Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nel...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4.
tarvitamine keeruline; ● jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides; ● toitumisalane teave on kohustuslik alates 13.12.2016; kui soovitakse toitumisalast teavet esitada vabatahtlikult enne seda kuupäeva, siis alates 13.12.2014 peab toitumisalane teave olema kooskõlas toidualase teabe määruse uute nõuetega. Mis on TKM? ● Toiduga kokkupuutuvad materjalid, mis puutuvad toiduga kokku, on selleks ette nähtud või mille puhul võib eeldada kokkupuudet toiduga. ● pakkematerjalid,söögiriistad, nõud (sh ühekordsed), seadmed,säilitusanumad, lõikelauad ● v.a. matejale esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena, katte ja pindmaterjalid mida võib koos toiduga süüa. ● valm. Plast, klaas, keraamika, metall, paber, papp, puit, kork, kumm .....mitu materjali koos Õigusaktid, TKM-i reguleerivad.
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks ❏ kui...
Rabarbra Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid "jalgu". Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda kodukandi. Eesti vein võib kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks aga hoiduda liigsest naeruvääristamisest, sest kohalik veinitööstus ajab ennast jõuliselt püsti. On terve hulk tootjaid, kelle tase on kõrgem koduveini lihtsast koest. Samas on tootjate hulgas neidki, kes on löönud oma pudeli kinni märklaua täispunktide alasse. Enamasti tuleb Eestis toodetud veinide puhul arvestada kohaliku maitsespektriga ja möönda, et musta sõstart, arooniat või õuna k...
Toidu ohutuse tagamiseks ning keemiliste, biokeemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside pidurdamiseks toidus peab külmutamine toimuma selleks ettenähtud külmutamisseadmes võimalikult kiiresti. Külmutamise käigus peab külmutatav toit läbima jääkristallide moodustumise etapi võimalikult kiiresti ning saavutama kogu toidu ulatuses püsiva temperatuuri, mis on -18 °C või sellest madalam. Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või
ÄRIPLAAN 2016/2017 Ülevaade Eesmärgiks on püstitatud luua internetirakendus, mis võimaldab kasutajal igapäevase söögitegemise lihtsamaks teha. Nimelt kui inimene avab oma külmkapi, aga ei oma aimugi, mida antud asjadest valmistada, siis on tal vaja need toiduained antud rakendusse sisestada, mis omakorda pakub välja erinevaid toiduroogasid antud kombinatsioonist ja õpetust, kuidas mida valmistada. Antud rakendus on hea abimees näiteks neile, kes pole toidu valmistamise poole pealt kõige lennukama mõtlemisega, samuti on see abiks ka kiiretes olukordades, kus pole aega midagi mõistliku ise leiutada või kui finantsiline olukord ei võimalda külmkappi täita- meie äpp aitab hädast välja.. Klient Sihtgrupiks on pigem tudengid ja naised, vanuses 20-50. Elukoht linnades, töötavad/õpivad. Sissetulek on 600-1800eur. Hea kiire, sihtotstarbeline toiduostmine, aja ning rahakokkuhoid(ebavajalik ...
Õppeaine maht tundides : 32A, 8 IsT Õpetatavad erialad : kokk, pagar-kondiiter, toidukaupade müüja, kelner-ettekandja, hotelliteenindaja, müügiassistent. Mooduli eesmärk: Moodul võimaldab õpilasel: · Omandada teadmisi hügieeninõuetest, mis tagaksid toiduohutuse · Mõista hügieenireeglitest kinnipidamise vajalikkust · Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3
TERVISLIK TOITUMINE Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Toidupüramiid Näitab kui suure osa sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Mitmekülgsus Süüa tuleb erinevaid toiduaineid. Näiteks piimatoodete hulgast tuleb valida igaks päevaks erinev toiduaine, (esmaspäevaks jogurt, teisipäevaks klaas piima, kolmapäevaks kodujuust jne). Tasakaalustatus
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine.
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest
Signe Pajunurm Rühm 031MT Nõuetekohaselt ja otstarbekalt korraldatud laomajanduse eesmärgiks on toorainete ratsionaalne kasutamine ning nende kvaliteedi säilitamine kuni tarbijale üleandmiseni. Märksõnadeks otstarbeka laomajanduse korraldamisel suurköögis on säästlikkus ja optimaalne varumine. Varumisprotsessi Vastuvõttu lattu Ladustamise tingimusi Ülevaadet laos olevast toorainest Toorainevarude planeerimisel ettevõttele arvestatakse: Kaubakäivet Menüüd Kaugust hulgiladudest Kohaleveoja säiltustingimusi Toiduainete realiseerimisaega Käibevahendeid Samuti on otstarbekas arvestada ka: Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kau...
Omega-6 ja -3 rasvhapped Sinu kehas. Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped on IGA RAKU membraanis. Omega-3 ja Omega-6 on meie kehas asendamatud ja neid PEAB saama toiduga. Sinu keha koosneb 100 trillionist ( 1018 ) rakust, mis kõik vajavad normaalseks funktsioneerimiseks nende rasvhapete tasakaalu! Omega-3 on väga tähtis toidu komponent hoides korras immunsüsteemi, närvisüsteemi, südametegevuse ning hoides ära allergiaid ja põletikke, sealhulgas liigesepõletikku ja astmat 1. Kui Sinu keha Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped on pikaajaliselt tasakaalust
üksus.Asendatatavad –organism ise võinb Lipiidid on tähtsad,sest tagavad pikaajalist energia desoksüriboos)3.Reserv(varu)materjal – Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos – taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud reserviks organismis
134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin
KÜPSETUSVORMIDE MATERJALID, NÕUDED MATERJALIDELE, PUHASTUS JA HOOLDUS. Kädi Eiso Ingrit Perk KO15-KE Küpsetusvorme on väga mitmesuguseid. Neid võib liigitada kuju, materjali ja kasutusotstarbe järgi. Kõikidest materjalidest/esemetest, mille me asetame toiduga kokkupuutesse, kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit: toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus Ohutuse tagamine Käitlejalon kohustus tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide selline lõpptarbijani jõudmine, nagu selle tootja
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes.
Laboratoorne töö: ,,Mehaaniline töö, võimsus" Töövahendid: erinevate massidega kehad (nimelt, mobiiltelefon, õun, tool, kilekott toiduga), arvuti, mõõdulint ja sekundikell. Tööülesanne: uurida, kuidas saab mõõta tööd kehade ühtlasel tõstmisel, määrata imimese võimsuse, arvutada selleks kulutavat energiat ning määrata kõige võimsama inimest klassis. Teoreetiline osa: A = F s cos A -töö F - jõud , ( antud töös kehadele mõjub raskusjõud ) s -teepikkus (e. millisele kõrgusele on keha tõstetud ) = 0, antud töös jõud ja teepikkus on suunatud samas suunas
1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal.
kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad vitamiinid on erinevalt vees lahustuvadest vitamiinidest tavaliselt mittekatalüütilise rolliga
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika
Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade luude otstes plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks.
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3
....... a) elementaarse puhtuse tagamine e. üksnes koristamine ettevõttes X b) toimingute kogum toiduohutuse ja hügieeninõuetekohasuse tagamiseks c) kuum- ja külmtöötlemisega mikroorganismide hävitamine 2) Kas toiduhügieen ja toiduainete kvaliteet on võrdväärsed terminid? X a) ei b) jah 3) Toiduaineid käitlevad ettevõtted vastutavad nende poolt toodetava, ladustatava või müüdava toidu ja sööda ohutuse eest. Kas väide on õige või vale? X a) õige b) vale 4) Toiduga seonduvad keemilised ohuallikad on: X a) ravimite jäägid toidus b) bakterid toidu c) juuksekarvad toidus d) metallipuru toidus X e) pesu- ja desoainete jäägid toidus 5) Kellel lasub vastutus toiduohutuse tagamisel? a) veterinaarinspektsioonil b) veterinaaria- ja toidulaboril c) HACCP meeskonna juhil X d) käitlemisettevõttel e) järelvalveinstitutsioonil f) ettevõtte juhtkonnal 6) Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem?
võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid ei ladestu organismis ja seepärast peab neid iga päev toiduga juurde saama. Vitamiinide tähtsus inimestele Vitamiinid on hädavajalikud kõikide elsuorganismide elutegevuseks. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata.
Põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kasutab keha hingamiseks, südametööks, kehatemperatuuri säilitamiseks jateisteks eluvajalikeks funksioonideks. Energiat läheb vaja toiu seedimisek ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasmamiseks ja kuede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse.(1) Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna
õigusaktidega keelatud. 4. Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt. 5. Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist. 6. Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja. 7. Toitu käitlev töötaja ning oma tööülessannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend. 8
- on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine:
Aine ja energia vahetus Mõisted Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess
Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhja- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja lõunaosas. Argentiinal on ka kõrge inimarengu indeks.
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides. (3)jaekaubanduskäesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. 2. peatükk ETTEVÕTTEST TEAVITAMINE JA ETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE § 7. Teavitamine (1) Käitleja teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttest toiduga kokkupuutumisel enne käitlemise alustamist nimetatud ettevõttes. 3) Ei pea teavitama euroopa parlamenti, kellel on majandustegevuse registris toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega tegelemise kohta registreering kaubandustegevuse seaduse alusel; § 8. Tunnustamisele kuuluvad ettevõtted 3) Ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud mitteloomsete esmatoodete pakendamine, kuulub tunnustamisele. Toitu on lubatud
ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini
Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega. Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda
Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime. Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem 0,5 0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta. Valgu miinimumiks nimetatakse sellist valgu kogust, mis kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu. Lämmastiku bilanss loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet. Reeglina on see bilanss tasakaalus nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse. Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo.
55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1
inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. Tuleb kasutada õigeid töövahendeid. Konserve peab avama avajaga, mitte noaga. Klaasnõude ja -esemete pesemisel, tõstmisel või paigaldamisel tuleb jälgida, et need mõne mehaanilise toime tagajärjel ei puruneks. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid
inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. Tuleb kasutada õigeid töövahendeid. Konserve peab avama avajaga, mitte noaga. Klaasnõude ja -esemete pesemisel, tõstmisel või paigaldamisel tuleb jälgida, et need mõne mehaanilise toime tagajärjel ei puruneks. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid
Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga . Levinud arvamuse kohaselt peaks toiduga saadavate rasvade ja süsivesikute kogus olema normist pidevalt suurem ning puudus peaks olema valkudest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oligi leida nendele küsimustele vastused. Oma toitumise jälgimiseks valisin detsembrikuu ja seda põhjusel, et selles kuus on tüüpilised koolipäevad, kus ma toitusin nagu koolipäevadel aastaringselt ikka
koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik.
· lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli. Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis toodetavast kolesteroolist. Ööpäevas opereerib inimorganism ligikaudu 1 gr kolesterooliga. Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse.
kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20% ulatuses hemoglobiiniga. hapnik (O) 70 kg kohta u. 43 Keemiliselt väga aktiivne, võib oksüdeerija; kg (kõige enam) moodustada nn. vabu radikaale oluline biomolekulide (biol. üliaktiivsed ühendid, mis on koostisosa, struktuurne
selle asemel pakkuda tööstuslikult toodetud piimasegu. Lehma- ja kitsepiima ei sobi anda alla aasta vanuses imiku toiduks, kuna nendes piimades on liigne valgusisaldus ja vähene raua omastatavus. Teisel elupoolaastal tuleb rinnapiimale samm- sammult lisada tahket toitu. Imiku tervise huvides ei ole hea hakata talle pakkuma erinevaid toite enne õigset aega. Kuna lapse organid on veel küpsemisjärgus ning ning liiga vara antud tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla valmis ka selleks, et mõnda toitu sööb laps kohe algusest peale meelsasti, aga mõni toit ei maitse talle üldse. Igal lapsel on ka oma toidueelised nagu meil täiskasvanutel. Imiku toit esimesel eluaastal ! Imiku tahke toit on puder, juurviljapüree, liha- ja kalatoit. Alates 6.elukuust võib
kuni 8 g ja see sõltub: * Kehakaalust * Füsioloogilisest seisundist * Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimest imendada naatriumi tagasi * Toitumisviisist Soola kahjulikkus Soola nö kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: * Naha ja limaskestade kuivamist * Vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga * Janu * Vererõhu tõusu Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! VESI Keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Normaaltingimustes vedel, kuid võib olla ka tahke ning gaasiline. Kuulub kõikide kudede koostisesse Leidub kõikides toiduainetes Annab 0 kcal Elavate organismide eksisteerimisel esmajärguline Vesi kui ravim Puhta vee joomine on eluliselt oluline! Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises inimeses on 42 L vett. Kõige rohkem saadakse vett toiduga Tänapäeval tarbitakse puhast vett liiga vähe
Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid, topsid jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regenereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen: Puhas PS on rabe, klaasjas ja labipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus
Pakend Vahur kukk pk-13 Eramus tootmise tingimused ● Toidukäitlemise koht peab olema puhas ● Vahetult toiduga kokkupuutuv isik peab hoidma kõrget hügieenitaset ● Toiduga kokkupuutuv pind peab olema puhas ● Toidu käitlemisel kasutatavad vahendid/seadmed peavad olema puhtad Toidu käitlemisel peab olema piisav joogiveega varustatus ● Eramus tootmise tingimused ● Enne käitlemise alustamist tuleb joogivett analüüsida tavakontrolli näitajatele ● Ei tohi kasutada saastunut toorainet ● Peab tagama et koduloomade ja kahjurite sissepääs oleks välditud ● Pakend ja pakendiümbris ei tohi põhjustada saastumist
.............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin. Arteriaalse trombi puhul, koos antiagregantidega! Hea antikoagulant: suukaudne, kiire tpimega, puudub koostoime ravimite ja toiduga, eeldatav ravivastus, ekstrarenaalne eliminatsioon et saaks kasutada neerupuudulikkusega patsiendil, kiire toime lõpp, antidoodi olemasolu. UFH LWMH FONDAPARIINUKS VARFARIIN NOAC võimendab AT III toimet seovad AT ja Xa faktorit. kiirendab AT III Xa takistab K otsene Xa
kala, 75 g väherasvast kala, 25 g kalatooteid, 1 muna ). Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) ( nt. 1 tl õli, 1 tl võid, 2 tl majoneesi, 10 g pähkleid, seemneid ). Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid ( nt. 10 g mett, moosi, suhkrut, küpsist, kommi ). 2014 Rakvere Ametikool Taldrikureegel. Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet. Neljandiku taldrikust võtab enda alla kartul, riis või makaronitooted. Viimane neljandik jäetakse põhiroa jaoks, milleks on vähese rasvasisalduse ja soolaga liha, kala või kana. Kala soovitatakse süüa vähemalt kaks korda nädalas või isegi rohkem. Kui põhitoiduks on vormiroog, täidetakse pool taldrikust aedviljaga ja pool vormiroaga.
hobimesinikke. Vähemalt ei suuda ma seda sealt leida. Nõuded mee käitlemisele. Mesi pärineb kliiniliste haigustunnusteta mesilastelt. Enamus eesti mesinikest peavad seda oluliseks. Mee kogumine, transport, hoidmine, säilitamine toimub viisil, mis väldib selle saastumist. Elementaarne mesinikele. Mesindussaadustega vahetult kokkupuutuv isik peab omama tervisetõendit, see nõue on vähe imelik. Ma pole selle nõude osas pädev, ju on põhjus, miks seda on vaja. Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema toiduga kokku puutuda lubatud materjalist (märgistus, vastavusdeklaratsioon). Tundub , et ka see on elementaarne igale mesinikule, kindlasti on erandeid. Nõuded mee käitlemisele. Toidu märgistus peab vastama kehtivatele nõuetele. Mesi peab vastama teda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. See on oluline eriti hobimesinikele, kuna nemad rõhutavad just kõrget kvaliteeti. Mesinik
annaabi.ee 
