Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord (0)

Lastevanemate puhkused ,

nende võimaldamise kord
Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus - ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses.
Vanemapuhkused
Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega . Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused.

Rasedus- ja sünnituspuhkus
Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet sünnitushüvitise kohta saab. Haigekassa kodulehelt.
Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsendaja puhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis
Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni . Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale.
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Lapsehoolduspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva.

Täiendav lapsepuhkus
Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal.
Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Isapuhkus
Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust.
Isapuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.

Täiendav palgata lapsepuhkus
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last ja kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale . Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal või hooldajal. Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.
Täiendava palgata lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused
(1) Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel.
(2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.
(3) Töötaja peab tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
(4) Töötajale makstakse hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
(5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.
Tööandja annab töötajale vaba aega käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus nõuda vaba aega käesoleva ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.
Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Lapsehoolduspuhkus
(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
(2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
Lapsepuhkus

• Puudega lapse emal või isal on lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
  
• Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
  
• Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
  
• Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
  

Tasustamata lapsepuhkus
(1) Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele,
lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele
(1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust.
(2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada lapsehoolduspuhkust.
Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest
(1) Puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Puhkusetasu hüüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

3.)Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.