Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014–2039 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

märk PE või PP või tekst ­ ,,võib põletada"). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid. 2.2 Biolagunevad kilekotid Biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerisse viidavaid orgaanilisi jäätmeid ei tohi elanikud tavalisse kilekotti panna. Jäätmed peavad olema kas pakkimata, paberkotis või biolagunevast kilest kotis. Esimesed biolagunevad kilekotid tulid müügile 1980ndatel aastatel. Tänapäeval on biolagunevate kilekottide arendamine toimunud suuresti kahes suunas. Toodetakse tärklisest valmistatud biolagunevaid kilekotte (peamiselt maisi-, kookose- ja riisitärklisest) ja kõdunemist soodustavate lisanditega naftapõhiseid kilekotte Eestis tulid esimesed biolagunevad kilekotid laiemale ringkonnale müüki 2008. aastal, seega on need eestlaste jaoks võrdlemisi uus nähtus, mida iga kodanik veel aktiivselt ei kasuta.

Keskkonnaõpetus

12

doc

Biojäätmed

Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.............................................................

Bioloogia

40

docx

Jäätmete komposteerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:...........................................

Jäätmekäitlus

31

doc

Jäätmeprobleemid

Fosfaadid on Läänemere eutrofeerumise põhifaktoriks. Läänemere tuleviku jaoks on oluline, et tootjad ja tarbijad loobuksid fosfaate sisaldavatest pesuvahenditest. Selle aasta kevadel tegid Maailma Looduse Fond (WWF) ja tema Läänemeremaade partnerorganisatsioonid pesuvahenditootjaile ettepaneku vabatahtlikult fosfaatidest loobuda. Vaid vähesed firmad vastasid ettepanekule positiivselt. Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vastavale ettepanekule vastas pesuvahenditootjaid ühendav Eesti Keemiatööstuse Liit eitavalt. "Siin on tegemist selgelt topeltstandarditega," ütles Kristjan Piirimäe, ELF-i eutrofeerumisekspert. "Peaaegu kõik firmad, mis Eestis fosfaatidega pesupulbreid müüvad, müüvad Saksamaal fosfaadivabu pulbreid. Arvestades seda, kuidas Läänemerele võiks fosfaatidest loobumine hästi mõjuda, võiks kõikides maades juba praegu minna üle fosfaadivabadele alternatiividele." Läänemere Kaitse Komisjon HELCOM soovitab fosfaadid asendada vähem ohtlike

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish

Jäätmekäitlus

34

docx

AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS

Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Eurostati andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid. Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja. Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat "Jäätmestatistika" Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski

Meditsiinijäätmete käitlemine

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O). Lämmastikoksiidide teket põlemisel mõjutavad kütuse lämmastikusisaldus ning põletamismoodus ja sellega seotud tingimused. Fossiilsetest kütustest sisaldab kivisüsi peaaegu 2 % ja kütteõli 1 % keemiliselt seotud lämmastikku. Maagaasis ei ole orgaaniliselt seotud lämmastikku. Eesti põlevkivi sisaldab vähe lämmastikku ja seda põletatakse soojuselektrijaamades mitte väga kõrgel temperatuuril (kuni 1500oC). Siit tuleneb lämmastikoksiidide arvutuslik keskmine sisaldus suitsugaasides kuni 0,3 g/m3 ja kogus umbes 1 g NOx/ kg põletatud põlevkivi kohta. Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused).

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraseltkulukas. Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2­4

Tehnoökoloogia

Kommentaarid (0)