6. TASUSTAMATA LAPSEPUHKUS- emal ja isal on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust, kui kasvatatakse kuni 14 a. Last või kuni 18 a. puudega last AVALIKU TEENISTUSE SEADUS AVALIK TEENISTUS: Avaliku võimu teostamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (avalik - õiguslik teenistussuhe - ametnik) Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe – töötaja) AMETNIK ON ISIK, KES TEOSTAB AVALIKKU VÕIMU: Ametiasutuse juhtimine Siseaudit Riigi julgeoleku tagamine Riigi sõjaline kaitsmine Süütegude menetlemine … TÖÖTAJA TEEB AVALIKU VÕIMU TEOSTAMISE TOETAVAT TÖÖD: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus
reguleeritud suhteliselt jäikadesse raamidesse; - enamus avalikus teenistuses töötavaid isikuid ehk ametnikud peavad oma teenistuslikke õiguseid kaitsma halduskohtus (töölepingulised töötajad vaidlevad töövaidluskomisjonis või tsiviilkohtus). Töö- ja teenistussuhte sarnasusi 1. reeglina on tegemist tähtajatu teenistussuhtega 2. katseaeg kuni 4 kuud 3. ressursimahuka koolituse puhul võib sõlmida halduslepingu 4. ametnik ei tohi avaldada riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet jms 5. ametniku põhipalka võib ühepoolselt vähendada 6. sarnasusi on teenistussuhte lõppemise korras Teenistussuhte erisusi 1. ametikoht täidetakse konkursiga 2. ametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega 3. vähemalt kord aastas toimub arengu- ja hindamisvestlus 4. puhkuse kestus on 35 kalendripäeva 5. ametnik ei tohi streikida 6. ametnikul on tegevuspiirangud 7
asub. Töökorralduse reeglid sisaldavad kõige tähtsamat nagu: Töötaja tööle võtmist, tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajast tuleneval põhjusel, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhiseid, töökultuuri jne. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk? TLS näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja
Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Muudatused andmetes tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha 1 kuu jooksul muudatuste tegemisest. Oluline teha vahet, kas muudetakse varasemat pooltevahelist kokkulepet või töötajale seaduse alusel teatavaks tehtud andmeid. Katseaeg: kui töölepingus ei ole eraldi kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste jne vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata, peatub katseaeg ja pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata. Töölepingu võib katseajal üles öelda ka katseaja viimasel päeval
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest
Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 5
konkreetsetele paragrahvidele. 13) Viide töökorralduse eeskirjade olemasoludele- eraldi dokumendina, töötajale tutvustamine peab olema allkirja vastu 14) Töö sisekorra eeskirjad (töö korralduse reeglid) 15) Viide kollektiivlepingu olemasolule Katseaeg: kas töötaja tuleb toime antud töökohas (kas oskused, võimed vastavad töökohale, kas tema isikuomadused on sobivad). Kestvus on max 4 kuud. Katseaja kehtestab tööandja. Kui lepingus pole kirjas katseaja kohta, siis tuleb kindel olla, et on 4 kuud katseaeg, seda lepingus ei kajastata, kui katseaega ei ole. Erand katseaja kestvuse osas on avalikule teenistusele- max 6 kuud (1. aprillist 4 kuud). Tööleping on sõlmitud määramata tähtajaga. Tähtajaga on max 5 aastaks. Lühemaks tähtajaks sõlmitud lepingul võib olla katseaeg max pooleks perioodiks kui nt on 8 kuine leping, siis 4 kuud katseaeg. Kui katseajal soovib töötaja töölt lahkuda, siis peab
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. * Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 5
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: ■ Töösuhete stabiilsuse põhimõte; ■ Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; ■ Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat;
ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2) lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku leppida mistahes muudes tingimustes lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta TLS- is ja VÕS-is sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, v.a , kui TLS-is on sellise kokkuleppe võimalus ette nähtud Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6) 1. Seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või selle mittekohaldamine Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1 •. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. 2
lõppemisest arvates. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
8 Nii tööandja 9 kui töötaja 10 võivad töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saadi või pidi teada saama. Seoses katseajaga on seatud töölepingu ülesütlemisele piirangud. TLS § 86 lg 1 kohaselt võivad nii tööandja kui töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (TLS § 86 lg 4) Ülesütlemise piirangud TLS § 92 lg 1 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et:
loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. 1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 1.6 Vaba aja andmise kohustus
Nendest ametnikest on eelisõigus neil kel on paremad teenistusalased näitajad ametnikuna. Kui juhtuvad olema võrdsed näitajad siis eelistatakse seda, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem tööstaas või kellel on ülalpeetavaid. Koondada ei tohi neid ametnike, kellel on vähemalt alla kolme aasta vanuseid lapsi ning naisi, kes on rasedad. Ametnikku ei vabastada, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema töökohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Hüvitised Töölepingu seadus: Tööandja maksab töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuss. Koondamise korral on töötajal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras
puudumise tõttu d) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist e) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess 5) Tööd tehakse tasu eest.
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse
7. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. /§ 6/ Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta,
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
suuremad õigused võrreldes TL alusel töötavate isikutega aga teiselt poolt on neil suuremad kohustused (piirangud) Ametnikele kehtib ATS. Avalikus teenistuses saab omakorda eristada riigiteenistus: – üldine; – eriteenistused (nt politseiteenistus, vanglateenistus); • kohaliku omavalitsuse teenistus. Asutuste, mille koosseisu on võimalik teenida avaliku teenistujana, loetelu on kehtestatud ATS § 2 lõigetega 2 ja 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ning jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks - ATS § 6 Riigiteenistujate ametikohad on kindlaks määratud seaduse, KOV ametikohtade nimetused on kindlaks määratud VV määrusega. 3) sõlmitakse teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks kui
TLS sätestab piirangu tähtajalise TL pikendamisele ja järjestikusele sõlmimisele. Selle sätte kohaselt loetakse tähtajaline TL , mis on sõlmitud töö ajutisest iseloomust tulenevatel põhjustel alguselt peale tähtajatuks, kui: · Tähtajaline TL samalaadse töö tegemiseks on sõlmitud järejestikku rohkem kui 2 korda. Tähtajalise TL sõlmimine loetakse järjestikuseks kui ühe TL lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheaeg ei ületa kahte kuud. TLS avab katseaja mõiste. Vastavalt sellele katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima.
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad
· tööaja kohta; · töötasu kohta; · töö tegemise asukoha kohta; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; · tööle asumise aja kohta. 12. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Seadusliku katseaja kestus on esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest
teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Siin on vabatahtlikud tingimused, mis on kajastatud töölepingus ja need on eraldi kokku lepitud) (Kui katseaega pole kirjas lepingus, siis see ikka toimib ja seda kohaldatakse ikka. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Katseaja eesmärk on võimaldada tööandjal hinnata, kas töötaja tervis, teadmised oskused võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida temalt nõutakse töö tegemisel. KÜSIMUS: Mitu päeva peab töötaja ette teatama, kui soovib töölepingut üles öelda katseajal ning kas töötajal on katseajal töölepingu ülesütlemise korral õigus lisaks töötasule saada lõpparvena ka kompensatsiooni kasutamata puhkusepäevade eest? VASTUS:
territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks · sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
Teenistujad jaotatakse selle seaduse mõistes kolmeks: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad(ajutised pojad). Ametnikud grupeeritakse veel omakorda kolmeks: kõrgametnikud, vanemametnikud, nooremametnikud. Abiteenistujad riigiasutuses võivad olla sellised inimesed tööl, kes on hoopis lepingulised. Nt valvurid, elektrik, remondimees, koristajad.. jne. Nõuded ametnikele: · Vanus noorem kui 18 ei ole lubatud. Vanem ja kõrgem ametnik 21+ · Vähemalt keskharidus peab olema. · Eesti vabariigi kodanik · Teovõimelisus · Riigi keele oskus vajalikul tasemel Isikud, keda ei tohi võtta teenistusse: · Isikud, kellel on karistatus kuritöö eest. · Kellel on parajasti kohtuprotsessid käigus või uurimine on käigus. · Kellel on kohtuotsusega õigus ära võetud töötada mingil ametikohal. · Lähisugulased ja hõimlased ei tohi olla vahetus alluvuses.
Tööõiguse kordamisküsimused abiks TLS Liis Märtens LH-18 1) Sõltumata töölepingu kestvusest võib tööleping olla ka suuline. Väide on tõene või väär? Põhjenda. Osaliselt Väär. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemblaris. Millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale. Tööandja on kohustatud säilitama lepingut terve töösuhte aja ja peale lepingu lõppemist 10 aastat. Kui töötaja asub tööle, mille kestus ei ületa kahte nädalat, ei ole töölepingu sõlmimine kirjalikult kohustuslik. Siiski on kokkulepete selguse huvides ja vaidluste vältimiseks soovitatav teha kirjalik leping ka lühiajalise töösuhte korral. 2) Enamasti sõlmitakse tööleping tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks. 3) Kui tööandja saab teada, et töötaja on esitanud enda kohta tööle kandideerimise protsessis olulisi valeandmeid oma oskuste ja hariduse kohta, võib tööandja tööleping
lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
