tööstusliku põõrde tagajärjed: Positiivne: Rahvaarvu suurenemine, alanesid kaupade hinnad, paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad, kiirenes ühiskonna areng, elamistingimused paranesid, sissetulek oli suurem, hariduse levik. Negatiivne: Paljud käsitöölised olid töötud, tööpuudus, väike palk, nigelad tingimused. Linna koondus üha rohkem inimesi. Linnaelu oli algul väga nigel. Tänavad kitsad ja räpased. Aja jooksul tingimused linnas aga hakkasid paranema-kanalisatsioon. Kodanlus-ühiskonna keskklass, vastatndab aadlile kui ka talupoegadele ja käsiöölistele, proletariaat-töölisklass. Imperialism- suurriikide oma territooriumi suurendamine (kolooniad, naaberriigid) 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16)
Tööjõu olemasolu- tööliste reserviks oli maata jäänud talupojad ja tööta jäänud käsitöölised. Täiustus põllumajandustehnika- võeti kasutusele masinad, mis tõstsid saagikust. Tänu masinate juurdetekkele vähenes inimeste vajadus ja hakati kolima linnadesse, seega kasvas linnarahvastik. Põllutooted muutusid ka odavamaks ja paremini kättesaadavaks (tekkisid nö poekaubad). Uueks tootmisharuks oli puuvillatööstus. 1733 laiutati lendsüstik (oluline tekstiilitööstuses). Leiutati mehaaniline vokk ja ketrusmasin. Hakatakse kasutama terast ja raudbetooni. Üha väiksem hulk inimesi võis toota üha rohkem kaupu. Üks suurimaid leiutusi on aurumasin (James Watt). Metallurgias sai pöördeliseks kivisöe kasutuselevõtt 19.saj kujunesid uuteks energiaallikateks nafta ja bensiin. 19.saj teadussaavutused ja leiutised 1800- Alessandro Volta ehitab galvaanielementidest patarei, mis kandis edasi elektrit.
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
