3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4. Kas töökeskkond, töövahendid, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks või on inimene kõige selle jaoks ? Kõik on inimese jaoks. tänu kaasaegse infotehnoloogia kiirele arengule suureneb mõtlemise ja vaimse töö osakaal ja väheneb füüsilise töö osakaal. 5. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ning kas inimese järele kohandatud töövahendid on ohutumad inimese järele mittekohandatud vahenditest ? Vastata EI või JAH. Jah
Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergonoomilises töökeskkonnas on töötajad efektiivsemad. 4. Milline teadus käsitleb töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kohandamist inimese järele? Ergonoomika 5. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika? Mõtlemise optimeerimisega, probleemide lahendamisega 6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma erivajadusteta inimestele. Õige 9
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.1 Küsimused: 1. Kas masinad, seadmed, aparatuur on inimese jaoks või on inimene tehnika jaoks ? 2. Kas tänapäeval on füüsilise töö vähendamine aktuaalne ? Vasta kas: JAH või EI 3. Kas tänapäeval on vaimne töö aktuaalne ? Vasta kas EI või JAH 4. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ? Vasta kas EI või JAH 5. Kas inimesele kohandatud töövahendid, masinad, seadmed on ohutumad ? Vasta kas EI või JAH 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? 7
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus. 24. Ergonoomika definitsioon Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast. Egonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. 25. Ergonoomika harud o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika;
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad
ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd) - kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2
Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu laadi suuruse kestuse Hindamisel arvestatakse töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid "Bioloogiline oht" tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe
50 47 30 30 0 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 a2006 Joonis 2.1. Tööõnnetuste arv AS Eesti Põlevkivi kaevandustes 1990 ... 2004. a. [15]. Näide joonisest (Joonis 2.2) Tööandjapoolne Töökeskkond Töötajapoolne kontroll kontroll Joonis 2.2. Töökeskkonna sisekontroll [2]. Jooniste koostamiseks kasutatakse arvutiprogramme, milledest enim levinud on Microsoft Excel. Nüüdisaja mõõteaparatuuri komplekti kuuluv tarkvara sisaldab tavaliselt ka peale andmetöötlusosa erivõimalusi jooniste koostamiseks.
kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku) Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis) Ringkirjad ehk tsirkulaarid
1. kohastumismudel nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke 2. isiksusemudel psühhoteraapia kui nõustamine teeb mu isiksuse ümber 3. meditsiiniline mudel nõustamine on nagu tableti allaneelamine. Asjatundja ütleb mida teha ja ma saavutan vähese vaevaga tulemuse. 4. nõidumismudel nõustamine ajab välja kurjad mõtted, tunded ja teod ning asendab need headega. 5. moraalne mudel nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama. 6. asendusmudel nõustaja asendab midagi, mida mu elus puudu on. Nõustamispsühholoogia 25.02 Isikutaju Mõjutab hästi palju keskkondlikke tegureid, mida isik ise ei saa mõjutada. Inimese puhul huvitavad meid sotsiaalsed aspektid (rahvus, staatus, riietus, sugu jne.) Kui mees läheb naisnõustaja juurde, siis ta ei võta abivajaja rolli, kuna sotsiaalse maskuliinsus ei lase. Sellepärast
Kliendi ootused mudelitena: kohastumismudel (nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke), isiksuse mudel (nõustamine teeb minu isiksuse ümber), meditsiiniline mudel (nõustamine on nagu tableti neelamine, ravi nagu iga teinegi, asjatundja ütleb mida teha ja saavutan vähese vaevaga tulemuse), nõidumismudel (nõustamine ajab välja kurjad mõtted, tunded, teod ja asendab need headega), moraalne mudel (nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab kuidas elada), asendusmudel (nõustaja asendab midagi, mida mu elus puudu on). Nõustaja ootused YAVIS (Goldstein, 1971) nõustaja ettekujutlus ideaalsest kliendist: · Noor (Young) · Atraktiivne (Attractive) · Verbaalselt terane/verbaalne (Verbal) · Intelligentne · Edukas (successful) Mitte-YAVIS kliendid, nende väljalangevus võib olla seotud ainuüksi nõustaja
· filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem · ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta; · ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; · moraalne puhtus on hinge tervis; · pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise. Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise
2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid
2) ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas; 3) elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud. (2) Majandusministri määrusega kehtestatakse: 1) nõuded kemikaali käitlemise seadmele, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist; 2) ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad ning kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend; 3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele. (3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel.
kontsernikontole, üksuse kontole jääb 0-jääk st kui üksuse kontol oli raha puudu, siis sinna kantakse kontsernikontolt raha juurde. Mõningatel juhtudel võib miinimumjääk olla ka muu kui 0. ● Arvestuslikult (notional pooling) – st kontsernikonto aruandes on näha arvel olev arvestuslik rahasumma, kuid füüsiliselt paikneb raha eraldi allüksuste kontodel. 13. Nimetage vähemalt 3 maksete kogumise alternatiivi. E-arve püsimakse lepingu kasu ettevõttele ● Pank ise debiteerib maksja kontolt kokkulepitud kuupäeval rahasumma. ● Unustamisest tulenev ostjate maksete hilinemine väheneb. ● Kuna maksete tasumise kuupäevad on eelnevalt kokku lepitud siis paraneb võimalus oma rahavoogusid planeerida. ● Eriti suur kasu juhul kui ettevõttel palju eraisikutest kliente. Tasu igalt arvelt 0,08-0,5 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Makseterminalid kaardimaksete vastuvõtmiseks ● Makseterminali plussid ettevõttele
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi
Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Selliseks on nt ostja ja müüja vaheline suhe ning töötaja ja tööandja vaheline suhe. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping või testament). Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub (võtab kinke või pärandi vastu). Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiliste faktide liigid. Juriidilisteks faktideks nim. sellised tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks
põhjustava hädaolukorra lahendamiseks; 7) massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada korraldus viivitamata ja muutmata kujul. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
teada konkreetsete lausete tõetingimusi, isegi kui me ei ole suutelised alati kindlaks tegema, kas see tingimus kehtib või mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika
· Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
nii ettevõttesisestele kui välistele klientidele · Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid Ettevõttega seotud huvigrupid ja nende võimalikud huvid: omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine kliendid väärtuse omandamine juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Erinevate huvigruppide huvid on omavahel seotud, ühtede huvigruppide huvide täitmisest (või täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
