Eesti ja loodus (0)

Eesti ja loodus
Kindlasti oled sa jalutanud mööda Eesti metsi – näinud pilvedeni ulatuvaid puid, õitsevaid lilli ja kuulanud linnulaulu. Võib olla näinud aeg-ajalt ka mõnda metslooma ?
Kahjuks ei ole see aga kõik, mis meie metsades pesitseb. Kui tihti oled sa näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi suuremat – tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis.
Mida me siis saaksime teha? Üheks efektiivseimaks looduse säästmise viisiks on taaskasutus . Nii inimesed kui ka ettevõtted annavad oma panuse. Tekkinud on tootjavastutus ja taaskasutusorganisatsioonid. Näiteks on loodud kogumisvõrgustikud elektroonikajäätmete ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Üha rohkem arendatakse uusi viise, kuidas jäätmeid töödelda. Näiteks vanadest rehvidest tehakse kummimatte ja plastijäätmetest ehitusmaterjale. Lisaks toodetakse prügilagaasist, reoveemudast ja biojäätmetest biogaasi. Kodus sa muidugi biogaasi tootma ei hakka, ma loodan. Kuid oma panuse võiksime me ju kõik siiski anda – plastiku ja paberi eraldamine muust prügist ei ole ju nii keeruline. Mõtle sellele.
Sa võid ju öelda, et Eestis ei ole jäätmeid nii palju kui mujal. Jah, mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides tarbitakse rohkem ja toodetakse rohkem jäätmeid. Aga sa ju ei ela seal.
Ka Eestis tekib palju jäätmeid. Kõige suuremaks ülesandeks on põlevkivitööstuse jäätmekoguste vähendamine. Kogu jäätmetekkest moodustab 79% põlevkivi, 8% on muid tööstusjäätmed ja ehitusjäätmed, ning 4% moodustavad olmejäätmed ja muu.Jah, 4% ei ole ju nii palju, kuid see number võiks olla väiksem.
Üheks suureks probleemiks on toidujäätmed. Eestis tekib aastas toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4 protsenti toiduainetööstuses. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ligikaudu 120 euro väärtuses toitu – lastega leibkond isegi 200 euro eest aastas. Mis tähendab, et kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit euro eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni eurot aastas.
Aga mida ma siis saaksin teha, sa küsid? - Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähendamise nädalaks. Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Arvan et võiksime anda kõik sinna oma panuse. Mõelda rohkem sellele mida me ostame – kas on ikka vaja neid banaane kilekotti pakendada? Kui neil ainult oleks mingi looduslik kate peal. Kodus võiksime võtta kasutusele prügi sorteerimise – jah see võib tunduda tülikas, kuid mina tahaksin ikkagi käia ja metsas – prügivabas metsas – linnulaulu kuulata. Mida sina tahad ?
Aitäh!