Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töölepingu näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, töötasu, tööleping, käesolev, töökorralduse, aadressiga, kask, alljärgnevatel, lisas, olevas, kirjelduses, ülekandmisega, tulumaks, tööaeg, puhkeaeg, laupäeval, ülesütlemineNÄIDIS TÖÖLEPING nr Käesolev tööleping on sõlmitud ……..........…................………2013, Tallinnas. Tallinna ..asutuse nimi..... (registrikood ........) direktor (edaspidi Tööandja) ja ....nimi..... isikukood ...... (edaspidi Töötaja), edaspidi nimetatud koos pooled, sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu tähtaeg 1.1 Töötaja asub tööle ........ 2013. 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajatult. või tähtajalise lepingu korral ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks: 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt töölepingu seaduse § 9 lõike 2 alusel ja lõpeb Tallinna ...asutuse nimi.......... töötaja ametinimetus... nimi....... tööleasumisel või tema töösuhte lõppemisel. Või tähtajalise lepingu korral kvalifikatsiooninõuetele mittevastava pedagoogi töölevõtmisel: 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt alates ...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud 13. Augustil 2011 Tallinnas (1) UÜ Black Art Consult, registrikoodiga 22288888, aadressiga Viljapuu 89, Tartu linn (edaspidi: Tööandja) keda esindab UÜ juhataja Vassili Parmakovi ja (2) Viktoria Ivanova, isikukoodiga 48711115235, elukohaga Kaunase pst 17299, Tartu linn (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana, millest arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud maksud ja maksed: tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud II sambaga). Töötasu makstakse rahas ülekande teel töötaja või tema poolt näidatud pangakontole või poolte kokkuleppel sularahas. 16. Tööandja peab tehingutelt makstava tasu igakuiselt töötajale välja arvestama ja esitama arvestuse töötajale hiljemalt kuu lõpuks, mis järgneb arvestuse aluseks olevale kuule. 17
TÖÖLEPING nr. 1243 Käesolev Lepingu on sõlminud 02. mai 2006 a. Viljandis. AS Kunstikoda registrikoodiga 10674253, aadressiga Pikk tn 4, Viljandi mk, 71003 (edaspidi: Tööandja) keda esindab juhatuse liikmena ................. ja Anett Sõlg, isikukoodiga 47806256014, elukohaga Kauge tn 36-57, Viljandi mk, 71002 (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu, (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Tööle asumise aeg, töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud
5. TÖÖTASU MAKSMINE Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte. Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures). 4.3 Töölepingu näidis TÖÖLEPING 15 Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
läbirääkimistega. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused seadusandlusega ettenähtud korras. 7.5 Käesolev Leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset õiguslikku jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Töötajale ja teine Tööandjale. POOLTE ANDMED: Tööandja: Töötaja: Pank: Liitumine kogumispensioniga JAH/EI POOLTE ALLKIRJAD: Tööandja: Töötaja: 8. TÖÖLEPINGU TINGIMUSTE MUUTMINE Kuupäev:_______________ Tööandja: _____________ Töötaja:______________ 9. TÖÖLEPINGU PEATAMINE Kuupäev:___________ Tööandja: ___________Töötaja:_________________ 10. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE 10.1. (lepingu lõpetamise aluse formuleering) Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse § __ lg __ p __ alusel 10.2. Töölepingu lõpetamise kuupäev on " "________ 200__ a. 10.3
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seadustest, millest
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
TÖÖLEPING NR 1 Tartu, 01.08. 2008 Tööandja .................., reg nr23522997, asukohaga /Tartu, Turu 24/, keda esindab juhatuse liige ................. Töötaja Jaan Tamm, /38012266538/, elukohaga Tartu Ringtee 25, sõlmisid töölepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU TÄHTAEG 1.1 Töötaja asub tööle 01.09.2008. 1.2 Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. /või määratud tähtajaks koos tähtaja, põhjenduse ja viitega TLS vastavale §-le/ 1.3 Töötaja võetakse tööle katseajaga neli kuud. 2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõ
Töötasu sissenõutavaks muutuv aeg tähendab kokkulepitud päeva, kui tööandja peab töötasu välja maksma (palgapäev). Kui töötasu väljamaksmise päev langeb riigipäevale või puhkepäevale, tuleb töötasu välja maksta eelneval päeval. Töötasu lepitakse kokku brutosummana (peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed). Tööandja makstavad maksud ja maksed on : sotsiaalkindlustusmaks ja töötuskindlustusmakse. Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed on : tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega. 6) Muud hüved Muude hüvede andmine töötajale peab leidma kajastamist töölepingus juhul kui pooled on selles kokku leppinud. Nende töölepingus esitamise kohustus on eelkõige töötaja kaitseks. Töölepingus fikseeritud hüvesid on töötajal õigus nõuda. Nt. tööauto kasutamine, mobiili kasutamine
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
tasutud MTÜ poolt, töö eest oli ette nähtud ka tasu, pidi tööd tegema isiklikult. Samas, korraldas T ise tööd, määras tööaja ja koha, leping on tähtajaline. Oli tööleping, sest T allus MTÜ-le. 9. Taksoteenuse osutamisega tegelev OÜ esitas halduskohtusse kaebuse nõudega tühistada Maksu- ja Tolliameti maksuotsus, millega määrati käibemaks sularahaklientide käibelt ning taksojuhtide töötasult määratud tulumaks, sotsiaalmaks, tööstuskindlustusmaksed ja kohustusliku pensionikindlustuse maksed. Kaebuse põhjenduseks oli asjaolu, et taksojuhid ei olnud OÜ töötajad, vaid iseseisvat majandustegevust omavad ettevõtjad. OÜ ja taksojuhtide vahel oli sõlmitud koostööleping, mis andis taksojuhtidele OÜ-le kuuluva logo ja dispetšerteenuse kasutamise (väljakutsete saamise) õiguse ja pani kohustuse maksta selle eest OÜ-le igal nädalal tasu. OÜ ei pidanud
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus.
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
poolt, töö eest oli ette nähtud tasu, pidi tööd tegema isiklikult. Samas korraldas ta ise oma tööd, määras tööaja ja koha, leping oli tähtajaline. Oli tööleping, sest allus MTÜ-le. 9. Taksoteenuse osutamisega tegelev OÜ esitas halduskohtusse kaebuse nõudega tühistada Maksu- ja Tolliameti maksuotsus, millega määrati käibemaks sularahaklientide käibelt ning taksojuhtide töötasult määratud tulumaks, sotsiaalmaks, tööstuskindlustusmaksed ja kohustusliku pensionikindlustuse maksed. Kaebuse põhjenduseks oli asjaolu, et taksojuhid ei olnud OÜ töötajad, vaid iseseisvat majandustegevust omavad ettevõtjad. OÜ ja taksojuhtide vahel oli sõlmitud koostööleping, mis andis taksojuhtidele OÜ-le kuuluva logo ja dispetserteenuse kasutamise (väljakutsete saamise) õiguse ja pani kohustuse maksta selle eest OÜ-le igal nädalal tasu. OÜ ei pidanud
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fantaas
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40- tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad).
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
annaabi.ee 
