poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama? Sest ta teadis, et teised mehed ei tuleks kuna on vanaks jäänud ja ise ta sellega hakkama ei saaks. 11.Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele. Pearu kes üritas Andrest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö. INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu?
vastu." 3. Minu meelest oli Pearu hea peremees, kuigi mulle tundus, et ta oli kohati laisavõitu. Tema maa andis ju paremini vilja kui Andrese oma ning oli tal ka rohkem raha, mis tõttu ei pidanud ta nii palju tööd rügama ning sai selles mõttes lahedamalt elada. Eks ta seetõttu ka leidis aega Andresega kembelda ning talle krutskeid visata. Siiski oli ta talu olukord hea, mille põhjal oskan arvata vaid seda, et küllap ta ikkagi hea peremees oli. Erinevalt Andresest ei kurnanud Pearu oma peret ega töölisi nii palju, selles osas oli ta peremehena mõistvam kui Andres. Isa ning abikaasana oli Pearu minu arvates samuti mõistvam kui Andres. Ta võis küll olla väga vägivaldne, kuid erinevalt Andresest oli Pearu oma vihahoogude ajal enamasti purjus, mis küll ei vabanda vägivallatsemist, kuid näitab minu arvates vähemalt seda, et kaine peaga oskas ta probleeme ka muul moel kui toore jõuga lahendada
sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord proovida ja sai sulasest jagu mitmel järgnevalgi korral ning seega jäi Andres peale - Õieti ei saadudki teada, kumb meestest tugevam on, sest selleks oleksid nad pidanud kõrtsi minema, neid ,,kumamisi" panema ja riidu ajama VII - Nelipühad olid Eespere jaoks olulised, sest siis said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja neist said omad inimesed - Mehed arutasid omavahel sõnnikuvedamist ja otsustasid oma sulaseid teineteisele appi saata,
Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas. Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam midagi ei loe
olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti uus katsumus- epideemia, mis võtab temalt kolm last.Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi. Inimeste vahelised suhted 4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks
Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks,
Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X
tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab
kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm
Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks
et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea
Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. Andres pahandas aga naabrimehe
tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid.
kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa.
talu nimel. Talle meeldis tööd teha ning ta tegi kõik, et rajada Vargamäele oma unistuste talu. Mäeotsa oli ning jäi tema elutööks. Mida aeg edasi seda suuremaks muutusid aga ka kohustused ning tasapisi hakkas ka innukus kaduma. Vaikselt hakati ja juba lastele lootma ning jäädi ootama mis saab. 3) Kohe kui andres vargamäele jõudis hakkas peale ka töö. Juba esimesel pühapäeval mindi linna sulast ja tüdrukut otsima , samas kohtuti ka uute naabritega. Kui sulane tallu tööle tuli tehti tööd kõvasti," kui sulane sai söögitundigi siis peremees ei saanud sagedasti sedagi: pidi sel ajal külvama." Kui andres oli alguses arvanud et kui sulane tuleb jääb tal endal aega aedade kohandamiseks ja muuks tarvilikuks siis tegelikult neelas külv kogu nende aja. Enne sõnnikuvedu jõuti siiski kesalt mõnikümmend koormat kive aija äärde hunnikusse vedada" las käime korda kolmgi nõnda kõik põllud üle, rääkis peremees, siis
saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või
Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
g) Keegi ei armastanud Vargamäed- Selle väitega ma nõustun, sest keegi ei armastanud vargamäed peale Andrese. Nt: Kui Joosep ja Liisi meenutasid, mis häid mälestusi jääb neile meelde seoses Vargamäega, siis neil tuli meelde ainult halbu mälestusi. Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus. a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100-sõnaline järeldus: Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed, kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid, nad alati mõtlesid oma heaolule ning seetõttu ei pannud nad tähele teiste tundeid. Mõlemate jaoks oli nende talukoht number üks ning selle nimel nad ka elasid. Kui üks kiusas teist, siis teine pidi midagi vastu tegema,
põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks. Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust
Talu siiski oli küll väga palju paranenud kuid puhata ei saanud ta ikka veel. Tal oli pidevalt mure kellele ta jätab oma talu, kas tõesti oli kogu see töö ilma asjata? Pearu: Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss.
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka daamidele 2) Ravimiv armastuse vast 3) osa oli mõeldud Rooma saamidele ,,Näo raviimid". See on värvides kosmeetikaalane teos. Sellest on säilinud 100 rida. Loomingu oluliseim raamat Publius Vergilius Maro (1. saj. eKr) sündis Põhja-Itaalias, pärit maaomaniku perest, kuid mitte rikas. Hea hariduse sai Milanos, käis Roomas täiendamas. Tal polnud kõnemehe andeid. Läks koju tagasi ja hakkas kirjutama luuletusi ning tegema põllutööd. Luuletustega jäi silma kõrgetele isikutele ja kutsuti Rooma. Maecenas toetas teda. Loomult pedantne ja aeglane, aga väga põhjalik, oli valitseva korra kiitja ja ülistaja. Esimene luuletus - "Bucolica e Karjase laulud" lüüriline ja
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Artikkel Interviuu Eepika Käsiraamat Skeem Arvuti Essee Reportaaz Lüürika Reklaam Tabel Internet Artikkel Lüro- eepika Sõnaraamat Diagramm Koomiks Dramaaatika Juhend Grafitid Pilapilt Eeskiri Kuulutus Telefoniraamat
humoorikas, lõbus, töökas ja tore. Töökas ta nüüd enam väga ei olnud, sest tema puusad olid valusad ja liikuda raske. Peategelase jaoks oli isa midagi väga olulist, kelle eest ta rõõmuga hoolitses. Vahepeal käis Hannes sõjaväes. Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti, kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme
4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883
........................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti Koomiks Dramaatika Juhend Eeskiri Skeem Pilapilt Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan Spikker
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Peategelane Kristjan on otse sõjast, "õigelt poolelt" tulnud noor mees, kellel pole suurt kedagi ega midagi alles ja kes saab töökoha trammiparki. Poiss on selline "lihtne ja hea". Raamatu lõpul, kui "koidust on saanud hommik ja hommik on muutunud päevaks", on ta naisest lahku läinud ja temast on saanud partei liikmekandidaat. Olulised on aga hoopis teised tegelased: "valel pool" sõdinud mehed, vanad töömehejuurikad, Kristjani peenemast perest pärit noor naine Anne, naise sõbratar, ämm ja äi. Nemad ei ole nii lihtsad ja head ja nemad elavad nii, nagu inimesed vahetult pärast sõja lõppu tegelikult elasid, ja räägivad sellest, millest räägiti. 2. "Igapäevane leib" (1964, trükiarv 24 000) 10 aastat on möödunud. "Keskpäevavalguse" tegelaste elu läheb edasi. Kristjan läheneb neljakümnele, temast on saanud trusti vanemmeister. Raamat algab vanaaastaõhtuga: Kristjan ootab külalisi, shampus
Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus Uudis Vihikt Kalender Konspekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
