Vahetustega tööl juhtub tööõnnetusi rohkem. Müra Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid:
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja TM13 Referaat KAUBANDUSLIKUD SEADMED Marjana Kuusmaa Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 KÜLMSEADMED..............................................................................................................4 1.1 Külmseadme täitmine..................................................................................................
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida
töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
6.1. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine 2.7 Üldnõuded 2.7.1. Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid. 2.7.2. Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja turvalisust ega kahjusta tema tervist. 2.7.3. Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates Koolitus: Tellingud, töölavad tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid. Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale. 2.7.4
Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. · teha koostööd ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuteenuse osutajaga. Töökeskkonnavolinik valitakse töökollektiivi poolt. Töökeskkonnavolinik valitakse igasse osakonda, kus on vähemalt 10 töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustusteks on:
riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus Keemiline- looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend Bioloogiline- bakterid, viirused, seened
3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; 4) kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses; 5) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel; 6) millega kaasneb uppumisoht; 7) kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd; 8) õhuvarustussüsteemi kasutamisega; 9) kessoonis; 10) lõhkeaine kasutamisega; 11) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega; 12) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. §6. Ehitustööde teostamine (1) Ehitusettevõtja tagab töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt vajaliku üldjuhtimise, koostöö, info leviku korraldamise, tööde täpse ajastamise ning ehitusplatsi üldise puhtuse ja korra. (2) Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv
1.10. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. 1.11. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 1.12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 1.13. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. 1.14. Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijatele, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama ettevõtte juhatajale. 1.15. Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. ENNE TÖÖD 1.16. Panna selga puhas ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid. 1.17. Panna jalga madala kontsaga, mugavad jalatsid
reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süsteem/liides Inimene – masin Operatsioon Suurema osa infost saame nägemismeele kaudu – 80%, seetõttu Nii saadav info peab olema sobiv võimalikult paljudele inimestele Piktogrammid peavad olema üheselt mõistetavad Piktogrammidel ainult üks tähendus Piktogrammidel on eelis seal, kus on tegemist eri keelt kõnelevate inimestega
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
1.1 Akutrellidega lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 1.2 Akutrelli kasutaja peab täitma käesoleva juhendi ja akutrelliga kaasasoleva kasutusjuhendi nõudeid. 1.3 Töötamise koht peab olema hästi valgustatud, valgus ei tohi pimestada töötaja silmi. 1.4 Töövahendid, seadmed mõõteriistad, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. Tööriistad ja vahendid tuleb paigutada põhimõtte järgi: vasakule need, mida võetakse vasaku käega ja paremale need, mida võetakse parema käega. Töökohalt tuleb kõrvaldada kõik mittevajalikud esemed. 1.5 Töötamiskoha maa-, põranda- või seadme pind peab olema sellise suurusega, mis
pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi
kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16
kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16
Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu 1
Enamasti vajatakse puutööl saeketast , mille lõikesügavus on vähemalt 50 mm. Sae kalde muutmine sae talla seadistamise abil saab saeketta seada tööpinna suhtes kuni 45 0 nurga alla. Kui ketassaag on kinnitataud statasionaarsele alusele, nimetatakse neid ketassaage järkamis- ehk nurgasaagideks. Saagi on võimalik pöördlaual keerata mõlemale poole kuni 450 ning järkamis- ja kaldenurki on võimalik kombineerida. Laserjuhikud paljud seadmed, sh ka nurgasaed on tänapäeval varustatud laserjuhikutega. Sae külge kinnitatud väike laser tekitab saeketta lõikejoonele peenikese punase valguskiire. Alus nurgasae alus koosneb pööratavast töölauast, mida ümbritseb fikseeritud osa, selle servas on skaala 0 450 kummaski suunas. Saekettad on mõeldud erinevate materjalide lõiketöötlemiseks. Levinud on universaalsed kõvasulamhammastega lõikekettad, millega saab lõigata puitu nii piki-kui ristikiudu, erinevaid
korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8. Teisaldatavaid keevitusseadmeid ei tohi üles seada täiskuhjatud kohtadesse. Masinatele peab olema vaba juurdepääs. 9. Kui keevitustöid tehakse väljas, tuleb keevitusseadmed katta mittepõlevast materjalist
vool peakilbist väja lülitada , seejärel seade viia oma otsese juhi juurde. Vaata punkti elektriohutus. - Mehaanilised traumad (saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt). Ohu likvideerimine- järgi ohutusjuhendeid vastavalt seadmeohutus lehele. - Lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Mitte teha läbi mõtlemata ega ohtlikke töövõtteid mis võivad kahjustada töötajaid. - Alla jäämis oht (transpordi seadmed või telfriga töötamisel). Jälgida ohutusreegleid rasketehnika liiklumisel tehase alal. - Lömastamis oht töötades pressiga. Jälgida ohutusreegleid töö pressiga. - Muljumise oht detailide allajääded. Kasutada isikukaitse vahendeid mis on kodu korras ettenähtud. 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid,
18 Ohutusnõuded Puidutöötlemisseadmed võivad ebaõigel kasutamisel muutuda ohtlikuks. Seepärast tuleb nendel töötades järgida vastavaid üldisi ohutuseeskirju ning samuti ka järgmisi märkusi. Mitte ühegi tööpingiga ei tohi töötada narkootiliste ainete, alkoholi või mingi ravimi mõju all viibides. Mitte kunagi ei tohi jätta töötavat seadet järel valveta. Enne töökohalt lahkumist tuleb seade alati välja lülitada. Hoida lapsed ja kõrvalised isikud töötamispiirkonnast ohutus kauguses. Elektrilisi puidutööriistu ei tohi kasutada kergestisüttivate vedelike või gaaside läheduses. Kontrollida üle võimalused tuletõrjevahendite ja tulehäire kasutamiseks ning tulekustuti käsitsemiseks, jätta meelde nende asukoht. Elektrilist tööpinki ei tohi kasutada tolmuses keskkonnas ega vihma käes.
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi
juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad. Järgnevalt mõned näited toimunud tööõnnetustest, mille ühiseks tunnuseks oli töötaja puudulik juhendamine ja väljaõpe. Töötaja tööülesandeks oli tootmisruumide desini tseerimine seebikivi 3-protsendilise lahusega. Desini tseerimisseade asus autol ja tavaliselt olid autos spetsiaalsed ühekordseks kasutamiseks ette nähtud lahust mitteläbilaskvad kilekaitseriided. Kuid kilekaitseriided olid autos otsa lõppenud ja töötaja kasutas tootmishoone eesruumis olnud sanitaarseks otstarbeks kasutatavat mitteveekindlat riietust, mis ei olnud ette nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade ja hingamis-5 teede kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude kaitsesukki. Pildil on näha töötaja, kes kasutab kõiki kohustuslikke isikukaitsevahendeid. Desini tseerimise käigus hakkas pihustuspüstoli ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desini tseerivat lahust
riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1
kõikumist. Köögis on olemas sundventilatsioon, mis tekitab palju müra. Sobiv temperatuur tagatakse tööruumides keskkütteradiaatoritega, mida töötajad ise vastavalt vajadusele reguleerida saavad. Aknad on ruumides väga väikesed ja neid on vähe, seetõttu ei ole ruumid piisavalt valgusküllased. Köögis on olemas üldvalgustus, mida saab kasutada vastavalt vajadusele erinevates sektsioonides. Ruumid on varustatud ka väljapääsulampidega. Töötaja töölauad, gaasipliit ja kombiahi on paigutatud ruumi keskele, tööruumi ääristab ühelt poolt rivi külmikuid ja teiselt poolt teenindajate ala teenindusleti, arvutilaua ja nõudepesuruumiga. Tehnika on suhteliselt kaasaegne, mõned seadmed tuleks siiski välja vahetada. Põrandakattematerjaliks on kiviplaadid, seinu katavad keraamilised plaadid ( fotod töökeskkonnast lisa1). Töö restorani köögis toimub talveperioodil ajavahemikus 11:00-22:00 ja
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine jms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega kohustusi. Pingealunetöö- igasugune töö mille juures töötaja on kontaktis pingestatud osadega või ulatub pingealuse töötsoonil kasvama kehaosadega või käsitsetavate tööriistadega seadmete ja töövahenditega. Madalpinge sooritav töötaja pingealus tööd kui ta on kokku puutes pingestatud osadega. Kõrgepinge sooritav pingealust tööd kui ta seseneb pingealusesse töötsooni ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte. Pingelähedane töö igasugune töötoiming, mille juures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik
..................... 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.........................................4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT....................................................................................... 5 VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE......................................................................................... 5 TERVISEKONTROLL......................
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.
jälgima ohutuse reegleid, sest tervis ja ohutus mängivad suurt rolli meie elus ja selles referaadis ma räägin just sellest, töötervishoiust ja tööohutuse korraldusest. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Töötervishoid on tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega. Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
