Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoorne töö:" Mehaaniline töö ja võimsus" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju energiat kuulub iga keha tõstmisel?
  • Missuguse toiduga ning missuguses koguses inimene võib taastada oma energiat?

Lõik failist

Laboratoorne
töö: „Mehaaniline töö, võimsus”

Töövahendid:
erinevate massidega kehad (nimelt, mobiiltelefon , õun, tool , kilekott toiduga), arvuti, mõõdulint ja sekundikell.
Tööülesanne: uurida, kuidas saab mõõta tööd
kehade ühtlasel tõstmisel, määrata imimese võimsuse, arvutada
selleks kulutavat energiat ning määrata kõige võimsama inimest
klassis.
Teoreetiline osa:
Nagu saame teada, raskusjõud, mis mõjub kehadele on suunatud alla poole ning teepikkus (e. kõrgus, millesele me
tõstame neid kehi) on samamoodi suunatud alla poole. Nendevaheline
nurk on võrdne 0, ehk saime järgmise valemi: .
Kuna me tõstame keha mingi kõrgusele, siis ,
kus -
on kõrgus. Kuna tõstetud kehadele mõjub raskusjõud, siis meie
valem on oopis teine: ,
Laboratoorne töö- Mehaaniline töö ja võimsus #1 Laboratoorne töö- Mehaaniline töö ja võimsus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor verulja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Mehaanika

vo ­ algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks. 2) Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. 1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:

Füüsika
thumbnail
26
docx

Mehaanika kordamine

v = 85 km/h= 23,6 m/s m= 1100 kg _____________ Ek=? ms 2 Ek  2 1100 * 23,6 2 Ek   306328 2 J Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega mida nimetatakse impulsiks e liikumishulgaks Impulsi väljendatakse massi ja kiiruse korrutisega ning tähistatakse tähega p mõõtühikuks 1 kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus Mehaanilist tööd tehakse siis kui rakendatakse jõud ja selle mõjul keha liigub Töö ei olene ajast küll aga võimsuselt Võimsuseks nimetatakse suurust mis näitab ajaühikus tehtud tööd A N t Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud tähis hj 1hj = 735W Leia töö mida teeb poiss kes veab kelgu massiga 50 kg 100 m kaugusele kui nurk jõu ja nihke suuna vahel on 30° Antud m=50 kg s= 100m α= 30° A=f*s*cosα F=mg F=50*9,8=490N 3

Füüsika
thumbnail
28
pdf

Impulss, energia, töö

mv 0,004 915 V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

Füüsika
thumbnail
28
pdf

ENERGIA

V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos α , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

Kategoriseerimata
thumbnail
16
doc

Dünaamika, Kinemaatika

Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB! See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg. Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalude töö põhineb asjaolul, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga. 5. Maailma kõigi kehade vastastikust tõmbumist nimetatake gravitatsiooniks. Gravitatsiooniseadus: „Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.“ (See tähendab, kui üks mass suureneks kaks korda, siis ka tõmbejõud suureneks kaks korda

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

F = Gm1 m2 Fr ­ raskusjõud ­ 1N r2 G ­ gravitatsioonikonstant m1 ­ keha mass ­ 1kg m2 ­ keha mass ­ 1kg r ­ kaugus punktmasside vahel ­ 1m Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud. MEHAANILINE TÖÖ ­ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. Töö on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cos A ­ mehaaniline töö ­ 1J F ­ jõud ­ 1N s ­ läbitud teepikkus ­ 1m Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcos. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Jõu ühik on 1 J (dzaul)

Füüsika
thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

on tema impulsimoment: L=m v r Impulsimoment on vektor, mis on suunatud pikki pöörlemistelge. Keha on tasakaalus, kui jõumomentide summa on null. Keha kiiruse muutmiseks on vaja rakendada nullist erinevat jõumomenti. Tasakaal F r =0 F=m a m a r=0 v m r =0 t m v r=const L=const Impulsimomendi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus L=I =const 16. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon. Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. (J) Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, tuleb arvestada jõu liikumissihilist komponenti: (J) Kui keha liikumine on jõuga samasuunaline või , loetakse tööd positiivseks. Kui jõud on

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu töö on võrdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt. Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele).

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun