Tööriistaribad (0)

Sarnased õppematerjalid

24

rtf

Wordi kasutusjuhend

lõigutaanded (vasak, parem ja esimese rea oma), tabulaatorid jms. Samuti on määratud ka lõigus vaikimisi kehtiv märgistiil (font, kirja suurus, ....). Muutus laadis kajastub automaatselt kõikides lõikudes, kus seda kasutatud on!! Word'i on sisse ehitatud hulk vaikimisi stiile ehk siselaade nagu Heading1, Heading2, Normal jne. Tavaliselt ongi vaikimisi lõigustiiliks Normal. Stiili rakendamine Kui tööpaan Style pole veel avatud, klõpsake tööriistariba Formatting nuppu Style . Valige tekst, mida soovite vormindada. Klõpsake tööpaanil Style vormingut, mida soovite rakendada. Stiili muutmine Et kiiresti muuta kogu teksti, mis on vormindatud mõne kindla stiiliga, võite selle stiili ümber muuta. Kui näiteks teie põhipealkirjad on 14-punktises paksus vasakjoondatud Arialis, hiljem aga otsustate, et soovite pealkirju kuvada hoopis 16-punktises keskjoondatud Arial Narrow's, ei pea te

Arvuti õpetus

11

docx

Microsoft Word 2007 kõikide nuppude ja valikute kirjeldused.

KOOL NIMI KLASS MS Wordi kasutamine Referaat Juhendaja: AASTA Sisukord Sissejuhatus Microsoft Word on Microsofti loodud teksti redigeerimise programm. Esimene Word toodi avalikuse ette 1983. Aastal Xenixi platvormil. Tänu rakenduse Microsoft Office Word 2007 dokumentide loomist ja vormindamist hõlbustavatele mitmekülgsetele tööriistadele ning uuele kasutajaliidesele Microsoft Office Fluent saate luua professionaalse ilmega dokumente. Läbivaatuse, kommenteerimise ja võrdlemise täiustatud võimalused aitavad töökaaslastelt kiiresti tagasisidet saada ja seda hallata. Andmete parem integreerimine tagab dokumentide ühendatuse olulise äriteabega. Microsoft Word 2007 sisaldab mitmeid muudatusi. Uus XML- põhine failivorming, ümberkujundatud kasutajaliide, integreeritud võrrandi toimetaja ja bibliograafiline juhtimine. Lisaks XML-andmetekogu on kasutusele võetud kättesaadava objekti mudeli failivorming,

Arvuti õpetus

40

doc

EXCEL - Tabelitöötlus

2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................

Arvutiõpetus

43

pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

lehel, kokku on 43 lehte jne. PÄIS JA JALUS (LISA, INSERT) Päis (header) on lehekülje ülaservas ja jalus (footer) allservas paiknev korduv andmestik järjestikustel lehe- külgedel. Enamasti kirjutatakse päisesse või jalusesse leheküljenumbrid, töö pealkiri, autori nimi, logo vm. Valides Lisa (Insert) vahekaardist päise (Header) nupu ripploendi (analoogselt jalus) galeriist sobiva päise kujunduse, avaneb päise ja jaluse tööriistariba (vt joonis). Päise eemaldamine, muutmine Päis/jalus sama, mis Parem- Automaattekstid (nt autor) eelmises jaotises tabelduskoht Väljad (nt lk numbrid) Päise/jaluse redigeerimist saab teha topeltklõpsuga päise/jaluse kohal. Päist/jalust (tööriistariba) saab sulge-

Infotöötlus

10

docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4. Ujuvad tööriistaribad Office'is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi.

Informaatika

14

docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4 Ujuvad tööriistaribad Office’is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi.

Informaatika I

14

doc

Sissejuhatus - MS Word 2003

 üks klõps sel alal märgistab osutatud rea;  topeltklõps sel alal märgistab osutatud lõigu;  kolm klõpsu sel alal märgistab kogu teksti. Kopeerimine, lõikamine ja kleepimine Esmalt tuleb teisaldatav tekst märgistada. Seejärel "lõigatakse" see välja kas menüükäsuga Redigeeri > Lõika (ingl. Edit > Cut) või klahvikombi- natsiooniga Ctrl+X (samuti on selleks võimalik kasutada tööriistariba nuppu, millel kääri-pildike). Ei tasu ehmatada, kui valitud tekst kaob; see paigutatakse hoiule MS Windows’i lõikepuhvrisse (ingl. Clipboard). Vii nüüd kursor sinna, kuhu soovid teksti paigutada ja kanna see lõikepuhvrist dokumenti; "kleepimine" käivitatakse menüüst Redigeeri > Kleebi (ingl. Edit > Paste) või klahvikombi- natsiooniga Ctrl+V. Juhul kui on varem mujalt (näit. internetilehel) kopeeritud tekst ja on soovi kleepida ainult

Tekstitöötlus

6

docx

Arvutiõpetuse konspekt

Loeng 1: · crtl ja - annavad kokku laheda "pehme" poolitamise · crtl, shift (see nooleke) ja tühik => pikk tühik st. · sõna aktiveerimiseks topeltklõps tema pääl. · mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka

Informaatika

Kommentaarid (0)