Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööriistaribad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
print, insert, microsoft, undo, exel, tööriistariba, nuppe, blank, document, wordis, open, saata, aadressile, printida, grammar, copy, paste, format, painter, toiminguid, cant, redo, vastupidine, koopiaid, samale, drawing, hide, peidab, spikker Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
KOOL NIMI KLASS MS Wordi kasutamine Referaat Juhendaja: AASTA Sisukord Sissejuhatus Microsoft Word on Microsofti loodud teksti redigeerimise programm. Esimene Word toodi avalikuse ette 1983. Aastal Xenixi platvormil. Tänu rakenduse Microsoft Office Word 2007 dokumentide loomist ja vormindamist hõlbustavatele mitmekülgsetele tööriistadele ning uuele kasutajaliidesele Microsoft Office Fluent saate luua professionaalse ilmega dokumente. Läbivaatuse, kommenteerimise ja võrdlemise täiustatud võimalused aitavad töökaaslastelt kiiresti tagasisidet saada ja seda hallata. Andmete parem integreerimine tagab dokumentide ühendatuse olulise äriteabega. Microsoft Word 2007 sisaldab mitmeid muudatusi. Uus XML- põhine failivorming, ümberkujundatud kasutajaliide, integreeritud võrrandi toimetaja ja bibliograafiline juhtimine
xls.
Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
annete, uurimuste, brosüüride jmt vormistamiseks. On olemas mitmeid valmiskujundusega dokumendi põhjasid ehk malle (templates). Nt. CV-d, pro- tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 1. REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'
pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja
igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu => styles · kui teed lõiguga asju ja tahad tervet laadi selliseks siis paremklõps nt. normal peal ja "update to match selection' · sisukord : references => table of contents => insert table of contents sisukorra värskendamine vajalik et lehekülje nr'd oleks õiged. kogu fieldi värskendada vaja vaid kui oled peatükke lisanud vms. · Õppematerjale leiab näiteks: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm
5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17 6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24 7 KAARDI MATEMAATILINE ALUSE SEADISTAMINE 27 8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3
siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ..................................
hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus. Lihtsam on integreerida erinevaid tarkvararakendusi, mis kasutavad sama SQL-andmebaasi, nt erinevate firmade poolt loodud tootmis- ja finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi. Relatsioonilise andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua
kursor akna nurgale ja lohistage Faili- ja kaustatoimingud Avatud akna nupp tegumiribal Tiitliriba nupud Iga tiitliriba paremas ülanurgas on kolm nuppu. Neid nuppe klõpsates saate kiiresti teha järgmisi toiminguid: Minimeerida akna tegumiriba nupuks, klõpsates tiitliriba paremas ülanurgas nuppu Minimeeri . 4 Maksimeerida akna, klõpsates tiitliriba paremas ülanurgas nuppu Maksimeeri . Taastada akna suuruse, klõpsates uuesti nuppu Taasta . Akna esialgne suurus taastatakse.
Next Page Järgmine leht Select Valimine Pen Pliiats Highlighter Esiletõstja Eraser Kustukumm Fill Täide Shape Kujund Text Tekst Undo Tagasi võtma Redo Uuesti tegema Connector Ühendaja Equation Võrrand Rubber Stamp Kummist tempel Page Zoom Lehe suurendamine Switch Profile Profiili vahetamine Resource Browser Ressursi brauser
· File joonise avamine, sulgemine, salvestamine, printimine (koos häälestamisega), paketist väljumine; · Edit tegevuste tühistamine ja taastamine ning vahendid Cut, Copy Paste ja Clear; · View joonise ülejoonestamine, regenereerimine, suurendamine/vähendamine, vaate- suundade valimine, varjamine, varjutamine, loomutruude kujutiste loomine, orbitaal- vaadete käsitlemine, ikooni(latti)de modifitseerimine; · Insert mitmesuguste objektide sisestamine joonisele; 6 · Format kihtide, värvuste, joonetüüpide, tekstistiilide, mõõtmestiilide, multijoone- stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine; · Tools info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide "püüdmise" hääles- tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks);
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
vormitarga. Design View avab tühja vormi disainiakna, kuhu käsutaja võib i s e paigutada välju, teksti ja kontrollelemente. Kõige tähtsamad ekraanivormi objektid on tabeli väljad ja nende nimed. Väljade paigutamiseks t u l e b määrata vormi aluseks o l e v tabel (Form Properties aknas) ja i g a tekstikasti jaoks näidata s e l l e a l u s e k s oleva välja n i m i . Vormi aknal on n e l i kuju - Design View ( d i s a i n ) , Form View (vorm), Datasheet View (tabel) ja Print Preview (prindivaade). Print Preview aknas võib näha, m i l l i s e l kujul vorm (või aruanne) prinditakse. See on oluline e e l i s DOSi keskkonnas töötavate baasiohjesüsteemide ees. Sobiva vormi, näiteks firma logoga arve võib soovi korral printida. Tavaliselt käsutatakse selleks aga aruannet, kuna ekraanivormidel käsutatavad värvid ja graafilised elemendid ei pruugi mustvalgelt prindituna alati head välja näha.
ligi lehtedele üle Interneti, siis piisab sobiva viite lisamisest oma lehele. Lihtsa failinime puhul saab lehitseja aru, et seda otsitakse kohalikust kataloogist. Kui aga aadressil on kirjas ees http:// (või mõni muu protokolli tähis nt. ftp), siis teatakse, et vastavat faili tuleb välisvõrgust otsima hakata. Sellest ka põhjus, miks viidetele tuleb nood http-d ette kirjutada. Muul juhul kipub lehitseja otsima kohalikust kataloogist faili nimega www.ilm.ee (või näiteks faili nimega microsoft.com) ja ei leia kuidagi.
Peo osaliste tööjaotus
Vaata ilmateadet ja vali enesele sobiv
riietus!
usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur
andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
Esimene trikk mahutab pildi kogu lõuendi ulatuses ja teine 100%. Pildi mõõtmed Pildi suuruse nägemiseks kliki Image>Image Size. Avanenud aknas näed kahte parameetrite gruppi: Pixel Dimension - siin kuvatakse pildi suurus pikslites ning kui suur on faili maht kõvakettal. Hetkel on näiteks laius 1024px ja kõrgus 768px. Kokku võtab kogu pilt 2,25MB 26 Document Size - selle grupi seest leiad pildi mõõdud ja resolutsiooni väljaprintimisel. Kui sul on vaja veebi üleslaadida näiteks pilti, mille laius on hoopis 600px, siis tee julgelt muudatus ja vajuta OK. Kui valik Constrain Proportions on sisselülitatud, siis kõrgus arvutatakse automaatselt ümber. Ja selle üleval näed kohe ka uue pildi andmemahtu (791KB). Pilti trükki saates, tuleb pildi resolutsiooniks määrata 300ppi (veebi jaoks piisab 72ppi)
korrektselt eraldi real, siis puudub spetsiaalsel lause lõpetamise sümbolil ka eriline mõte, selleks sobib täiesti hästi ka reavahetuse sümbol ise. Nagu ülevaolevast näitest näha, siis lõppevad blokki defineerivad laused avavate loogeliste sulgude asemel kooloniga, see on bloki alguse tunnusmärgiks. Bloki lõpul eraldi tunnust ei ole - kui järgneva rea lause taandub rea algusele lähemale, siis järelikult ongi blokk läbi. for i in z: print i print "valmis" Näites kuulub lause print i bloki defineerinud for tsükli juurde, aga print "valmis" on juba sellest tsüklist väljas. Samuti on keele disaini puhul peetud silmas maksimaalset sarnasust inglise keelega. Sageli krüptilisusse kalduvate sümbolite nagu || või && asemel on kasutusel selgelt arusaadavad or ja and. Eitust märkiva hüüumärgi ! asendab ingliskeelne not. Erinevate lausete nagu tsüklid for ja
Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel PHP on serveripoolne skriptikeel, mis võimaldab genereerida dünaamilisi veebilehti. Selle nimi pärineb kõige esimesest versioonist, mida nimetati "Personal Home Page Tools". Täna nimetatakse seda kui "PHP: Hypertext Preprocessor" (hüperteksti-eeltöötleja)
Imprint mingi objekti jäljendi tekitamine keha pinnale; Separate Solids mitmest tükist koosneva keha jaotamine üksikkehadeks (tervik- keha jaotamist sellega teha ei saa kasutada käske SLICE ja INTERFERE); Shell nõutava paksusega õhukeseseinalise õõneskeha loomine massiivsest kehast; Clean liigsete servade ja jäljendite eemaldamine tahult; Check teatav kehade kontrollivõimalus; · Undo tegevuste ühekaupa tühistamine tagantpoolt ettepoole; · eXit käsust väljumine. Valikud Undo ja eXit on kasutusel samuti kõikide alamvalikute korral, kusjuures valik eXit täidetakse tühisisestusega ka vaikimisi. Tahkude ja servade modifitseerimisel enamasti ei saa muuta kehade topoloogiat, so. tahkude ja servade arvu ning nende vastastikust paigutust. 5. Jooniste vaatlemine
Two important programming concepts introduced: The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX PARC, bsaed on ideas by Alana Kay. The first logic programming language Prolog developed by Alan Colmerauer at University of Marseilles Hewlett-Packard introduces a programmable calculator with a magnetic stripe memory for storing programs. Users could write programs up to 100 lines in length and record them on blank cards, or they could buy pre-programmed cards. In 1975 it is used on Soyuz-Apollo mission for calculating critical course-correction maneuvers. 1973 Intel files a patent application for a "memory system for a multichip digital computer". The first prototype Alto workstation computer is turned on at Xerox' Palo Alto Research Center. Its first screen display is a bitmapped image of the Sesame Street character Cookie Monster.
Kuidas saavad teekäijad jõe teisele kaldale, kui paat kannab ainult üht teekäijat või kahte poissi, aga ühe teekäija ja ühe poisiga läheks juba põhja? (Pange tähele, et poisid tahavad pärast edasi sõita!) 5. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule üks juurde. Kuidas tuleb vajutada nuppe, et ekraanile ilmuks a) arv 5; b) arv 99; c) arv 99, kui lubatakse vajutada nuppe mitte rohkem kui 10 korda. PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. SISSEJUHATUS Nüüd, kus Te olete (loodetavasti) aru saanud juhtimise olemusest, püüan ma teha väikese ülevaate sellest, mida meie tahame juhtida ja kuidas me seda juhtimist teoks teeme ehk räägime arvutist ja programmeerimisest. Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest
notepad algus.cs Sisuks endiselt lihtne tervitus. using System; public class algus{ public static void Main(String[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Siit saab juba kompilaatori välja kutsuda ning olemasolevat koodi kompileerida. C:Userswindows 7Documents>c:WindowsMicrosoft.NETFrameworkv4.0.30319csc.exe algus.cs Microsoft (R) Visual C# 2010 Compiler version 4.0.30319.1 Copyright (C) Microsoft Corporation. All rights reserved. Töö tehti ära, vigu sel korral ei leidunud. Tulemusena tekkis kataloogi fail nimega algus.exe, mille võib rõõmsasti käivitada. C:Userswindows 7Documents>algus.exe Tere Ülesandeid · Muuda väljatrükitavat teksti · Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) · Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
mikroprotsessor Intel 8008 ja aasta hiljem selle täiustatud variant Intel 8080. Alguses mikroprotsessoreid kasutati eriseadmetes nagu liftide juhtimisel jms. Kuid mikroprotsessori Intel 8008 baasil loodi 1975.a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple.
Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada?
annaabi.ee 
