3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4. Võtta üles stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest UZ = f (E), kui RK = const ja RP = const. (Joonis 4.3). Katsetulemused kanda tabelisse 4.2. Tabel 4.2 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest RK = 580 RP = 633 IK =10mA E, V 39.5 36.6 31.7 26.7 22.5 18.3 12.8 3.6 IZ, mA 55 49 40 30 23 15 5 0 UZ, V 6.10 6.07 6
60 50 40 Toite pinge Column A 30 20 10 0 3,75 10,625 23,125 35,625 Võim s us Mõõtmistulemuste järgi võimsuse sõltuvus toitepingest 60 50 40 Toitepinge Column E 30 20 10 0 4,375 10,625 21,25 33,125 Võim sus Arvutustulemuste järgi võimsuse sõltuvus toitepingest
kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Impulsselement sisaldab ka elektroonse juhtimisploki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse. Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust. 18. Iseloomustage jadaergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). 19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. ÜHEFAASILINE VAHELDUVVOOL 1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 2
mitmekümne kilooomise takisti kasutamisel. Alati selline väärtus ei sobi (sest järgmine aste koormab siis signaali maha). Ka väiksema koormuse puhul saab ÜE lülituses piisava võimenduse. Võimendusastmetes töötab ÜE lülituses transistor tavaliselt tööpiirkonna lineaarses osas, sest vaid siis jääb võimendatav signaal moonutamata. Sellisesse reziimi saab transi viia baasiahela takistite õige valikuga. Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest. Takistite valikul tasub meeles pidada järgmist - baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k. Selline väärtus annab normaalse temperatuuristabiilsuse ja ka sõltumatuse konkreetse transi võimendusest. - Kui R4 skeemis puudub, on targem ühendada trans nagu järgmisel joonisel. Rakendused.
med, suur võimsus ja madal hind. Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos ülekandega (reduktoriga) madalama kiiruse ja suurema pöördemomendi saavutamiseks. Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on lihtsa ehitusega ja elementaarse juhtimisega mootorid. Kuigi juhtimine on lihtne, ei ole nende pöörlemiskiirus üldjuhul täpselt juhtsignaaliga määratletav, sest see sõltub mitmetest teguritest, eelkõige võllile rakendatavast koormusest ja toitepingest. Ideaalse alalisvoolumootori jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii-
3. Transistori kolm reziimi Transistori kui võimendi ülesandeks on anda võimendatud signaal tarbijale ja see tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see rezhiim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.1.10). IC K
väiketäht tau) = RC vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides () C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As · F = =s A V 67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5 see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M,
väiketäht tau) τ = RC τ vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides (Ω) C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As Ω· F = ∙ =s A V 67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5τ see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 MΩ,
määravad transistori tööpunkti ja tööreziimi. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 7 Pikkov lk 63 Lülituse lähtetööpunkt koordinaatidega {IKp, UKEp} määratakse lülituse arvutamisel grafoanalüütiliselt, kandes transistori väljundtunnusjoontele staatilise koormussirge, mille kaldenurk sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures on igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga. Koormussirge asend teljestikul IC = f(UKE) on määratud kahe punktiga: - punkt koordinaatidega (UKE = 0; IC = EK / RK) , milles koormussirge lõikub kollektorivoolu IK esitava teljega ning kus kollektorivool IK on määratud ainuüksi toiteallika pinge EK ja kollektoriahela takistuse RK suhtega;
ülesandeks on kommutatsioonienergia summutamine või ümberjaotamine ahela teistele komponentidele. 1 2 t Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid Kommutatsiooniprotsesside iseloom ja jõupooljuhtlülitite ehitus sõltuvad suurel määral kasutatavast toitepingest (kas alalis- või vahelduvpinge), koormusest (aktiiv-, induktiiv-, mahtuvus- või elektromotoorjõu generaatorkoormus), toite- ja koormusahela faaside arvust (ühe- või kolmefaasiline toide), kasutatavate jõupooljuhtseadiste liigist, aga samuti nende kaitse- ja juhtimisahelatest. Võimalike variantide mitmekesisuse tõttu on kasutusel väga erinevad jõupooljuhtidel põhinevad jõuahelate lülitusseadmed. Liigpingekaitseahelad
Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023. AVR-i ADC töötab võrdlusmeetodil (Successive Approximation ADC). Lühidalt öeldes toimub mõõdetava pinge võrdlemine kindlate nivoopingetega ja tulemuste esitamine tõeväärtuste-, ehk bitijadana. See meetod võtab aga aega - iga biti leidmine lõppväärtuses toimub eraldi. AVR-il
5)Suure väljund vooluga Op võimendid- Kasutatakse valdkondades, kus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). Väljund pinge suurim väljund vool võib ulatuda kuni 30 A. Kasutatakse koos radiaatoritegaGeneraator-- amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik Generaatoriks nimetatakse lülitusi mis tekitavad meile soovitava sagedusega elektrilisi saada, ta on toitepingest mõnevõrra väiksem Ühissignaali summutus tegur- See on op võnkumisi. Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks võimendi võimendus teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki 1)Rc generaatorid. 2)Lc generaatorid. sisendisse anda samaaegselt ühesugune signaal ja kui op võimendi oleks mõlema sisendi 3)Kvartsgeneraatorid
PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega. 3. Schmitt i trigger OV baasil Schmitti trigeri korral kasutatakse tagasisidet ja võrdluspinge hakkab sõltuma sellest kas väljund on + või – polaarsusega. Sisendsignaal antakse antud juhul inverteerivasse sisendisse (-). Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd sisendsignaal kasvab ja saavutab võrdluspingest suurema väärtuse, siis toimub väljundi ümberlülitamine. Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab
trigeriteks (siin lubatud J=K=1, mitmekohalised arvud liidetakse mälud , mis koosnevad trigeritest käsujärjesti (sekvsntser). mis muudab välj vastupidiseks) bitikaupa. Rööpsummaator - või muudest mäluelementidest. Käsujärjesti ülesandeks on ning MS master-slave, liidetakse kõik bitid korraga. Muutmälud on toitepingest määrata järgmise mikrokäsu kaksiktrigerid, siseviivitusega. Jadaülekandega - sõltuvad. Staatiline muutmälu- aadress. Seal on sõna pikkus 4.Loendurid: Järjestikskeem: ülekandeväljundid ühendatakse selles kasut. iga infobiti vabalt valitav. Kujutab endast Sisse tulevad impulsid
/ Valmistaja Kasutaja poolt poolt · Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. · Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kasutada ja uuesti programmeerida
Samuti püsib alalisvool ühe õla transistori rikke tõttu. Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega toiteallika pinget. Vastastakt astet on võimalik toita ka ühest toiteallikast, seljuhul jääb transistoride emitterite ühenduspunkti pool toitepingest. Eralduskondensaatori mahtuvus (mikrofaradites) tingimusel, et võimsus koormustakistil Rk ei väheneks madalam piirsagedusel Fa rohkem kui 1 dB. Ce peab olema suurem või võrdne 10 astmel 6 / x Fa x Rk. Elektrolüütkondensaatori kasutamisel sidestuselemendina tuleb arvestada järgmisi iseärasusi: · Elektrolüütkondensaatorit läbiv lekkevool normaalse polaarsuse korral on tühine, kuid vastupidisel polaarsusel on lekkevool suur, seetõttu on tal teatav ventiili toime (nagu
Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga
kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus. Voolu muutust takistada ja emj pluss on suunatud kollektorile. Praktiliselt võib taolises reziimis kollektori ja emitteri vaheline pinge muutuda toitepingest märksa suuremaks. Vaadeldud lõppvõimendi lülitus on küll lihtne kuid ta on vähe levinud. Vähese leviku põhjuseks on madalkasutegur mis väljudub tarbijtava võimsuse suhtena. =Pvälj/P0. Vaadeldud lülitusel ei ületa kasutegur 30%. Kõrgema kasuteguri tagab nii nimetatud vastastakk lülitus. Joonis 2.5.4 skeem + 5 graafikut Vastastakk lülituses kasutatakse kahte transistori millised töötavad
Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, võimendus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). 7.Väljund pinge suurim C1, mis ei lase läbi alalispinge signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik saada, ta on mahtuvustakistuse ja takisti R1 suhe. Võimendus teguri keskmistel astmel määrab tagasiside ahel see on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8.Ühissignaali summutus tegur- See on op võimendi võimendus R1 ja R2 suhe, ülemise sagedus piiri määrab aga tagasiside ahelas olev kondensaator C2, sest teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse sisendisse anda samaaegselt ühesugune kõrgematel sagedustel tugevneb negatiivne tagasiside läbi selle kondensaatori põhjustades vajaliku
jää täpselt kõige õpitu piiridesse. 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Mootoril tekib lühistalitlus, kui mootori koormusmoment on suurem kui mootori käivitusmoment ning siis mootori rootor pöörlema ei hakka. T < TS ning n = 0 Kus T mootori käivitusmoment ning TS mootori koormusmoment. Mootori vool on mitu korda suurem nimivoolust ning mootor kuumeneb kiiresti. Mootor tuleb lahutada toitepingest, sest muidu see hakkab peagi suitsema ja tekib kärsahais. 49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaaheldas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus on XL = XC Sellisel juhul ahela näivtakistus on Z = R2 + (XL - XC)2 = R = min ja vool jadaahelas I on maksimaalne ning faasis pingega, sest cos = 1. Et jadaahela kõikides elementides on
*Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. väljundis (kui sisend ühendatud maaga) *Sisendtak ühissign-le ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel Saab vältida *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0- *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged
10 4.8. Transistori kolm reziimi Transistori kui võimendi ülesandeks on anda võimendatud signaal tarbijale ja see tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see reziim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.4.11.). . K K K E E 49 E B B B IC IC IC IB IB E/RC R C +E IC IB U CE IC UCEsat E UCE IB4 IB3 IB2 IB1 IB0 Küllastusreziim Aktiivreziim Sulgereziim B A IB JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib
10 4.8. Transistori kolm reziimi Transistori kui võimendi ülesandeks on anda võimendatud signaal tarbijale ja see tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see reziim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.4.11.). IC IC K Küllastusreziim IB I
ning lülitus on jälle algasendis. Formeeritav impulsi kestus on määratud kondensaatori tühjenemise kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, ajakonstandiga see tähendab sültumist kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuseRb2 väärtusest. et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on Väljund mahtuvus on toitepingest mõnevõrra väiksem, kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel vähemalt 5 amprit. 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei loogikaelementidest
toimub OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult enne kui siirdekäsu aadressile minnakse, kaotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti ,,mull". Probleemi lahendab andmete otsene edastus. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Random access memory (RAM) suvapöördusmälu (iga sõna poole pöördumine nõuab samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki: staatilised koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka
NT kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, siis saab alustada teise käsu esimese etapi täitmist jne. Konveier ei suurenda käskude täitmise kiirust, kuid tänu paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Probleemiks on aga siirdekäsud (Branch bubbles) ja andmesõltuvus (Data dependency). Nendega tekkivad nö ,,mullid" lahendab andmete otsene edastus. 3. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Ehk muutmälud on toitepingest sõltuvad. Iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega asukohast sõltumata. Staatilised iga infobiti salvestamiseks kasutatakse ühe trigerit, mis säilitab infot kuni säilib toitepinge. Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada
KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ; Inverteeriv sisend: Uvälj on vastasfaasis Usis . Ülekandekarakteristik: 97 Tegelik ülekandekarakteristik (mitteinverteeriva sisendi järgi): Operatsioonvõimendi põhiparameetrid. Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000. Ühissignaali nõrgendustegur (ÜSNT) üldjuhul on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. ÜSNT = 20lgKUd/KUsf [dB] ; (-70 100dB). Nihkepinge (nullnihkepinge) UN, U0 diferentspinge, mis tuleb rakendada operatsioonvõimendi sisendite vahele, sel- leks, et Uvälj oleks null. U0 = 3-30mV. Sisendvooluks Isis nimetakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel.
Väljundpinget muutub sisendpinge muutumisel kuni teatud piirideni, milles alates tekib sõltuvalt sisendist kas positiivne või negatiivne küllastus. Rakenduselektroonika 9 Seejuures on maksimaalne väljundpinge üsna lähedane toite pingega st. kunagi pole võimalik saada OPvõimendist väljundpinget mis oleks toitepingest suurem. Kuna OPvõimendi on põhimõtteliselt alalispinge võimendi, sest muidu ei ole võimalik et alumine sageduspiir oleks null, siis temas saaks kasutada ainult otsese sidestusega võimendus astmeid. Otsese võimendi korral aga esineb mõningaid probleeme, mis tingivad tavalisest erinevaid lahendusi. Üks probleem on triiv mis avaldub sellest et sisendpinge puudumisel tekib meil ikkagi väljundis mingi pinge. See tuleneb sellest,
moodustades 4-10% primaarvoolust In. kasutataksegi lisatakisteid. *Pidurdamine generaatorina, kus elektrienergia antakse tagasi toitevõrku, saab Primaarmähisesse juhtiav vahelduvvool I tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo toimuda vaid juhul, kui ankrumähises indutseeritud emj. on suurem toitepingest. Kooskõlas amplituudigamagnetvoo, mille muutumine indutseerib mõlemas mähis elektromotoorjõu, efektiivväärtusega alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest
rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on
7. Pinge võimendus tegur see on võimendi võimendustegur tagasisideta olukorras. Antakse kas detsibellides või ka voltides millivoldi kohta (V/mV) seega siis tuhandetetes sest võimenduse valemis on lugejas väljundpinge (V) ja nimetajates sisend pinge mida mõõtetakse millivoltides (mV). 8. Väljundpinge suurim amplituut see on väljundpinge amplituut mida antud võimendi on võimeline arendama ta on tavaliselt toitepingest natuke väiksem. 9. Ühissignaali summutus tegur CMRR kui OP võimendite sisendisse anda ühesugune signaal, siis need signaalid mõjuvad teineteisele vastu ja väljund peaks olema 0, mida suurem on CMRR seda võrdsemalt on mõlema sisendi toimed ja seda paremaks võib võimendit lugeda. 10. Väljund pinge kasvu kiirus see on väljundpinge muutumise kiirus sisendpinge hüppelise muutuse korral. 11
mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 13.1 Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema
kohta kordades. Analoogina võime vaadelda konveieri tööd tootmises. *Konveierprotsessi rakendamise suurimaks miinuseks on komplikatsioonid, mis kaasnevad siirdekäskudega (Branch bubbles) ning andmesõltuvusega (data dependancy). Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 11. Suvapöördusmälud[2] *Suvapöördusmälu(Random access memory)- iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema asukohast mälus. *Suvapöördusmälud e. muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki: staatilisteks ja dünaamilisteks. *Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. *Mälu juhtimimiseks kasutatavad reziimid:
Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht
Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema
R1 mis on sisendpingest US väiksemad ja kollektorilt saadav pinge on vastandfaasiline. Tööpunkt valida …… C S1 ….1/3 toitepingest. C S2 U V 2 Puudus: R2 ülekandetegur on alla 1, ei saa kätte täit R U V 1 S
kuumutamisel temperatuurini 2600 0 - 2700 0 C. Seejuures lambi volframniit ei kuumene üle, sest volframi sulamistemperatuur (3200 0 - 3400 0 C) on tunduvalt kõrgem hõõgniidi temperatuurist, pealegi vaakumis või inertsgaasi (argoon, ksenoon) keskkonnas metall ei oksüdeeru. Hõõglampe, mille sisemusest, kolvist on õhk välja pumbatud, nimetatakse vaakumlampideks ja inertsgaasiga täidetud gaastäidis- lampideks (tüüp B või ). Hõõglampide kasutusiga sõltub oluliselt toitepingest, mehaanilis- test mõjudest (löögid, põrutused jm.), ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Üldkasutatavate hõõglampide garanteeritud iga on umbes 1000 tundi. Lambi kestval töötamisel selle volframniit kõrge temperatuuri mõjul järk-järgult aurub, selle läbimõõt väheneb ning lõpuks põleb ta läbi. Mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur, seda rohkem valgust ta kiirgab, kuid volframniit aurustub intensiivsemalt ja ta iga lüheneb. 27
alalisvoolulüliga vahelduvvoolumuundurites. Aktiivalaldid ületavad passiivalaldeid järgmiste näitajate poolest: · toitevoolud sisaldavad vähe kõrgemaid harmoonilisi, · töötamise vältel laetakse vahelüli siinuselise toitevoolu kogu perioodi kestel võrgupingega ning seetõttu läbib peakaitse maksimaalne aktiivvõimsus, · alaldatud pinget ja voolu juhitakse laias ulatuses selliselt, et väljundpinge on sõltumatu toitepingest, mis hõlbustab kõrvaldada tähtsaid probleeme, nagu toitepinge ebastabiilsus ja väljundpinge käsitsi eelsättimine, · nõutavad on vaid vähesed ja väikese võimsusega passiivkomponendid. Jääb vaid oodata, et eelmainitud alaldid, mida praegu kasutatakse suhteliselt harva, omandavad lähitulevikus piisava tähtsuse nii tööstuses kui muudes valdkondades. 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid Vaheldamine
Tape graafiline · Muutmälu (RAM) Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random 33 Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. · Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilises pooljuht suvapöördus mälus (SRAM) on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks registermälus ja vahemälus (Cache). Trigerite pakkimistihedus kristallil jääb väiksemaks kui dünaamilisel RAM-l. Joonisel on toodud ka tavaliselt SRAM-i juhtimiseks kasutatavd signaalid.
Kuna dioodide vastutakistus on suur, läheb HS-signaal takistamatult detektorist HSV-sse. VV ümberhäälestamisel ühelt saatjalt teisele signaal VSV väljundis puudub, kui VV ei ole saatja sagedusel. Seetõttu takistil R5 alaldatu pinge puudub, VT2 sulgub ja seetõttu sulgub ka VT3, kui seadetakisti R9 abil VT3 reziim on õigesti reguleeritud. VT3-e emitteri-kollektori vahel tekib nüüd suur pinge, mis vaid mõnevõrra on väiksem toitepingest. See avab dioodid VD1 ja VD2, kui nad on õiges suunas lülitatud. See avab dioodid VD2 ja VD3 ja selle kaudu juhitakse signaal ühisjuhtmele, sest kondede C8, C6 ja C7 takistused on signaali madalamalse sagedusele väga väiksesed (kõrgematest rääkimata). Samuti väheneb VV väljundis müratase. Nõrgenemine on kuni 40 dB (100x). Sagedussüntesaatori rakendamine ja VV OSC-i sageduse saamine
Tape graafiline Muutmälu (RAM) Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random 33 Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilises pooljuht suvapöördus mälus (SRAM) on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks registermälus ja vahemälus (Cache). Trigerite pakkimistihedus kristallil jääb väiksemaks kui dünaamilisel RAM-l. Joonisel on toodud ka tavaliselt SRAM-i juhtimiseks kasutatavd signaalid.
väiketäht tau) = RC vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides () C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As · F = =s A V 67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5 see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese ajakonstandi lõpuks langeb pinge 63% võrra ehk teisiti öeldes omab väärtuse 37% sellest, mis tal oli täislaetuna. Niisugust pinge muutumise protsessi ajas nimetatakse eksponentsiaalseks ja seda kirjeldavat matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M,
-i iļ I 87 Hz n/rt n Joon.is 1,8. lt4,lotori kiiruse-mcnrendi-tunnusjoorred sõituvalt toitepingest.ia sagedussest ļ.4.4. Koņstanfse irlomendiga talitlus kuni 87 Hz sageduseni Sageclusjulrtinrisega ajanii põhisagedust võib rrrõnel juhul surtretrdada kurri V3 kor'da. Kui mootori nirrrisageclus orr 50 Hz, siis võib põlrisagedus olla kuni .5(t x ri3 =- 8j Hz. Kurra 50 Hz sageduse pulrr.rl toicictakse nrootorit sel juhul {3 korda väikscnra pirigcga (nt. 400 : t3 =, 230 V), siis pezib ka nlootori rrimipinge 50 Hz puhul olema {3 korc]a väiksetn elrk 230 V. See
vaadeldakse sel juhul ergutusvooluna ning sellega ristsuunalist komponenti mootori ankruvooluna. Mootori maksimaalne pöördemoment saadakse juhul kui mootori magnetahel on küllastuse piiril ning magneetimisvool (ergutusvool) hoitakse konstantsena. Mootori kiiruse võib siis leida järgmise valemiga: E / ( I* L Mootori emj saab arvutada staatoripinge ja staatorivoolu kaudu, kui lahutada toitepingest staatorimähise pingelang. Näiliselt lihtsad arvutused muudab keerukaks asjaolu, et tegemist on vektormuutujatega ning pöörleva mitmefaasilise süsteemiga. Loomuliku vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi on kujutatud joonisel 6.9. Loomuliku vektorjuhtimise rakendamise probleemideks on staatoripingete ja voolude piisavalt kiire ja täpne mõõtmine, samuti elektromotoorjõu vektori kiire arvutamine Joonis 6.9
või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 51 1.5.1. Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel 1.25. Mälul on 1024 aadressi ja tema
annaabi.ee 
