Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööinspektori kohustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tervisekontrollhutegurid, tööandja, töötervishoiuarst, ennetus, nakkusohthuala, luudes, õppekava, hindab, antropomeetria, seadusandlusele, 10ne, piirnorm, töötamist, viiminehumärgid, mürgistus, annused, kutsuvad, esmaabiandja, asumise, näidatud, töökorralduse, struktuurne, dokumentatsioon, vastuvõetav, talumatu, vältimatuinimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3
kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja ette võtta midagi enamat
marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm – inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu: laadi; suuruse; kestuse Hindamisel arvestatakse: töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi;
Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt.
§ 1 Seaduse reguleerimisala: ·Töölepingu alusel töötavad isikud ·Avalikud teenistujad ·Kinnipeetava töö vanglas ·Õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal 8 ·Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani töö Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta;
Arvutiga tootamisel peab tool olema reguleeritav ja seljatugi. Selajtugi peab ulutamuba abaluu alumise kolmnurga tipuni. Istmekatte materjaliks sobib puuvillane riie sest ta laseb ohku läbi ja ei tekita staatilist elektrit. Istumisel oleks eha kasutada jalatugesid. 10. biloogilised ohutegurid Ohutegurid jagatase nelja ohurühma, 1) kerge haigestumine – allergia, soole parasiidid, hallitusseened 2) haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp, 3) raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes. Hiv, marutaud 4) puukentsefaliit – 11. töötajate liikumsiteed – libisemsied kukkumised, luumurrud, venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada. Tootmistsehhides ja ladudes tuleks märgistada ohtutud liikumsiteed kas kollaste voi valgete joontega. 12. Elektrioht
TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1
http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu laadi suuruse kestuse Hindamisel arvestatakse
Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevad täidesaatva riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada riskianalüüs. 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus § 7. Hädaolukorra lahendamise plaan (1) Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorra lahendamise korraldust;
Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd
võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert). (2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik. (3) Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu
Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd,
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
