Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bakterid ja bakterhaigused (0)

1 Hindamata
Punktid
BAKTERID  JA 
OLULISEMAD 
BAKTERHAIGUSED  
Õp. Ri na Mändla
BAKTERID
  Ainuraksed   eeltuumsed  
organismid.
 Enamike bakterite mõõtmed 
jäävad vahemikku 0,1-25 
mikromeetrit. 
 Väliskuju on neil erinev. 
Kerabakterid ehk  kokid
Streptokokid ehk  ahelkokid  
Streptococcus thermophilus 
hapupiimatoodetes
Streptokokid  suus  Streptococcus 
mutans

Kobarkokid ehk stafülokokid- 
Staphylococcus aureus  
Pulkbakterid ehk batsillid
Soolekepike
E. coli
Pi mhappebakterid
Lactobacil us rhamnosus
Tuberkuloosi tekitaja   Mycobacterium  
tuberculosis ja stafülokokid
Lactobacillus  acidophilus-
piimhappebakterid
Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid
Acetobacter sp.- äädikhappebakterid
Propionibacterium sp.-  akne tekitajad
Paljunemine – pooldumise teel
Paljunemist mõjutavad tegurid
 Temperatuur
 Niiskus
  Toitained
 Keskkonna  happesus
 Suhkru ja soola sisaldus
  Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained.
 UV-kiirgus 
Spoorid
- ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
Clostridium  botulinum  
spoorid
Bakterite ainevahetus
 Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained 
liiguvad koos veega läbi rakukesta ja 
rakumembraani rakku.
 Toituvad enamasti orgaanilistest 
ainetest. Näiteks piimhappebakterid 
süsivesikutest (piimas  laktoos ), 
stafülokokid süsivesikutest.
 Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk 
toksiine .
Bakterite levimine
 Õhu kaudu
  Mustade kätega
 Saastunud toiduga
 Saastunud esemetega: tööpinnad, 
käterätikud jne.
 Sugulisel teel
Stafülokokiline toidumürgitus
 Tekitaja Staphylococcus aureus.
 Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste 
suhtes üsna resistentsed. 
 Püsivad kuivamisel üle 6 kuu.
 Külmutamine neid ei hävita. 
 Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 
 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad 
kuni tund aega.  
 Stafülokokid võivad toiduainetesse 
( magustoidud , koogid  jmt) sattuda 
toiduvalmistaja 
hingamisteedest,nahahaigustest 
mädastest haavadest ja mustade kätega. 
 Kui toiduained on toatemperatuuril  
paljunevad stafülokokid väga ruttu ja 
eraldavad  toiduainetesse toksiini (5`C 
juures toksiini ei tooda).  
 Tunnused ilmnevad väga ruttu, umbes 2-5 
tundi pärast riknenud toiduaine söömist. 
 Tunnusteks on  iiveldus  ja  oksendamine  
ning kõhulahtisus ja kõhuvalu. 
Haavainfektsioonid
 S. aureus  on üks sagedasemaid 
haavainfektsiooni tekitajad. Nende 
elutegevuse tulemusena tekib  haavas  
mäda. 
Tuberkuloos
 Tekitaja Mycobacterium tuberculosis.
 On üsna  resistentne  väliskeskonna tingimustele. 
 Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud
 Kuivanud rögas säilib 2 kuud. 
 Talub hästi  happelist  keskkonda (näiteks maos). 
 Tundlikud on päikesele. 
 Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja 
hõljuvad 5 meetri kaugusele. 
  Keetmisel  hävivad nad kiiresti (1 minutiga).   
  Nakatumine  toimub põhiliselt 
õhkpiisknakkusena ning 
haigustekitajatega saastatud  toidu ja 
esemete kaudu.  
 Iseloomulik on  pikaajaline aeglaselt 
arenev põletik. Haigus algab enamasti 
ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda 
öist higistamist ja temperatuuri tõusu. 
 Avastatakse röntgenülesvõttel. 
 Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 
kuud.
Düsenteeria
 Tekitaja  Shigella  dysenteriae
 Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. 
Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori 
ei talu.  
 Nakatumine toimub saastatud toidu ja 
veega. 
 Haigustekitajad  tungivad  
sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad 
toksiine. 
 Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva 
pärast nakatumist. 
 Tunnused: kõhuvalu, kõhulahtisus ja 
palavik . Väljaheidetes esineb lima ja verd.
Salmonelloos
 Peamine tekitaja  Salmonella enteritidis.
 Taluvad hästi külmutamist. 
 60´C juures hävib tunni aja jooksul, 100´C 
juures kohe. 
 Nakatumine toimub saatunud toiduga, 
põhiliselt munade ja  kanaliha  vahendusel.
 Haigustekitajad tungivad 
sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad 
toksiine. 
 Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva 
pärast nakatumist. Tekivad kõhuvalu, 
kõhulahtisus ja  palavik . Väljaheidetes 
esineb lima ja verd. 
E.coli nakkused
 E. coli kuulub soole mikrofloorasse, osad 
tüved põhjustavad haigusi.
 Levik mustade käte ja saastunud toiduga
 Haiguse kulg  varieerub  kergest 
kõhulahtisusest kuni raske haiguseni.
Hiired ja rotid,  prussakad  ja 
kärbsed
 Levitavad ohtlikke viirusi ja baktereid ning 
solkmete munasid!

Närilised levitavad spetsiifilisi 
haigusi
 Tulareemia
 Leptospiroos
 Jersinioos
 Hantaviirus-nefriit

Document Outline

  • BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED
  • BAKTERID
  • Kerabakterid ehk kokid
  • Streptokokid suus Streptococcus mutans
  • Slide 5
  • Pulkbakterid ehk batsillid
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Lactobacillus acidophilus-piimhappebakterid
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Paljunemine – pooldumise teel
  • Paljunemist mõjutavad tegurid
  • Spoorid
  • Bakterite ainevahetus
  • Bakterite levimine
  • Stafülokokiline toidumürgitus
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Haavainfektsioonid
  • Tuberkuloos
  • Slide 24
  • Düsenteeria
  • Slide 26
  • Salmonelloos
  • Slide 28
  • E.coli nakkused
  • Hiired ja rotid, prussakad ja kärbsed
  • Närilised levitavad spetsiifilisi haigusi
Vasakule Paremale
Bakterid ja bakterhaigused #1 Bakterid ja bakterhaigused #2 Bakterid ja bakterhaigused #3 Bakterid ja bakterhaigused #4 Bakterid ja bakterhaigused #5 Bakterid ja bakterhaigused #6 Bakterid ja bakterhaigused #7 Bakterid ja bakterhaigused #8 Bakterid ja bakterhaigused #9 Bakterid ja bakterhaigused #10 Bakterid ja bakterhaigused #11 Bakterid ja bakterhaigused #12 Bakterid ja bakterhaigused #13 Bakterid ja bakterhaigused #14 Bakterid ja bakterhaigused #15 Bakterid ja bakterhaigused #16 Bakterid ja bakterhaigused #17 Bakterid ja bakterhaigused #18 Bakterid ja bakterhaigused #19 Bakterid ja bakterhaigused #20 Bakterid ja bakterhaigused #21 Bakterid ja bakterhaigused #22 Bakterid ja bakterhaigused #23 Bakterid ja bakterhaigused #24 Bakterid ja bakterhaigused #25 Bakterid ja bakterhaigused #26 Bakterid ja bakterhaigused #27 Bakterid ja bakterhaigused #28 Bakterid ja bakterhaigused #29 Bakterid ja bakterhaigused #30 Bakterid ja bakterhaigused #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tannuh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

MIKROBIOLOOGIA- Lõpptest
19
pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

Jaotatakse: - patogeensed mükobakterid: põhjustavad tuberkuloosi (M. tuberculosis, M. bovis, M. africanum) ja leeprat (M. leprae) - mittetuberkuloossed (potentsiaalselt patogeensed) mükobakterid: põhjustavad rakulise immuunpuudulikkusega haigetel, lastel ja eakatel mükobakterioosi. Siia kuulub mitmeid liike. M. tuberculosis – tuberkuloos - on peamine inimese tuberkuloosi tekitaja. Morfoloogiliselt on kergelt kõverdunud bakterid, iseloomulik on happekindlus, aeglane kasv, resistentsus fagotsütoosile. Pärast pooldumist jäävad rakud sageli omavahel kokku, seetõttu esinevad rögas ja mädas sageli 2-3 kaupa, kultuuri preparaatides moodustavad palmikutaolisi niite. Nakatumine piiskinfektsiooni teel; tekitaja on nii väike, et ripsepiteel ja köha ei eemalda teda. Haigust iseloomustab koe destruktsioon ja fibroos, mis tulenevad organismi

Kategoriseerimata
Patogeensed bakterid
21
docx

Patogeensed bakterid

Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid

Bioloogia
Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused
16
docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Mikroobifüsioloogia
Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused
16
docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Kategoriseerimata
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),

Mikrobioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
Bakterite levik-kasutamine ja tähtsus
22
doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid

Bioloogia
TOIDUINFEKTSIOONID
18
odt

TOIDUINFEKTSIOONID

Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade

Tööohutus ja tervishoid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun