Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitumine ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sööd, hanna, kalmus, bobby, pokker, janar, klassist, hommikuti, vahepeal, aegajalt2 = i =1 DISPERSIOON: n ANDMEKIRJELDUS Küsitluses osalenud vastasid järgmistele küsimustele: 1. Mis soost oled? 2. Kui vana oled? 3. Kus klassis käid? 4. Mida pead tevislikuks eluviisiks? 5. Kas sa pead oma eluviisi tervislikuks? 6. Mitu tundi nädalas teed sporti? 7. Mitu korda aastas oled haige? 8. Kas valid, mida sööd? 9. Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks? 10. Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks? Küsimuste vastusevariandid: 1. Mis soost oled? Mees/Naine 4. Mida pead tervislikuks eluviisiks? 1 õige toitumine 2 kehaline aktiivsus/liikumine 3 hea tervis 4 kõik eelnevad vastusevariandid 5. Kas pead enda eluviisi tervislikuks? Jah/Ei 7. Mitu korda oled aastas haige? 1 pole üldse haige 2 1-2 korda
ja mis mitte. Kuulduste järgi, aga selles vanuses õpilased ei olevat teadlikud tervislikust eluviisist. Selle uurimuse üks eesmärke oligi teada saada, palju teavad noored tervislikust toitumisest ja kui oluline on see nende jaoks. Küsitluses osales 20 õpilast. Esimeses peatükis on juttu tervislikest eluviisidest ja mõned nõuded tervislikust toitumisest. Teises peatükis kirjutasin noorte toitumishajumustest ja uurisin, kas nad hommikuti ikka söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju
liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
joonis 2). Joonis 2. Vastanute vanuseline jaotuvus. Mõlemas koolis oli suurem osa vastanutest naissoost, Haljala Gümnaasiumis 70,6% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 75,0%. Meessoost vastanuid oli seevastu Haljala Gümnaasiumis 29,4% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 25,0% (vt joonis 3). 20 Joonis 3. Vastanute sooline jaotuvus. 6.2 Õpilaste toitumisharjumused hommikuti, lõunati ja õhtuti Uurimise käigus selgus, et Rakvere Reaalgümnaasiumis sööb üle poolte õpilastest hommikul võileiva või saiakese (54,2%). Haljala Gümnaasiumis on see protsent aga tunduvalt väiksem (41,2%). Rakvere Reaalgümnaasiumist sööb vahel hommikust 25,0% ning tavaliselt ei söö 12,5% vastanutest. Haljala Gümnaasiumist vastas esimesele küsimusele samamoodi 17,6% ning tavaliselt ei söö hommikust 23,5% vastanud õpilastest.
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused......................................
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
37 N 12b 14 Jah 3 2 4 38 N 12b 14 Jah 3 3 4 39 M 12b 13 Jah 4 1 3,85 40 N 12c 11 Jah 5 1 3,5 Küsimustele vastanute võrdlus: Diagramm 1 Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt. Mehi vastas: 18 Naisi vastas: 22 Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14 12b klassist oli vastanuid: 14 12c klassist oli vastanuid: 12 Diagramm 3 Kolmandalt diagrammilt võib näha, kui paljud küsitletud noortest tarbivad pidudel alkoholi. Mitte tarbivate noorte hulk on muret tekitavalt väike.
Lepp, Tõnis Turmann, Tõnu Murakas, Urmas Kaalo ja Urmas Kütt. Aegade jooksul on Eesti meeste käsipallikoondises mänginud HC Kehra endised mängijad Ahmed Porkveli, Ain Ustaal, Indrek Lillsoo, Jüri Lepp, Mart Liinat, Paavo Nelke, Tõnis Turmann, Urmas Kütt ja Urmas Träder. 14 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste koondises käsipalliklubi HC Kehra mängijaid Kaupo Liiva ja Uku-Tanel Laast ning välisklubides mängivad kehralased Jaan Kauge, Martin Johannson, Janar Mägi ja Marius Aleksejev.15 Alates 1992. aastast on Kehra käsipallurid jõudnud Eesti meeste meistrivõistlustel ja karikavõistlustel pidevalt esikolmikusse. HC Kehra esindusmeeskond on üheksakordne Eesti meister (1992/93, 1993/94, 1994/95, 1995/96, 1998/99, 2002/03, 2003/04, 2005/06, 2008/09), seitsmekordne Eesti karikavõitja (1995, 1998, 2001, 2003, 2004, 2005, 2008) ja kahekordne Balti liiga meister (2005/06, 2010/11). 2005/2006 hooaeg oli HC Kehrale kõige edukam, kui
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ..................................................................... 4 ENERGIAJOOKIDE MÕJU.......................................................................................... 13 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 16 TULEMUSED......................................................................
Joonis 2. Kõige meelepärasem telesaadete zanr Küsitlusest selgus, et kõik klassid eelistavad kõige rohkem vaadata telekanalit TV3, populaarsuselt teine on Kanal 2. ETV on Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas kõige vähem vaadatud. 7.a klassi õpilased ei soosi üldse telekanalit ETV. Nende seas on kõige vaadatum telekanal TV3, mida vaatab 14 õpilast ning seejärel eelistatakse Kanal 2, mida jälgib 1 õpilane. 2 õpilast antud klassist vastas, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 7.b klassis vaatab 4 õpilast enim telekanalit Kanal 2, telekanalit TV3 vaatab 9 õpilast ning 5 õpilast on vastanud, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 8.a klassis on samuti kõige soositum telekanal TV3, seda vaatab 6 õpilast. 5 õpilast jälgib telekanalit Kanal 2 ning 1 õpilane on küsimusele vastamata jätnud. 8.b õpilaste seas on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, seda jälgib 16 õpilast. Kanal 2 on
jõudsid veel sportlik-, tibilik- ja boheemlaslik stiil. Ligikaudu 7% vastanutest ei oska oma stiili määratleda. Uuringust selgus, et mehed eelistavad eelkõige sportlikku stiili, kuidas naiste seas on populaarsemad klassikaline ja vabaajastiil. Joonis 19. Riietumisstiil. 18. RÕIVASTE VALIMISELE KULUTATAV AEG 18.1. Naiste kulutatav aeg rõivaste valimisele Küsitluse vastuseid analüüsides selgus, et kõige enam leidub naisi, kes kulutavad hommikuti oma rõivaste valimisele 4-5 minutit (28%). Neile järgnesid 23% need naised, kes kulutavad veelgi vähem, kõigest 1-3 minutit. Ülejäänud naistel kulub rõivaste valimisele juba rohkem aega. 17% vastanutest kulutab sellele aega rohkem kui 10 minutit ja 12% naistest valib riideid 7-9 minutit. 8% inimestest valib riideid 5-7 minutit ja sama paljud naised otsustavad eelmisel õhtul oma järgmise päeva riietuse üle. Kõigest 4% naistest võtab esimese ettejuhutva riideeseme. Joonis 20
kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 8 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 3
kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi. Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 LISA 1.....................................
Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid. 3.3 Kiusamise toimumise asukoht Tabel 2 . Kiusamise kogemuse koht Kiusamise koht Tüdrukud Poisid Kokku
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ……………………………………�
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................
Kokkuvõte........................................................................................................................ 11 2 Sissejuhatus Selle uurimustöö käigus püüan ma välja selgitada kas kehakaal sõltub kiirtoidu söömise hulgast. 3 Andmed Mitmel Jrk. Kehakaal päeval kuus Nr (kg) sööd kiirtoitu 1 4 80 2 12 78 3 21 68 4 11 61 5 22 62 6 15 60 7 10 66 8 6 50 9 9 63 10 13 70 11 18 72 12 6 64 13 11 76 14 20 78 15 10 65 16 2 59
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
TEST Millisesse põlvkonda Sa sotsiaalselt pigem kuulud? Kui vastus on “pigem ei”, siis märgi miinus (–), kui “pigem jah”, siis märgi pluss (+). 1. Kindel töö on Sulle väga oluline ja Sa püüad seda teha pühendumisega. 2. Eelistaksid oma tuttavatega pigem silmast-silma suhtlust. 3. Planeerid oma tegevused pikalt ette. 4. Eelistad pigem abielu kui kooselu. 5. Eelistad pigem kahe jalaga maa peal olla ja ennast kindlana tunda. 6. Arvad, et facebooki sõprus on pigem formaalne. 7. Väärtustad laste olemasolu. 8. Mobiil- või nutitelefon on Sinu jaoks pigem hädapärased suhtlusvahendid. 9. Sa ei suudaks oma kodust kaua eemal olla. 10. Pigem eelistad häid filme kinos vaadata. 11. Püüad pigem konflikte vältida. 12. Eelistad tööd kella-ajast kella ajani. 13. Sulle pigem meeldib põhimõte “kes ei tööta see ei söö”. 14. Suudad oma eelarvega enam –
Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18- aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt, millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas. 5.1 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
Kombinatoorika kordamisülesanded. 1. Korvis on 4 punast ja 3 kollast õuna. Mitu erinevat võimalust on a) kahe õuna võtmiseks? b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjestuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma "Ratsa rikkaks" võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab t
seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida jooksmise populaarsust, venitusharjutuste tegemist pärast jooksmist, esinenud vigastused ning kui palju teatakse jooksjale sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis. Küsitluslehel oli kokku kaheksa küsimust [Lisa 1]. Paide Ühisgümnaasiumis õppis 2010. aastal 156 gümnasisti. Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10. klassist 48 õpilast, kellest 30 olid tüdrukud ja 18 poisid. 11. klassist osales küsitluses 33 õpilast, kellest oli 16 neidu ja 17 noormeest. Abiturientide seas osales küsitluses 47 õpilast, kellest 26 neidu ja 21 noormeest. Kokku osales küsitluses 72 neidu ja 56 noormeest [Joonis 2]. Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa 12 2.1. Jooksmas käimise sagedus Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest
Kombinatoorika kordamisülesanded. 1. Korvis on 4 punast ja 3 kollast õuna. Mitu erinevat võimalust on a) kahe õuna võtmiseks? b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjrstuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma “Ratsa rikkaks” võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist sa
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, ka
12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta #VALUE! Jah Sageli
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
Nõo Reaalgümnaasium Statistiline uurimistöö Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused. Autor: Karl Kuus Juhendajad: Sirje Sild Kaja Kasak 2012 Mõisted Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element Xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element Xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja - on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse stati
annaabi.ee 
