Konjugatsioon-suguline paljunemine Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel Bilateraalne sümmeetria-kui keha pooleks lõigata, siis osad on üksteise peegelpildid. Heterotroof-saab energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Nematoodid ehk ümarussid. Hõõrel- see osa, millega teod toitu lahti kraabivad.
astme tarbijad on need, kes söövad ära tootja (taimtoidulised loomad - näiteks vetikatest toituvad loomorganismid, Eestis: metskits, halljänes, põder) - 2. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi (näiteks: rebane sööb ära jänese, ahven sööb ära kogra) - 3. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi söövaid loomi (näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid) - Kasutavad surnud organismide orgaanilist ainet - Igasuguse lagundamise tulemus on see, et orgaaniline aine lagundadakse ära nii, et sellest saab taas anorgaaniline aine - Lagundamisel tekkinud anorgaanilisi ühendeid kasutavad uuesti taimed (aineringe) Toiduahel - tootja → 1. astme tarbija → 2. astme tarbija → 3
tabiilsus ökotoop-ökosüsteemi elukeskkond Ökoloogilised tegurid piiravad organismi arengut. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Org. areneb kõige kiiremini siis, kui kõigi ökol. tegurite toime on optimumis. Tootjad loomad on iga toiduahela esimeseks lüliks. Ökotoop on biotsönoosi elupaik. Kommensalismi on eri liiki org kooseluvorm, mis ühele on kasulik, teisele neutraalne. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus on stabiilne. Tippkiskjad on alati ökol. püramiidi tipus. Lindude ränded on tingitud toidupuudusest. Ökol. teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, isendid hukkuvad. Samal terr. kõigi liikide popul. mood. biotsönoosi. Herbivoodid on alati toiduahela esimese astme tarbijateks. Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus
See, et maad võetakse kui mulda (ehk kui ressurssi, mis üksnes kasu toob) ning see, et maad vaadatakse kui üksnes maapinda, mitte laiema süsteemina (et ei arvestata seda, et kõik organismid on otseselt või kaudselt seotud maaga ning ühtlasi üksteisega). Leopoldi arvates on parim vaadelda maad kui püramiidi, mille moodustavad troofilised tasemed: kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb (,,mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama"). 4.) Millist 2 erinevat tüüpi suhtumist maasse kirjeldab ta põllumajanduslike erialade esindajate seas?
teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Edasi toituvad desturendid ehk lagundajad (mikroorganismid, ussid, teod, lülijalgsed). Osa produtsentide poolt moodustatud biomassist tarvitavad primaarsed konsumendid
troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Ökoloogiline suktsessioon ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Parasitism eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi.
tulemuseks on nn kõrbemaastik (eluta maa). 32. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline), II astme tarbijad-kiskjad (taimtoidulised, loomtoidulised), III astme tarbijad-tippkiskjad (ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse
tegevus. · Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. · Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) · Parasitism · populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad · Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul · Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
Omnivoor segatoiduline loom, toitub nii taimedest kui loomadest Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda o Ökoloogilised tegurid mõjutavad organismi arengut o Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur o Toiduahela I lüli taimed, II lüli taimtoidulised loomad o Ökoloogilise tasakaalu puhul populatsiooni arvukus on stabiilne o Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus o Lindude ränded on eelkõige tingitud toidupuudusest o Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, liigi isendid hakkavad hukkuma. o Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad biotösnoosi. o Herbivoorid on alati toiduahela I astme tarbijateks. o Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. o Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu
3. Organism areneb kõige kiiremini paremini siis, kui kõigi ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. Taimtoidulised loomad Orgaanilise aine tootjad on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik. 6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu. 8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest, c) jäätnud veekogudest, d) toidupuudusest. 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma 11
keemiline protsess. Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. o Ökopüramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid . Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. o Ökoloogiline suktsessioon.
Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendav püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. 38. Ökoloogiline suktsessioon - Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism - organismide vaheline suhe, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Peremeesorganism ja parasiit. 40. Populatsioon - liik ühel territooriumil 41. Populatsiooni tihedus - isendite arv pinnaühikul 42. Primaarproduktsioon - ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 43
töötlemise aluseks. Anaeroobne lagunemine - orgaanilise aine lagunemine hapniku osaluseta. Aeroobne lagunemine- orgaanilise aine lagunemine õhuhapniku juuresolekul. Ökopüramiidid. Troofiliste tasemete kvantitaiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel tasemel on tootajd ning teistel erinevate astmete tarbijad Püramiidi tipus on tipptarbijad e tippkiskjad. Arvukuse püramiid Biomassi püramiid Produktiivsuspüramiid Pööratud biomassi püramiidis ookeanikooslustes on esimese taseme produtsentide, väikeste arvukate planktonorganismide mass väiksem kui nende tarbijatel. Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb
C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: ● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid ● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu ● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate
enam ei säilu Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks Tunnusliigid-liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist Katusliigid- nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) • Lipuliigid – avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru) • Tugiliigid– mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsess *Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega *Taustainformatsiooni kogumine – Varasemate analoogsete projektide uurimine – Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine – Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks *Plaani väljaarendamine A
- Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. Ökopüramiidid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad.Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Ökoloogiline suktsessioon
C väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: - Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid - Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu - Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate
Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas: 1) katabolism- polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni. 2) peenendamine- osakeste suuruse vähendamine. 3) leostumine- lahustuvate ainete ülekandmine veega. 22. Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. Tavaliselt 4-6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Arvukuse püramiid- näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Biomassi püramiid- troofilisele tasemele kuuluvate organismide hulk nende biomassi kaudu. Produktiivsuspüramiit- võrreldakse troofiliste tasmete organismide produktiivsust. 23. Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). Jaguneb : primaaarne suktsessioon- kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. Sekundaarne
tunnistust mingist kvaliteedist (samblad) ● katusliigid (umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) ● lipuliigid (flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru, lendorav) ● tugiliigid (keystone species) – mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsessProbleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti juhtimisprintsiibid ning tulevane kasutuspoliitika arutada kohalike elanike ning huvigruppidega ● Taustainformatsiooni kogumine ○ Varasemate analoogsete projektide uurimine ○ Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine ○ Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika
vahele ja milles organism saab areneda. Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
kromosoomi liiasus (Downi sündroom) on suhteliselt levinud inimese seas. Aneuploidsuse vastand on euploidsus. Euploidsus on kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus). Euploidsuse vastand on aneuploidsus. Troofsuse 4 taset???? Näide kes. Primaarproduktsioon- autotroofid:(sinivetikad, taimed); esmased tarbijad:(heterotoofid) amööbid, gasellid; tippkiskjad:(tiiger, sinivaal); lagundajad: seened(hallitus), bakterid, saprotroofid. Raku membraan ja selle koostis Rakumembraan - koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon).Lisaks on veel membraanil antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, ß-karoteen. Nende ülesandeks on kõrvaldada biomembraani ründavad
ulatub kuni 10 ppm. 47. Toiduahel organismide ahel, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. 48. Toiduvõrk omavahel seotud toiduahelate kogum, toitumissuhete võrk. 49. Troofiline tase - teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb 2. (pikemalt) 1. Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi)
liike Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega, eluliselt tähtsad ökoturismi arendamiseks ning tänuväärsed loodushariduses. Tugiliigid – liigid, mis mõjutavad ökosüsteeme om arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral ning hoiavad sellega koosluse struktuuri. Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees. Mida väiksem on kaitseala, seda suurem on servaala negatiivne mõju. Lendoravate kaitse näiteks ei
47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Teised NB! Enamus küsimuste juurde käivad ka joonised, mille leiad konspektist! 1. Millest koosneb ökosüsteem?
DDT ja selle derivaadid lagunevad nimelt looduses üsna aeglaselt, kuid lahustavad see-eest hästi rasvades ja talletuvad seetõttu loomade organismides. Mida rohkem mürgitatud putukaid mõni putuktoiduline loom sööb, seda suurema koguse mürki ta ise saab. Selline mürgi akumuleerumine kordub järgmisel troofilisel tasemel, kui putuktoidulise looma sööb järgmine kiskja, ning lõpuks osutuvad kõige suurema mürgikoguse omastajateks tippkiskjad. Veereostus.Vee saastamisel on negatiivsed tagajärjed nii inimestele, kõigile vees elavatele liikidele kui ka muule elustikule: see hävitab toiduallikad ja reostab joogivee. Mineraalsed toiteained on taimedele ja loomadele vajalikud, kuid suures kontsentratsioonis võivad needki muutuda ohtlikeks reostusaineteks. Olme- ja tööstusheitveed, põldudelt väljauhutud väetised, pesuvahendid ja erodeeritud pinnas põhjustavad veekogudesse sattudes selle küllastumise
Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline:
biomassi ja produktiooni suhe on alati väiksem kui 1, kuna puitunud ehk surnud osa on nii palju. Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus. Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud. Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat. Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes
species) kontseptsioon, needi hüpotees; Diversiteet koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest. Kõik liigid on unikaalsed, kui liik kaob, kaob ka funktsioon. Liigid on asendatavad. Katseliselt on näidatud, et ökosüsteemis on unikaalsed liigid olemas, need on päiskivi-liigid ehk keystone species. Ökosüsteemis kõrgeimal troofilisel tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Näiteks tippkiskjad. Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides liigirikkust niimoodi kõrgel. Need hüpotees Erlich ja Erlich liikide eemaldamine ökosüsteemist on nagu neetide eemaldamine lennuki kerest. Alguses ei juhtu midagi aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof. Kõik kivid on gooti kaares täpselt ühesugused, va üks. Luku- ehk päiskivi. Päiskivi on see liik, mis teisi koos hoiab.
on optimumis. 4. Taimtoidulised loomad Orgaanilise aine tootjad on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik. 6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu. 8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant. 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest, c) jäätnud veekogudest, d) toidupuudusest. 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma 11
vanemlik hool, hea levimisvõime, madal arvukuse sõltuvus tihedusest, näiteks umbrohud ja närilised K-strateegia (järjepidev): väike kasvukiirus, pikk eluiga, väike järglaste hulk, kõrge vanemlik hool, halb levimisvõime, kõrge arvukuse sõltuvus tihedusest (populatsiooni enda sees mingi arvukust korrigeeriv mehhanism, nt linnud reguleerivad oma sagedust kuskil keskkonnas lauluga), näiteks tippkiskjad: karud, kotkad Inimene kaldub pigem K-strateegia poole, aga tema roll tänu suurele levimisvõimele jms päris täpselt määratletav ei ole. Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud optimaalses vahemikus (teatavad aknad), nii vähesus kui ka ülehulk
5. Kontroll 5.1 Seire Seireprogrammi „Kotkad ja must-toonekurg“ , kuhu kuulub suur-konnakotas, eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuse jälgimine. Seires jälgitakse ka sigimisedukust ja ohutegurite mõju. Seireprogrammis kogutud informatsiooni kasutatakse liikide kaitse korralduses. Seire üheks jälgitavaks ohutegurite mõjuks on majandustegevusest põhjustatud muutusi looduskeskkonnas, enamjaolt vanades metsades ja märgaladel. Kotkad on tippkiskjad ja paiknevad toiduahela tipus, on üheks ohuteguriks ladestuvad mürkained (DDT, raskmetallid). Üks võimalus selle jälgimiseks on sigimisedukuse jälgimine. „Kotka ja must-toonekurg“ programmi kuuluvad järgmised linnud: merikotkas (Haliaetus albicilla); suur-konnakotkas (Aquila clanga); väike- konnakotkas (Aquila pomarina); kaljukotkas (Aquila chrysaetos); must-toonekurg (Ciconia nigra). Kuna igal aastal keskenutakse 1-2 liigile, on liigi seire sammuks 3-5 aastat.
päiskivi-liikide hüpotees, needi hüpotees? Diversiteet on koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest. Kõik liigid on unikaalsed (liik kaob ära funktsioon on kadunud) Mõned on unikaalsed Liigid on asendatavad Katseliselt on näidatud, et ökosüsteemis on unikaalsed liigid olemas (männikus männid) Need on päiskivi-liigid ehk keystone species. Ökosüsteemis kõrgeimal troofilisel tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Tippkiskjad (söövad kiskjaid). Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides nii liigirikkust kõrgelt. Erlich & Erlich - needi hüpotees liikide eemaldamine ökosüsteemist on nagu neetide eemaldamine lennuki kerest, alguses ei juhtu mitte midaga, aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof. Kõik kivid gooti kaares on täpselt ühesugused, va üks, luku- ehk päiskivi. Päiskivi liik on see liik, mis teisi koos hoiab
KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. Kiskahel toidu, milles kiskjad võivad ise osutuda saakloomadeks. K-a viimase lüli moodustavad kõrgeima astme kiskjad tippkiskjad. Kiskjad e. röövimetajad e. karnivoorid imetajate klassi lihatoidulised loomad. Kisklus e. röövlus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. K. reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. K-st on okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail ja eriti selgroogseil, laiemas tähenduses ka mikroobidel.
on tegelikult ookeanid kõrbed. 71 Energia ja aine ülekandumine – ökoloogiline püramiid Kümnendik 1 troofilisest tasemel assimileeritud energiast kandub edasi järgmisele tasemele. Ülejäänu läheb DOMi (söömata jäänud osa) – laguahelasse. Lisaks kaob energiat respiratsiooni teel maailma. Troofilised tasemed: 1. Taimed 2. Rohusööjad 3. Rohusööjate sööjad 4. Tippkiskjad, söövad ka kiskjaid. Energia liigub mööda toiduvõrgustikku: 1 pall = 1 liik. Toiduvõrgustik on läbipõimunud ja keeruline Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele Allpool näha olev skeem illustreerib energia ülekannet troofiliste tasemete vahel. Skeem kujutab torustikku, kus energia liikumise alternatiivsed rajad on eri torudes ja viimaste läbimõõte peegeldab “vooluhulka” vastavas torus.
liiguvad. Rohelised taimed asuvad toiduahela alguses ja moodustavad toiduahela esimese lüli e astme. Kuna taimed toodavad ise orgaanilist ainet fotosünteesil, nimetatakse neid tootjateks. Loomad moodustavad toiduahela järgmised astmed. Nemad tarbivad valmis orgaanilist ainet, nad söövad taimi või teisi loomi. Seetõttu nimetatakse neid tarbijateks: 1. astme tarbijad on taimtoidulised loomad, 2. ja 3. astme tarbijad loomtoidulised loomad. Viimase astme tarbijad on tippkiskjad (nt kotkad, hülged, karud), kes asuvad toiduahela lõpus. Joonis: Toiduahel (näide). Selgitus: Toiduahel koosneb neljast lülist. Iga lüli vahel on nool. Tootja (taimed) 1. astme tarbija (rohutirts) 2. astme tarbija (konn) 3. astme tarbija (valge toonekurg) Tavaliselt ei toitu loom vaid üht liiki loomast ja on seetõttu samal ajal mitme toiduahela osa. Toiduahelad on omavahel seotud ning moodustavad ökosüsteemis toiduvõrgu. Mida keerulisem toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem.
annaabi.ee 
