Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi. Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra. Puhkused-Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Õhtune aeg on18.00-st - 22.00-ni, ööaeg 22.00-st - 6.00-ni. Õhtusel ajal on töötamine keelatud 13Â14-aastast või koolikohustuslikku töötajat, rasedal ja arsti tõendiga töötajal. Tööajakorraldus See on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava, kollektiiv- või töölepinguga. Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib igapäevane tööaeg kesta: 1) 13Â14-aastastel või koolikohustuslikel töötajatel  kuni 5 tundi; 2) 15-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud  kuni 7 tundi; 3) 16Â17-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud  kuni 8 tundi. (3) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul võib
§ 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 11 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; Siin on oluline, et see on ettevõtte huvidest lähtuv vajalik koolitus (ilma selleta tööd teha ei saa), näiteks kui võetakse kasutusele uus tehnika 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada  töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-,
Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel. Riigipühad ja rahvuspüha Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada -põhipuhkus -vanema puhkused -palgata puhkused. Eraldi puhkuse liik on õppepuhkused ja neid reguleerib "Täiskasvanute koolituse seadus". Tööpuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - puhkust antakse kalendriaasta eest. Töötajal on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist - antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi - puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele.............................................115 § 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest............................................................116 § 67. Õppepuhkus....................................................................................................116 § 68. Põhipuhkuse andmine.....................................................................................118 § 69. Puhkuse ajakava............................................................................................ 120 8 S isukord § 70. Puhkusetasu................................................................................................... 123 § 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine................................................................... 123 4. peatükk. TÖÖTAJA VASTUTUSE PIIRANGUD..................................................
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohu
kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §- des 23Â25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Vastutab töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus alaealistel, laevapere liikmetel, haridustöötajatel jne. Töölepingu sõlmimisel tasuks läbi rääkida puhkuste pikkus, sh lisapuhkuse võimalus. Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul. Rasedus- ja sünnituspuhkus. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui
tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga töö on kestev ja pidev töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat tasu maksmine tagatakse boonusena tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud töötaja jaoks puudub rahaline risk 5 Lepingute eristamise lähtekohad Töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11) Teoorias väljatöötatud abistavad kusimused lepingu olemuse hindamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
Täistööajaga võib teha mitte üle 12 h päevas. Tööaega võidakse arvutada tööpäevades, töövahetustes või töönädalates TÖÖPÄEV on see osa ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. PUHKEAEG Aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja vôib seda kasutada oma äranägemise järgi. See puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevade vaheline ja iganädalane.Riigipühad ja puhkused kuuluvad puhkeaja hulka TÖÖAJA KESTVUS Tööaja riiklik norm ei vôi ületada 8 h päevas ja 40 h nädalas. LÜHENDATUD TÖÖAEG kehtestataxe alaelaistele (20-30 h nädalas), allmatöödel, tervistakahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (35 h nädalas), koolide ja muude lasteasutuste ôpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel (30 h nädalas). ÜLETUNNITÖÖ - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad  asi on kehaline ese 2) Õigused  seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved  mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus  tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
-töötaja peab töötama isiklikult -tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga -töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need vajavad sageli täiendamist, et neid norme oleks võimalik kohaldada, arvestades Euroopa
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÃœSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitsevÃ
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17
2. jagu Tööandja kohustused § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. (Vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat) 4.Riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid. 5.Korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. 6
8)ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; 9)kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;10)töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle;11)töötajale isikukaitsevahendite andmine oma kulul. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud:1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale
nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; (Muudatus jõustus 1.07.2009) 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; (jõust. 1.03.2007) 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1
*Töötingimused lepitakse kokku TL-u sõlmimisel  enne töö alustamist peab töötaja teadma oma kohustusi, mida ja kuidas ta tegema hakkab ja mida temalt oodatakse. TLS EELNÕU. Rase pole in, alla 3-aastase lapse vanema kaitse välja jäetud. Puhkust antakse kalendripäevades. Riigipüha eelne päev lühendatud kui ei ole kokkulepitud teisiti. Ületunnitöö on reguleeritud praktiliselt nii, et raha ei anta. Riigipühal töötades 1,5 kordne tasu, varem 2 kordne. Puhkuste ajakava teatamise kohustus esimese kvartali lõpuks. 2. Teema - TL.-i sõlmimine TL.-u pooled ja sõlmimine. Lepingu poolteks on tööandja (TA) ja töötaja (T). Tööandjaks võib olla  juriidiline isik, füüsiline isik, FIE, tööandja struktuurüksus. Töötajaks võib olla  täisealine isik (18.a.), alaealine (noorimad 13-14.a.). Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala. Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja. Lepingu sõlmib töötaja isiklikult. Tööleping sõlmitakse:
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; • 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] (1) Töötaja on kohustatud: • 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; • 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja
kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on
8) teha koostööd teiste töötajatega oma tööprotsessis- arvestada teiste töötajatega 9) teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest (haigestumine)- teatada tuleb otsesele või vahetule ülemusele Tööandja kohustused: 1) kindlustada töötajat kokkulepitud tööga 2) maksta töö eest tasu- ettenähtud ajal- kirjas töölepingus, töötasu maksmise korraldus on lepingus ja sisekorra eeskirjas kirjas 3) anda puhkust ning puhkusetasu maksmine- iga-aastane korraline puhkus 4) kindlustada ohutud töötingimused- tuleb töötajatele tutvustada 5) tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele igasuguseid juhendeid ja eeskirju, mis selles asutuses üldse kehtivad. 6) Tööandjal on kohustus korraldada tööalast koolitust 7) Tööandja peab teavitama tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest 8) Austada töötaja privaatsust- nt kuidas tööandja kontrollib töötajat, jälgib, ei
Etteteatamine ametnikele 1 kuu. Koondamine - töötanud üle 10 aasta  12 kuu ametipalk, mis sõltub kogu teenistusstaazist. Tööalaseid vaidlusi lahendatakse halduskohtutes. Aluseks käskkirjad. 6 Abiteenistujad saavad kaebustega pöörduda maakohtu poole. 7 25.09. (Kairi Kivi) TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (TPS) Alates aastast 2002 - kes on töölepingu seaduse alusel tööl - kes on teenistusse nimetatud Töötaja aeg: tööaeg, puhkeaeg (aeg, mis pole tööaeg). Tööpäev Töövahetus Tööaeg 1) normikohane tööaeg  üldine riiklik tööaeg  8h päevas 40h nädalas 2) normiväline 3) lühendatud  allmaatöödel olijatel (kaevurid, kaevutite teenindajad) meditsiinitöölised, tervist kahjustav
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Vastutuse alused ( TLS § 117-130) Tööandja kohustused ( TLS § 28-41) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07
töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Tööandjal on õigus: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenäh-tust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sug
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
