Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäätmete sorteerimine (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tuleks välja sorteerida?

TTÜ Tartu Kolledz
Materjalide Taaskasutus I
Anti Aben
Miko Sorge
Jäätmete sorteerimine
Juhendaja : Tiina Vöö
Tartu 2010
Sissejuhatus
Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid ) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse.
Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid , akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks . Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse . Sellised punktid on Eesti suuremates linnades väiksemad kogumiskastid (näiteks patareidele) on paigutatud paljudesse kauplustesse. Alles pärast kahjutuks muutmist viiakse need jäätmed prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse. Alljärgnevas referaadis püüame välja tuua tähtsamad punktid prügi sorteerimise kohta.
 


Jäätmete sorteerimine
Mida tuleks välja sorteerida?
Jäätmeist saab välja sorteerida:
 taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.);
 pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid);
 orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid;
 ohtlikke jäätmeid;
Taaskasutatavad jäätmed
 Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi (v.a. tahvelklaas), plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele.
 Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib muretseda ka oma kogumismahuti .
 Ärge pange paberi ja papi kogumismahutitesse muid jäätmeid, eriti olmejäätmeid. Taolise mahuti sisu sorteerimine nõuab täiendavat tööjõudu ning määrdunud paberit ei saa enam taaskasutada. See tuleb siis viia kogumismahutist prügilasse. 
Metalli võib üle anda vanametalli koguvatele ettevõtetele. Metallpurgid viige vastavatesse kogumispunktidesse.
 
Ohtlikud jäätmed
Jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka lähtutakse nende päritolust, koostisest ning ohtlike ainete sisaldusest. Jäätmed, mis sisaldavad ühte Jäätmeseaduses nimetatud kahjulikku toimet võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Kuna ohtlikud jäätmed on keskkonnale ja inimesele ohtlikud juba väiksestes kogustes kahjulikud, siis ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse ega paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse, vaid nad vajavad erikäitlust.
Ohtlike jäätmete hulka liigituvad patareid, vanad ravimid, päevavalguslambid, majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid , lakid, alhustid, masinõli, taimekaitsevahendid , asbesti sisaldavad jäätmed, kodumasina ja muud sarnased jäätmed.
Elanikele on avatud ohtlike jäätmete kogumiskohad ja jäätmejaamad, kuhu saab jäätmeid tasuta ära anda.
Orgaanilised jäätmed
Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt , et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud .
Sobivad: toidujäätmed, saepuru , puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
Sobimatud: paber, tuhk , kilesse pakitud orgaanilised jäägid
Kokkuvõte
Et jäätmekäitlus töötaks tõrgeteta, on vaja sobivaid kogumisvahendeid, kogumispaiku ja juhendeid, ilma milleta ei saa jäätmekäitlussüsteem olla efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jäätmekäitlust peetakse tähtsaks. Vajalik on, et igaüks tunneks vastutust selle eest, mis saab jäätmetest edasi. Üksainus jäätmetesse hoolimatult suhtuv inimene võib teha olematuks saja oma ülesandeid täitva inimese töö.
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saastev_areng_ja_majandus.ht m
http://www.landfill.ee/?koht=4&id=1162
porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc
http://www.uikalaprugila.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/187/i/95/m/49
7
Vasakule Paremale
Jäätmete sorteerimine #1 Jäätmete sorteerimine #2 Jäätmete sorteerimine #3 Jäätmete sorteerimine #4 Jäätmete sorteerimine #5 Jäätmete sorteerimine #6 Jäätmete sorteerimine #7 Jäätmete sorteerimine #8 Jäätmete sorteerimine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snow2wake Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Prügi sorteerimine
8
doc

Prügi sorteerimine

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes

Keskkonnaõpetus
Jäätmed Referaat
12
doc

Jäätmed Referaat

tähelepanu väärivate inimeste ja sündmuste kohta. 4 Mis on jäätmed? Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohusrarud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda, tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust

Bioloogia
Eesti keskkonna seisund ja probleemid
6
doc

Eesti keskkonna seisund ja probleemid

probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %

Eesti ökoloogiline seisund
Eesti keskkonnaprobleemid
5
doc

Eesti keskkonnaprobleemid

probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %

Keskkonnaõpetus
Prügi ja jäätmed
6
doc

Prügi ja jäätmed

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ...

Keskkonnaökoloogia
Biojäätmed
12
doc

Biojäätmed

.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus......................................................................................................................... 5 Kompostimine ehk aeroobne lagunemine.......................................................................6 Anaeroobne lagunemine.................................................................................................6

Bioloogia
Jäätmed
8
docx

Jäätmed

Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma ­ kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima ­ tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks. Jäätmeseaduse järgi on jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Jäätmekäitlus
Jäätmed
9
ppt

Jäätmed

säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun