Õpik lk 24-27 Katteseemnetaime mõiste Katteseemnetaimedeks nimetatakse õistaimi. 2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26)
· Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad
Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi ja maitseomadustele.
Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt Paljude taimekoosluste jaoks on võtmeliigid putukad, kes tagavad tolmlemise. Meie metsad poleks metsad seenteta, kes puude kasvamise ajal moodustavad juurtele toitaineid imava mükoriisa. Kui puu sureb, on seened jälle põhilised puidu lagundajad, hoides käigus aineringe. Ka inimene on mõnes mõttes võtmeliik, kuna suudab harida põldu jms, toites sellega nii end, kui väga palju teisi liike.
maitsestamiseks v Kasutatakse ilupuudena Paljasseemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget.
enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel,
• Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~. • Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: • Tagavad parema tolmlemise. • Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju. Enamikel taimedel on õisikud. Lihtõisiku puhul õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed –telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole. Monopodiaalsed –telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole. VILI
külgharusid -dihaasium- tipmisest õiest allpool areneb kakskülgharu.need lõpevad õitega ja õitest allpool moodustub uuesti kakskülgharu. -monohaasium- areneb tipmisest õiest allpool ainult üks külgharu. See külgharu lõpeb õiega, millest allpool areneb jällegi üks, nüüd juba teise järgu külgharu, millel võib areneda kolmanda järgu külgharu jne. Tolmlemise tüübid: *autogaamia e isetolmlemine- õietolm pärineb samalt õielt või sama taime teiselt õielt. *ksenogaamia e võõrtolmlemine-õietolm pärineb teiselt taimelt. *tuultolmlemine e anemogaamia- tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul *putuktolmlemine e entomogaamia-tolmeldajateks on putukad
otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest). Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 2. (3) Mis on tolmlemine? Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas
Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse. Tolmeldajate kasu loodusele: · 85-92% kõikidest õistaimedest on putuktolmlevad · putuktolmlemine on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks · enamik taimi vajab samaaegselt erinevaid tolmeldajaid (kuid on ka erandeid) · tolmeldajate mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks. Mesilased on tähtsamad tolmeldajad kui teised putukad, kuna koguvad õietolmu rohkem kui valmiku eluks vaja läheb (vastsetele), seetõttu külastavad tohutult palju õisi järgemööda. Tolmeldamiskriisi põhjuseks on looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine, põllumajanduse intesiivistumine, pestitsiidide kasutamine (need on mürgised kõikidele organismidele kaudselt ja otseselt).
1960- 70. aastatel sisaldas keskmine marihuaanasigaret 1–3% THC-d (ehk umbes 10 mg sigareti kohta), nüüd on kanepisigareti (nii marihuaana kui hašiši) sisaldus harilikult 6–20% (umbes 60–200 mg. sigareti kohta). Sellepärast on suure hulga varasemate kanepitoodete tarvitamise uuringute tulemused muutunud küsitavaks, sest tänapäeva marihuaana või hašiši suitsetaja tarvitab THC-d kordades rohkem. Üks viise kanepitaime THC-sisalduse suurendamiseks on emastaimede tolmlemise takistamine, et ei tekiks seemneid. Sellist marihuaanat tuntakse sinsemilla (hispaania keeles seemneteta) nime all. Tihti kasutatakse rääkides termineid kannabis ja kanep, mis on üldisemad ega täpsusta, millise konkreetse tootega – marihuaana, hašiši või hašišiõliga – on tegemist. Kanepitoodete joobe tunnused Füüsilised: • veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb; • südame löögisagedus kiireneb;
Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb
(kosmeetikatooted, piimatooted sest heinlutsern mida lehmad söövad, tolmeldakse mesilaste poolt),taimekultuuride ja loomaliikide kadumine, loodusliku mtmekesisuse vähenemine 5. Nimeta 4 olulisemat tolmeldajat. Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil ühe taime õietolm ühelt selle liigi õielt teisele selle liigi taime õitele kantakse. Ka tuul on tolmendaja. Kõige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mistõttu seda tolmlemise meetodit ka enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse. 70% õistaimedest on putuktolmlevad. Põllukultuuride õisi külastavad erinevad putukad: mesilaselaadsed, meemesilased, kimalased, erakmesilased 6. Kirjelda ja võrdle põllu- ja looduskooslust (nimeta mõlemal juhul vähemalt 4 erinevust). Tooge mõlema kohta näiteid. Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata (umbrohi) ja kuidas kasvatab
o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi 2°C ja isegi 4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Niiskuse liig õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust. Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel. Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, 6 mis ei ole nii tundlikud päeva pikkuse suhtes ja on lühema kasvuperioodiga, sest pikapäevatingimustes kasvuperiood pikeneb veelgi. 3.2 Muld, väetamine
Bronhide ahenemine kutsub esile astmale omase õhupuuduse. Allergilise reaktsiooni korral võivad veresooned äkki aheneda. Sellisel juhul on tegemist eluohtliku seisundiga. Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb haigusnähtude väljendus: kergetest kaebustest eluohtliku seisundini. Õietolmuallergia Õietolmuallergia on kõige sagedamini esinev allergialiik. Pollinoosi nähud esinevad vaid allergeeni - taimede ja puude õitsemise ja tolmlemise perioodil. Ülejäänud osa aastast võib inimene olla täiesti terve, ilma vaevusteta. Pollinoosi puhul esineb allergikul kipitus- ja sügelustunne ninas, võib tulla ka rohkesti vedelat eritist. Või siis on nina hoopis kinni ning seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust
b. invaginatsioon ehk membraanide teke 3. hulkraksuse teke a. eluea pikenemine 4. a) taimeriigis o maismaale kolimine kinnitumisvahendid kutiikula ehk vahakiht, mis kataks taime ja takistaks vee aurumist · said tekkida sõnajalgtaimed o juht- ja tugikude o seemnetega paljunemine!!! o katteseemnetaimede teke - tolmlemise mitmekesistumine ja paljunemise mitmed variandid b)loomariigis o maismaale kolimine õhuhapniku omastamine · niiske nahk või kopsud liikumisvahendid · jäsemed o roomajad kehasisene viljastumine o linnud püsisoojasus o imetajad kehasisene loote areng 4
emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel
samas, A. carmichaelii hakkas õitsema kell 8:00. Selle tulemusena erines tolmukapeade arv lille kohta, tolmukapeade suurus ja mass. Kollase käokinga hinnanguline õietolmu saagikus oli 0,2 g ruutmeetri kohta ja A. carmichaelii 1,6 g ruutmeetri kohta. Töös 5 jõutakse järeldusele, et Aconitum lycoctonum ja A. carmichaelii levik võib toetada kimalaste kaitset (Anto, Denisow, & Milaniuk, 2014). Teine artikkel keskendub tolmlemise temaatikale. Et saavutada tõhus risttolmlemine on oluline, et tolmendajad oleksid huvitatud nii isas- kui emastaimedest. Kahe aasta jooksul uuriti nii kollase käokinga kui A. carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja
vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sagely raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on nt võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpool roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks. 29. Tolmlemise viisid (näited). Nende seos õie ehitusega. Tolmlemise viis Tolmeldajad Õie ehituslik eripära Näited Putuktolmlemine Õied (õisikud) silmatorkava kroonida, enamasti on nectar, sageli tugev meeldiv lõhn Mesilased, Õied lühikese putke-osaga või Ristikud, enamus kimalased kannusega või nektaarium huul-õielisi (iminõges,
emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel
üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29
paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest tolmukatest ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti, millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad. Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele. Tolmlemine toimub tavaliselt mai lõpus ja juuni alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast. Levila põhjaosas, Siberi taigas võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi juuli alguses. Tolmlemise kestus (45 päevast kuni 1011 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev. Õietolmu rohkuse tõttu on õitsemise ajal mändide lähedal asuvad veekogud kollaka kirmega kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood. Emasõisikud on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 56 mm. Käbid viljastuvad tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud
pole alati negatiivne. Varaste lennukaugused suurenevad ja taimedel risttolmlemise määr suureneb, igas õisikus külastavad vähem õisi ja väheneb isetolmlemise oht, ajaühikus külastavad rohkem õisi ja risttolmlemise määr suureneb, igal õiel kulutavad vähem aega ja õietolmu ülekanne väheneb, hakkavad vältima nektarivaraste külastatud õisi, kui lülitumist uuele toidutaimele ei toimu, võib suurendada risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast. Tolmlemise edukus ja allee efektid. Allee efekt ehk positiivne tihedusest sõltuvus on nähtus, kus populatsiooni suhteline kasvukiirus sõltub populatsiooni arvukusest positiivselt. Madala tiheduse korral on taimed tolmeldajatele vähem atraktiivsed. Tolmeldamise mõju taimekooslustele: vähenev seemneproduktsioon mõjutab otseselt organisme, kes toituvad taimeseemnetest. Taime ebaedu sigimisel mõjutab negatiivselt temaga mutualistlikes või antagonistlikes suhetes olevaid liike, ühe taime
Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29
Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34. Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35. Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse
Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34.Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35.Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval
olenevustest. Vaatlusvõrgustik, mis haaras terveid maid, võimaldas välja selgitada fenoloogia üldisemad geograafilised ja ökoloogilised seaduspärasused. Nende põhjal tehtavad prognoosid on olulised taime-ja loomakasvatuses, metsanduses, jahinduses jm. Praegu teevad fenoloogilisi vaatlusi ka ilmastikusatelliidid, mille andmeid kasutatakse saakide prognoosimisel. Fenoloogilisel vaatlusel eristatakse fenofaase. Märgitakse puudel ja põõsastel kevadise mahlajooksu, tolmlemise ja pungade puhkemise algus, millal lehed on hiirekõrvul, millal avanevad noored lehed ja millal on lehed saanud normaalse suuruse. Välistöödel ja koondtabeleis kasutatakse tähtsamate fenofaaside märkimiseks märke: Fenoloogiliste vaatluste tulemuste üldistamisel ja avaldamisel kasutatakse kolme peamist moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad juhud iga vaatluspunkti kohta. 2
sügomorfne, asümmeetriline ◦ Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~ Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes Õisik • Õied kinnitunud teljele või teljestikule • Kandelehed – õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed • Eelised üksikõie ees: ▫ Tagavad parema tolmlemise ▫ Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju • Enamikel taimedel õisikud • Lihtõisik – õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele • Liitõisik – õied paiknevad peatelje harudel ▫ Sümpodiaalsed – telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole ▫ Monopodiaalsed – telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole Taimede paljunemine
Barbituraatidel ka surmav annus, tappa võivad ka selle võõrutusnähud. Trankvillisaatorid rahustid, uinutid. Kõigil närvisüsteemi pärssivatel ravimitel on kombeks üksteise toimet tugevdada, seejuures suureneb ka surmava mürgistuse oht. Marihuaana toime tugevus psühhoaktiivsete kannabinoidide sisaldus kõigub oluliselt ja sõltub kanepitaime pärilikest omadustest ja kasvutingimustest. Üks meetod marihuaana kannabinoididesisalduse suurendamiseks on emastaimede tolmlemise ja sellega seemnete tekkimise takistamine, niimoodi toodetud marihuaana kannab sinsemilla (seemnetu) nime. Hasis suhteliselt puhas kanepivaik suure kannabinoidide sisaldusega. Hasisit suitsetatakse või näritakse. Eriti tugevatoimeline on kanepiõli (hash oil), kanepitaime osade õlijas viskoosne alkoholiekstrakt, mille värvus võib olla merevaigukarvast mustani. Tilk kanepiõli lisatakse tavalisele sigaretile või annuse suurendamiseks ka marihuaanasigaretile.
Valdavalt on mändide perekonna liigid kõrged puud, kuid ka põõsad on esindatud, nagu näiteks mägimänd (P. mugo ja selle sordid) ning kääbus-sedermänd (P. pumila ja selle sordid). Vahetegemine nende vahel on lihtne: mägimänd kuulub 2-okkaliste mändide hulka ning kääbus-seedermänd 5-okkaliste hulka. Rohkem põõsakujulisi mände Eestis aga ei esine. Mõistagi ei tohi põõsaste hulka lugeda arvukaid hariliku männi kääbuskasvulisi sorte ja vorme! Omapärane on mändide tolmlemise ning käbide ja seemnete valmimise tsükkel. Nimelt ei arene emaskäbid välja tolmlemisaastal, vaid alles sellele järgneval aastal. Tähelepanelikul vaatlemisel võib pärast tolmlemist pikkvõrse tipust leida umbes sentimeetripikkuseid käbialgeid, mille areng algab alles järgmisel aastal, mil valmib ka seeme. Rõhutamist väärib ka mändide dekoratiivsus tolmlemisperioodil, tavaliselt juunis. Männid kuuluvad väga valgusnõudlike liikide hulka. Neist kõige valgusnõudlikumad on
Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib
kõrvalharusid ja saak valmis ühel ajal. Muidu valmis ebaühtlaselt ja kval oleks madalam o Kui mesilasi rohkem, on saak suurem · Parem idanemine (päevalilleseemned) o Nt maisil oleksid osad seemned hallid ja koledad Kasu loodusele · Putuktolmlemine on ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise info mitmekesistumiseks · Putukatele pole tähtis taimedel kohastumused selleks (ilsu värv) · Tolmendamise mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks Tolmendamise väärtus MAJANDUSLIK · Kuidas mõõdetakse? Saagi rikkusega · On kasulik ka piimatoodangutele · Tulu tolemdnamisest: EL 5 mlrd aastas, maailmas 37-91 · Tolmendamisest saadav tulu ületab mesindusest saadava tulu mitmekordselt Mida vaja? · Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne TOLMLEJAD · Mardikalised o Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad
tolmutera. Kahekordne: üks spermium liitub Viljasta- Ühekordne: üks spermium liitub ühe munarakuga, teine teistuumaga. mine arhegooni munarakuga. 1. Seeme valmib võrdlemisi Seeme 1. Seeme valmib väga aeglaselt, kuni kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala 1,5-2 aasta jooksul, ajavahemik kuni ühe vegetatsiooniperioodi tolmlemise ja viljastamise vahel jooksul. võib ulatuda 13 kuuni. 2. Endosperm triploidne (3n). 2. Endosperm haploidne (n). 3. Lootel on 1-2 idulehte. 3. Lootel on enamasti rohkem kui 4. Seeme asetseb viljas. kaks idulehte. 4. Seeme on vabalt seemnesoomusel. (Botaanika, lk 269)
Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi.
vanuses, 40 aastane hall-lepik on kuni 1000 tm/ha. mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3- üleküpsenud. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab kaupa. Emasõied 2-3-kaupanoortel Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Sageli asenduvad peamiselt viljakatel ja väga viljakatel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole hall-lepikud looduslikult kuusega. Sageli kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega seemnealged veel arenenud ja viljastumine esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla liik. toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-
Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias
annaabi.ee 
