Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toataimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aeda, õied, istuta, siseruumi, aedades, toataim, lehtedega, muld, istutada, lehetäid, aloe, aaloe, hajusvalgus, flamingolill, otsest, kevadest, hahkhallitus, poti, põõsas, toataimed, jõulutäht, ameerikast, valges, kasvuperiood, püsik, õhuniiskus, agaav, ananass, kellukas, lastes, orhidee, pistikutega, roosa, õitsema, maranta, võrsed, pungad..............................................................6 DRAAKONIPUU.................................................................................................................................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja.
teel. Toatingimustes on paljundamine keerukas. 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. 6 2. TUPS-ROHTLIILIA 2.1 Üldiseloomustus Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum ja ka vastupidavam on roheliste lehtedega taim, kuid esineb ka servast kollaste triipudega teisendeid. Eluiga on 4-5 aastat. Kodudes on väga levinud taim, sest on väga vähenõudlik. 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi), mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta nt piserdamisega
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse
Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
(Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse.
tavaliselt kimpudena ja neil on mitmesugused funktsioonid: kaitse rohusööjate poolt ärasöömise vastu, osaliselt kaitse päikesekiirguse vastu, kasvukiiruse reguleerimine ning taime varustamine kondenseerunud veega. Okkad võivad olla väga kõvad ja puitunud, kuid ka äärmiselt peened ja udusulgjad. Juured laiuvad enamasti maapinna lähedal (sademevee võimalikult tõhusaks imamiseks), mõnel liigil on muguljalt jämenenud peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad (läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja tolmukaid, raag puudub; vili on mari. Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad.
Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks. Enamus meil toataimena kasvatatavaid sõnajalgu kasvab looduslikult Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia niisketes troopilistes metsades. Kõige paremini kasvavad taimed oma looduslikus kasvukohas ning mida sarnasemaid kasvutingimusi me toas suudame neile pakkuda, seda ilusamad nad on. Seepärast on oluline teada, kui palju on sõnajala looduslikus kasvukohas valgust, mis tüüpi on muld, kui palju sajab vihma jne. (Rünk, 1999) 5 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka lääne- või idapoolsete akende lähedusse, kuid alati tuleb hoolitseda, et kevadel või suvel ei paistaks taimedele otsene päike. Täiskasvanud sõnajalgade valgusevajadus on suurem kui noorte oma
vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites. Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) (http://static1.nagi.ee/i/p/304/25/0760629378db90_l.jpg) -mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) 1
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
............................................................................................36 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................ 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga. Väikesed valkjad või kergema,t vett võib jätte paar taime kokku. Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII. mulda. kasvuuumiks jätta 20-30cm.Jagamise alguses korjatud ürdi ravi Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. teel paljundamist võiks teha kevadel. toimed: röga lahtistav,
Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime
Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja pärast puhkeperioodi kevadel. Katleia õied on mitmevärvilised, säbrulised ning paljude hübriididega. Sellel on paar nahkjat lehte varremugula tipus. Väetada tuleb õitseperioodil 1-2 korda kuus. Pärast õitsemist vajavad nad lühikest, kuiva puhkeperioodi.
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
tunnus on veel sammas (columna), mis asub õie keskel üle kroonlehtede ning moodustub emakaga kokkukasvanud tolmukaist. · Keskmist kroonlehte, mis on teistest erinev, kutsutakse huuleks (labellum) , selle kuju varieerub erinevate orhideede lõikes suuresti. Kuuking Phalaenopsis hooldamine Ostmine · Ostes vaadata taime ja tema juurte üldist seisukorda. Pole soovitatav osta taime, mis potis vabalt loksub. · Samuti mitte osta pehmete lehtedega või õiepungadeta taime. Pungi peaks olema rohkem kui üks. · Sobivaim on kui õitseb 1/3 pungadest, siis peab taim vastu transpordile kõige paremini. · Taimi ei tohiks vedada liiga kuumas või külmas autos ning ei tohiks osta taimi ruumist, kus on õhukonditsioneeriga jahutamise tõttu külm. Temperatuur · Kuukingale sobivaim temperatuur on 18-25° C. · Suvel taluvad kuukingad ka kõrgemaid temperatuure, aga talvel ei tohiks temperatuur langeda alla 16°C
Ungari sirel Syringa vulgaris Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012). Perekonna umbes 45 liigist on Eestis tavalisim läikiv hõbepuu, seda paljundasid meie puukoolid omal ajal üsna rohkesti. Hõbepuu sügiskülv idaneb hästi ja seemikud on juba paari aasta pärast istutuskõlblikud. Veel kiirema tulemuse saame haljaspistikuid juurutades
pane taim endises asendis oma kohale tagasi. Potialusele ei tohi jääda seisvat vett. · Väeta orhideeväetisega nõnda, nagu pakendil on õpetatud. Selleks , et hästi õitseda vajab taim puhkeaega. See on liigiti erinev, tihti piisab vaid mõnest nädalast. Sel ajal peaks temperatuuri alandama 5ºC võrra ning kastmist vähendama, nii et substraat peaaegu läbi kuivab. Orhideede ümberistutamine: (Substral soovitusi... 2011) 1. orhidee istuta ümber, kui koore kasvusubstraat on muutunud pulbriliseks või kui pott on ilmselgelt liiga kitsaks jäänud; 2. orhideed tuleb kasta nii enne kui pärast ümberistutamist. Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet,
– Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed).
(wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju,
taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda. Kui taimejuured on vanast potist läbi kasvanud, lõigatakse pott juuri vigastamata katki. · Läbikasvanud ja viltjaks muutunud juurepall harutatakse enne istutamist ettevaatlikult lahti. · Suurte pottide kasutamisel mõelge asukoht hoolikalt läbi hiljem on mullaga
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
..............................................................................5 1.4 Hooldamine........................................................................................................................6 1.5 Paljundamine.....................................................................................................................6 1.6 Partnerid............................................................................................................................6 1.7 Kuidas istutada..................................................................................................................6 1.8 Levinumad lumeroosi liigid.............................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................................................8 Lisa 1..................................................................................................................
AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm-
Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine
Alates juulikuu teisest poolest tõstetakse istikukastid või -rullid kasvuhoonest välja ja paigutatakse talvitumiseks ette nähtud kohta. Istikute ületalve hoidmiseks valitakse tuulte eest kaitstud koht. Jäneste ja kitsede rüüstete vastu kaetakse taimed kuuseokstega. Istikupottide või kilerullide lähedusse pannakse näriliste tõrjeks mürki, mis asendatakse drenaažitorudesse. Järgmisel kevadel võib istikud vajadusel ümber istutada suuremasse potti, et saada sügiseks suuremad taimed. Teisel kasvuaastal väetatakse taimi 2-3 korda vastavalt nende kasvule. Alates juuli algusest enam ei väetata, et võrsed lõpetaksid kasvu sügisel õigeaegselt. Teise aasta sügiseks on taimed kasvanud istutuskõlblikuks. Paljundusviisid Paljundamine haljaspistikutega – kasutatakse paljundusmaterjalina poolpuitunud lehtedega võrseosi. Lookvõrsetega paljundamine – kaevatakse emataime ümber kraavike ning enne pungade
küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa. Igas õies on 45 tupp ja 5 kroonlehte ning 2060 kimbuna asetsevast tolmukat. Tsitruseliste võrsed on sageli astlalised ja leheroots tiivuline. Tiiva kuju ja suuruse järgi saab otsustada, kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn
annaabi.ee 
