liistule – h9, võlli soonele – H9 0 ,149 0 , 065 liistusoone laius rummus 18D10 0, 052 liistu laius 18h9 0 , 052 liistusoone laius võllis 18H9 Liistusoone pikkusele võllis antakse tolerantsitsoon H15, liistu pikkusele h14 ja liistu kõrgusele h11 0,870 liistu pikkus 100h14 1, 400 liistusoone pikkus 100H15 0,110 Liistu kõrgus 14h11
Liite liik on tähistatud: V vaba, N normaalne ja T tihe. 29. Ø100H5/js4 N H5 +0 , 015 Ø100 js 4 +0, 005 -0,095 Liist b×h = 28 x 16 s = 0,7 s1 = 0,5 l = 90 t1 = 10 t2 = 6,4 Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 liistu laius 14h9 ( -0 , 043 ) liistusoone laius võllis 14N9 ( -0 , 043 ) liistu pikkus 90h14 ( -0 , 74 ) liistusoone pikkus 90H15 ( +1, 2 ) liistusoone sügavus võllis d t1 = 100 10 = 90 -0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 100 + 6,4 = 106,4 +0 , 2 Liistu kõrgus 16h11 ( -0 , 09 ) 14N9 ( -0 , 043 ) Ø100js4 (+ 0 , 095 ) 90H15 ( +1, 2 ) 0 , 005 - 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 14h9 ( -0 , 043 )
olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne
tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused
0 , 046 1. Joonis 2. Ava tolerantsijärk tabeli järgi on IT7 ja võlli tolerantsijärk IT8 3. Arvutused TD = 0,030 Td = 0,046 Dmax = 79,991 Dmin = 79,961 dmax = 80,000 dmin = 79,954 Smax = Dmax dmin = 79,991-79,954 = 0,037 4 Nmax = dmax Dmin = 80,000-79,961 = 0,039 TS,N = Smax + Nmax = 0,037+ 0,039 = 0,076 TS,N = TD + Td = 0,030+0,046 = 0,076 4. Ist on võllisüsteemis, sest võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine ,,-,, märgiga, st võlli toleratsioon toetub vastu nulljoont altpoolt. 5 Ülesanne nr. 3 Lähteandmed: Ø46H8/h7 Ø120N8/h7 Ø40M7/h6 Lõtk, pinguga, siirde N 8
02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE Vastavalt tabelitele sai leitud ava ja võlli tolerantsid , mille abil sai teha joonise ja määrata istu võllisüsteemi kuuluvust. 09. JÄRELDUS Antud meetodiga tulemuse leidmine on üpriski täpne ja effektiivne. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2567 [01
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnak...
M1 = 6000/52,36 114,6 Nm M2 = 1000/52,36 19,1 Nm M3 = (6+1+3+5)*10^3/52,36 286,5 Nm M4 = 3000/52,36 57,3 Nm M5 = 5000/52,36 95,5 Nm 2. Ohtlik lõik, tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on M3 M4 vahel, väändemoment antud lõigul on x = 152,8 Nm y 295 Lubatav väädnepinge [] = [S] = 8 = 36,75 MPa 3. Pingete analüüs täisvõllile, ohutu diameetri määramine Ring-ristlõikega võllis mõjub suurim pinge perimeetril (seal on jõuõlg on suurim). Võllile ohutu välisdiameetri määramiseks kasutan suurimat väändepinget. Võllile mõjuv suurim väändepinge peab olema väiksem, kui lubatav pinge. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) T 16 T Suurim väändepinge = W 0 =
NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3): · võll väändub (tekib väändedeformatsioon); · piisavalt tugeva pöördemomendi korral võll puruneb; · väändumist ja purunemist takistavad võllis sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad võlli osakeste vahel. Priit Põdra, 2004 33 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Sisejõu olemus väändel F1 Zoom
läbipainde universaalvõrrandid need tuleb koostada mõlemas peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. Tugevuskontroll: · suurim väändepinge T 32 16 max = = = 48.2 10 6 Pa < [ ] = 156 MPa ; võllis: W0 0.015 3 · suurim III M Ekv, 81 32 ekvivalent- Ekv, III = C = = 244 10 6 Pa [ ] = 260 MPa ; 0.015
Ekv III = 2 + 4 2 = 156 2 + 4 43 2 = 178.1MPa < [ ] = 180 MPa . Tugevustingimused on täidetud Vastus: Selle varda puhul võib kasutada profiili INP 100. 8.5. Detaili tugevus painde ja väände koosmõjul 8.5.1. Ümarvõlli tugevusanalüüs painde ja väände koosmõjul. Näide Samaaegselt painutatud ja väänatud võllis (Joon. 8.15): · paindemomentidest My ja Mz on varda ristlõigetes põhjustatud paindepinge M (normaalpinge) laotused; · väändemomendist T on varda ristlõigetes põhjustatud väändepinge T (nihkepinge) laotused; · ristlõike igas punktis (v.a. mõned erandid) mõjub üheaegselt nii normaalpinge M (ritlõikega risti) kui ka nihkepinge T (piki ristlõiget);
05 9 4 · võlli lõik CB on samuti ühtlane ja ühtlaselt koormatud, selle lõigu väändenurk on: T l 0.75 55 10 3 1 CB = CB CB 4 = = 0.668rad 38o 20 . 0.141Ga 0.141 70 10 9 0.05 4 Tugevuskontroll: · suurim nihkepinge selles võllis mõjub lõigu CB iga ristlõike külje keskel: TCB 0.75 55 10 3 max = = = 79.32 10 6 Pa < [ ] = 80MPa . 0.208a 2 0.208 0.05 2 Tugevustingimus on täidetud Vastus: Sellele võllile lubatav koormus on M = 55 kNm ning selle koormuse mõjudes
põikkoormused põhjustavad selle punktides sümmeetrilise tsükliga muutuvaid pingeid.Võllile võivad mõjuda tsüklilised piki-põik-või väändekoormused. Võlli või telje väike paindejäikus- võivad tekkida laagrite telgede asendihälvetest, temperatuuri tõusust, võlli kui terviku halvast tasakaalustatusest, ülemäära suure väärtusega põikkoormusest. Võllis tekivad võnkumised, mis omavõnkesagedusel võivad võlli purustada. Võlli või telje elementide kulumine-tihti töödeldakse võllile hammasvööd, nukid jt. hõõrdepinnad. 4. Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul? Tuua näiteid võllide enamlevinud materjalidest. Piisav tugevus ja vastupanuvõime väsimusele- tagada tuleks detaili vähim mass
8.7. Mis on ekstsentriline pike? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral paindele töötavas detailis (võllis)? materjali sisepunktides? 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ekstsentrilise pikke korral? ANALÜÜS 8.10. Mis on ristlõike tuum? 7.1
Istud saadakse varieerides võlli tolerantsivälju. Vt ka GPS Fig 6.10 ES zc7 H7 H8 H9 H10 0 EI Nimimõõde h7 es a7 ei Võllisüsteem (shaft-basis system of fits) - üks tolerants h. Vt ka GPS Fig 6.11 A7 H7 0 es h7 h8 ZC7 ei Istude kujundamise põhireeglid
suunas anname kolbidele radiaalsuunas edasi tagasi liikumise. Silindrite töömaht suureneb kolbide tsentrist kaugenemisel, toimub keskkonna liikumine imikambrist silindrisse ja maht väheneb silindrites, kui kolvid liiguvad tsentri suunas toimub keskkonna surumine survekambrist läbi jagajavõlli survekanali süsteemi. Rootori pöörlemissuuna muutmata , ,,eksentrisiteedi" muutmisega st. juhtvõru liigutamisega keskasendist vastassuunas vahetuvad võllis asuvad imi- ja survekambrid omavahel keskkonna liikumine muudab suunda. Radiaalkolbpumba tootlikkus (Q) oleneb silindrite arvust , mõõtmetest ja ,,eksentrisiteedi" suurusest: mida suurem on ,,eksentrisiteet", seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus. Maksimaalne kolvikäik S = 2e. Tootlikkuse saab arvutada valemiga: D 2 Q= nezv [ m3/ min ], kus 4 D- rootori diameeter e- pumba eksentrisiteet , n -pumba pöörete arv, p/min z - silindrite arv,
varustatud neoonlambiga. Pöörlevat ketast ümbritseb liikumatu jaotustega skaala. Ketta paneb pöörlema elektrimootor, mille pöörete arv sõltub mõõdetava sügavuse skaalast. Oletame, et mõõdetakse sügavust kuni 100 meetrini. Lugedes heli levikiiruseks 1500 m tuleb arvutada aeg, mis kulub kahekordse sügavuse mõõtmiseks. 200/1500 = 2/15 sek. Seega peab ketas pöörlema kiirusega 15*60/2 = 450 pööret minutis. Hetkel kui ketas läbib skaala nullpunkti, lahutab kettaga samal võllis asuv kontaktketta süvend kontaktid 1 ja lülitab välja kontakte 2 lahti hoidva elektromagneti. Kontaktid 2 sulguvad ja generaatori kondensaator saadab saatja vibraatorisse võimsa elektrilise impulsi, mis paneb tööle võnkesüsteemi ja viimane edastab heliimpulsi. Merepõhjast peegeldunud kaja tekitab vastuvõtvas vibraatoris mehaanilise pinge, mis muudetakse elektriliseks signaaliks. Võimendatud signaal edastatakse kettas asuvale neoonlambile, mis annab plingi.
on vastavalt silindrite töö järjekorrale väntvõlli ja kogu suunalt muutuv puutujasuunaline ehk tangensiaaljõud T tekitab paisumistakti ajal positiivse ja kompressioonitakti ajal negatiivse võllisüsteemil iga töötakti ajal võlli ristlõigete mootori pöördemomendi (Mp). märgiga. pöördumise üksteise suhtes, mis töötsükli teiste taktide ajal Mp = T×r , kus r on vända raadius. Tangensiaaljõud on maksimaalne ca 20...26 0 peale ÜSS-u
annaabi.ee 
