2 2 Kulumine HP 0,0015 7 suurim d max y1 42 0,003 42,00375 2 2 H 0,0015 7 vähim d max Y1 P 42 0,003 42,00225 2 2 Tabel 6.1. Kaliibrite tähistus vastavalt ISO standarditele Kaliibr i Nimetus Otstarve tähist us 1 Läbiv rõngaskaliiber 2 Läbiv harkkaliiber Võllide 3 Mitteläbiv harkkaliiber kontrollimiseks 4 Mitteläbiv rõngaskaliiber 5 Uut läbivat harkkaliibrit läbiv kontrollkaliiber Harkkaliibrite
Nii jaotub välisvõru koormus ühtlasemalt. 12 Ülesanne nr. 6 Lähteandmed: Ø20H8/e8 H 8 0 , 033 1. Ø20 Piirhälbed tabelitest 2 ja 3. e8 0 , 040 0 , 073 Ava kaliibrite tolerantsid tuleb võtta 8. ja võlli omad 7. tolerantsijärgu järgi. Tabel 6. Z=5 Z1 = 3 H=4 H1 = 4 Y=4 Y1 = 3 Hp = 1,5 2. Joonestame istu skemaatiliselt mõõtkavas ja kanname sellele samas mõõtkavas kaliibrite tolerantsid. Ülevaatlikkuse mõttes paigutame ava kaliibrite tolerantsitsoonid istu kujutisest vasakule ja võlli omad paremale.
Kui suurem on tolerants- seda vähem on täpsus 40. Mõõtevahemike mõiste, vajadus. Millistesse vahemikesse on jaotatud mõõtmed? Millistes tööstusharudes milliseid mõõtevahemikke kasutatakse? Millist mõõtmevahemikku kasutatakse masinaehituses? Mõõtmed on jaotatud järgmistesse vahemikesse: 1) <1 mm - väikesed, 2) 1... 500 mm - keskmised, 3) > 500 ... 3150 mm - suured, 4) > 3150 ...10 000 mm ülisuured. Tolerantsijärke kasutatakse: · IT01.. ,IT7 - mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks, · IT5.. .IT12 - täpsetele koostamismõõtmetele e istudele, · IT12.. .IT18 - talitlus vabade mõõtmete tolereerimiseks. Rämedal hööveldamisel, freesimisel, poolpuhtal treimisel, puurimisel on see IT12...IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7...IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5...IT7, peensoveldusel, plankimisel, poleerimisel IT5. 41. Osavahemikke olemus, vajadus? Mitu osavahemikku kasutatakse üldmasinaehituses? )0))
klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei-tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m.
2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14. Mõõtmete ja tolereerimise vektorkäsitlus 2 Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll. 2 Arvutite kasutamine 16. Eksamiküsimused 2 Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product Specification
7 vähim d max Y1 P 18,0055 0,002 18,0069 2 2 H 0,0012 6 suurim d min P 17,9945 17,9951 2 2 H 0,0012 6 vähim d min P 17,9945 17,9939 2 2 [01.5] [01.6] 04. Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele Korkkaliiber 18H6 – 11 D = ( 11suurim )-H = 18,003-0,002 Korkkaliiber 18H6 – 12 D = ( 12suurim )-H = 18,012-0,002 H1 Harkkaliiber 18js6 – 2 D = ( 2vähim ) = 18,0015+0,003 H1 Harkkaliiber 18js6 – 3 D = ( 3vähim ) = 17,993+0,003 05. Kokkuvõte
Kalibreerimisel abipersonali ei ole vaja. Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust.Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 15. KALIIBRITE KASUTAMINE TRÜKIPLAADI KONTROLLIMISE NÄITEL Lihtne vahend kõlblikkuse hindamiseks, läbiv kaliiber mõõdab max mõõdet ja mittelabiv kaliiber min mõõdet. (põhimõte selles, et kas pmst trükiplaat läheb selle nõela alt läbi või ei.) 16. TEMPERATUURI MÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMINE Temperatuuri mõõtevahendite kalibreerimine Kalibreerimisel võrreldakse kalibreeritava termomeetri näitu etalontermomeetriga stabiilses
mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei- tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 µm.
siirdeistu. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve 0 ja alumine “–” märgiga. sellist võlli nimetatakse põhivõlliks. ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras. Tolerantsjärke kasutatakse: - IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks, - IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele, - IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus. Rämedal hööveldamisel, freesimisel, poolpuhtal treimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7 ... IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5 ... IT7, poleerimisel IT5.
annaabi.ee 
