Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitained". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, vitamiin, süsivesik, mineraalaine, valgud, tera, rasvad, kiudaine, vitamiinid, toitained, kaltsium, süsivesikud, mineraalained, marjad, aminohappeid, aminohape, inimorganism, toiduenergia, glükoos, fruktoos, kiudained, luud, 5klass, kaitsevad, vanusest, teraviljasaadused, toidurasvad, piimatooted, margariin, toitude, sahharoos, kehalist, sepikVASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid...................
REFERAAT TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi,
Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks
on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. Kuid heal asjal on ka oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde.
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt
......................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid......................................................
Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise
vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. PAV põhiainevahetuseks kuluv energia on see minimaalne energiahulk, mis kulub rahulolekus kehal toimetulekuks. Valkude tähtsus toitumisel. Täisväärtusliku valgu mõiste. Põhilised valguallikad ja nende valik. Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja
...............................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ...........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete põhiülesanne on inimorganismi talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimkonna ajaloo vältel on toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduained on looduslikud – kas taimsed või loomsed ning neid võime süüa töötletama ja töödeltud. Esmavajalikke toiduaineid peame sööga iga päev. Toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb inimese vanusest, soost ja üldiselt energiakulust. Alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest
Puuviljasuhkur e. sahharoos fruktoos Viinamarjashkur e. Piimasuhkur laktoos glükoos Neid saame puuviljadest, Linnasesuhkur maltoos marjadest ja Põhilised köögiviljadest energiaallikad Kuuluvad organismi koostisesse Pea piiri kookidega! Kiudained Saame täistera toodetest ja aedviljadest Kiudainete vajadus päevas on 15-35g Valgud Organismi põhiline ehitusmaterjal Reguleerivad ainevahetust Katavad päevasest energiavajadusest 10-15% Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud Süüa tuleb liha kui ka piimatooteid Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik! Toidurasvad Aitavad omastada A;D;E;K- vitamiine Rasvkude kaitseb nahka Rasvad koosnevad rasvhapetest Kolesterool- vajalik ühend, mis on olemas meie organismis, kuid liiga suur kolesterooli sisaldus on kahjulik Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60%
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused
............. 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4
ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest. Nende hulka kuuluvad näiteks eksootilised seened, mükoproteiinid või mikroobidest pärinevad valgud, millest varem pole toitu valmistatud, samuti kuuluvad siia alla eksootilised puuviljad, kalad vms; mõnes teises maailmaosas on selliseid toite võib-olla tarbitud aastasadu, kuid et Euroopas on nad siiani olnud tundmatud, siis kuulu-vad need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus-tab
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
Toiduenergia põhilisteks allikateks on lipiidid ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Energiat saadakse ka alkoholist. Toitainete 1 grammi energeetiline väärtus (bioloogiline põlemisväärtus) on esitatud tabelis 21. Tabel 21. Toitaine energeetiline väärtus 1g kcal kJ lipiidid 9 -38 süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17 etanool 7 -29 Kuna erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, siis tuleb esitatud toitumissoovitusi võtta kui orientiire ja läheneda neile individuaalselt. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia tagajärjeks on ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskifaktor. Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis
lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt. enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Miksotroof segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid. Nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed. Inimene on heterotroof, seega söömise järel lagundab inimese organism valmis orgaanilisi ühendeid. 3. ORGANISMIDE ENERGIAALLIKAD... ... on sahhariidid, rasvad ja valgud. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina.
Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
annaabi.ee 
